Kokkuvõte volikogu Arengu- ja planeeringukomisjoni tööst

Elva linnas ja vallas asuvad varisemisohtlikud hooned ja nn tondilossid
võimalused – olukorra parandamise võimalused

Siin-seal Elva linnas ja vallas liikudes näeme maha jäetud või lausa lagunenud hooneid. Elva Vallavalitsuse ametnikud (vallaarhitekt Jaanika Saar jt) koostasid komisjoni päringu peale ülevaatustabeli, kuhu on koondatud aadressid, omandivormid ja olukorra parandamise ideed-võimalused. Tabeliga on võimalik tutvuda alljärgneval lingil: VALLAS ASUVAD VARISEMISOHTLIKUD JA VISUAALSET PILTI RIKKUVAD HOONED 2022 .

Toetusmeetmed: vald taotleb KOV omandis olevate ehitiste lammutamiseks KredEx-i toetust. Toetuse määrus . Samuti toetab Elva vald ise ehitiste lammutamist. Näiteks 2021. a toetati niiviisi Erumäe kuivati ja viljahoidla, Härma lauda (Mäeotsa külas) ja elamu lammutamist Käo teel. Toetust saab taotleda kord aastas. Taotlused ning objektid vaatab üle ning hindab
lammutustoetuste hindamiskomisjon, mis on eelnevalt vallavalitsuse poolt kinnitatud. Kogueelarve 20 000 €, toetuse määrus .

Lammutamisele alternatiiviks on väimalik väikeelamud ja korterelamud KredEx-i toetused rekonstrueerida. Elva vald toetab sellist tegevust värvimistoetusega, prügimajade ja parklate ehitamise toetusega. Vallapoolseteks ergutavateks meetmeteks on järelvalve ja teavitustöö.

Loodan omalt poolt, et Elva linn ja vald vabanevad juba lähematel aastatel avaliku ruumi visuaali rikkuvatest lagunenud hoonetest!

Elva valla viidamajandus

Vallavalitsus kavandab tulevikku vaatavat arengudokumenti, mis täpsustab Elva valla arengukavas ja koostatavas valla üldplaneeringus kavandatud ruumilise arengu visiooni, milles kajastatakse linna ja valla haljasalade arenguid ja avaliku ruumi elementide kasutust. Alljärgnevalt näited osaliselt juba kasutusel ja kavandatavate avaliku ruumi elementidest.

Esmajärjekorras plaanitakse Elva raudteejaama ees vahetada kaks suunaviita Elav Elva stiilis nii eesti kui ka inglise keeles. Samuti plaanitakse kahe uue viidaposti paigaldamist Supelranna tn ristile ning Arbi järve äärde / Kesk tn algusesse – nt viidatakse spordihoone, Verevi järve, toitlustuskohtade jms juurde. Eelarves on planeeritud selleks 3000 €.

Hetkel ei ole mul linnapidist pilti ees, kas need uuendused ka käiku on läinud. Majade-tänavate siltide osas on vallavalitsusel hinnapäringud vastavatest ettevõtetest tehtud. Loodan, et neid on võimalik vallavalitsuse vahendusel või vastava soetusinfo tekkides majaomanikel otse üsna pea tellida!

Hellenurme hooldekodu detailplaneering

Komisjon arutas seda detailplaneeringut (edaspidi DP) kahel komisjoni koosolekul (aprill, mai). Lisaks olid mitmed komisjoni liikmed teemast parema ülevaate saamiseks kohal avalikul arutelul Hellenurmes neljandal mail, kus oli esindatud hooldekodu juhtkond, planeerija, Elva vallavalitsuse esindajad, kohalik rahvas ja külaseltsi esindajad.

Detailplaneeringu eesmärk:

1. Detailplaneeringu ala asub Hellenurme külas ja hõlmab Tallimäe
   küüni, Mõisa tõllakuuri, Mõisa aed ja Ääre kinnistuid. Lõuna Eesti
   Hooldekeskus soovib parandada hooldekodu elanike elutingimusi ning
   ehitada Mõisa aed krundile ühe elukorpuse (30 kohta) hoone. Mõisa
   tõllakuuri krundile kavandatakse täiendav parkimisala ning krundil
   olev tõllakuuri hoone ehitatakse ümber huvitegevuse hooneks.
   
2. Detailplaneeringu varasemas lahenduses kavandati detailplaneeringu
   alale kaks elukorpuse (kokku 60 kohta) hoonet. Käesolevas
   lahenduses ühe elukorpuse hoone kavandamisest Mõisa tõllakuuri
   kinnistul loobutakse.

Detailplaneeringule esitatud arvamused:

1. Ollakse vastu ka detailplaneeringu muudetud lahendusele.
2. Hellenurme külaseltsi juhatus teeb Elva Vallavolikogule ja Elva Vallavalitsusele ettepaneku jätta detailplaneering kehtestamata ning tõkestada seaduslike vahenditega Lõuna Eesti Hooldekeskuse AS Hellenurme Kodul uute majutuskohtade rajamist olemasolevasse kompleksi. Lisaks: viia läbi pädev ja erapooletu sotsiaalsete mõjude analüüs, et selgitada välja arvulises ülekaalus oleva hooldatavate arvuga (kohapeal selgub, et selleks suuruseks on 238 isikut) institutsiooni pikaajaline mõju vähemuses olevale külakogukonnale (ligikaudu 150 külaelanikku).
3. Elva Vallavalitsus on pöördunud Lõuna Eesti Hooldekeskuse poole küsimusega, mida arvab hoolekeskus külaseltsi poolt esitatud ettepanekutest ning kuidas ja kas on nende hinnangul võimalik detailplaneeringu kehtestamiseks saavutada kompromiss hooldekeskuse ja külaelanike vahel. Milline on hooldekeskuse seisukoht külaseltsi väitele, et detailplaneeringu realiseerimisega toimuks jätkuv institutsionaliseerimine ja olemasolevate probleemide eskaleerimine, milleks on hoolekande subjektide sotsiaalne isolatsioon, sotsiaalne märgistamine ja tõrjutus ning institutsioonis elamisega kaasnev stress, mis omakorda kujutab kõrget riski kogu külakogukonnale, vähendab elanike turvatunnet, paikkonna atraktiivsust ja häirib teiste ettevõtjate tegevust.

Komisjoni esimesel arutelul andis abivallavanem Kertu Vuks ülevaate hooldekodu planeeringu senisest protsessist ning tutvustas lühidalt külaseltsi ettepanekut, mis ka komisjoni liikmetele on edastatud. Toimus pikem arutelu komisjonis. Kaaluti poolt ja vastuargumente, arutati nii külaseltsi ettepanekuid, valdkondlike suundumusi (tegu on varasema detailplaneeringuga, täna riik soosib väikesemate hooldekodude teket).

Valdav osa komisjoni liikmetest tõdeb, et tegemist on keerulise otsustusega, milles ei tahaks liiga teha ühelegi osapoolele, vajaks edasist arutamist ning osapoolte arvamuse ärakuulamist. Komisjonis külalisena osalev volikogu liige Tõnu Aigro teeb ettepaneku igal juhul kompromiss leida. Mina komisjoni esimehena koos Aivo Johansoniga nentisime, et lisaks kohalikule külaseltsile on selle detailplaneeringule vastu olnud ka varasem Palupera piirkonakogu (aastatel 2017-2021).

Komisjoni esimese teema arutelu lõpus toimus hääletus: kes on selle poolt, et minna detailplaneeringuga edasi ning suunata planeering vallavalitsusse avaliku arutelu korraldamiseks? Hääletustulemus: poolthääli kaheksa, vastuhääli kolm, erapooletuks jäi kaks komisjoni liiget.

Teist korda arutas Arengu- ja planeeringukomisjon seda DP-d 11.05.2022. Eelneva Hellenurmes toimunud arutelu kokkuvõte: kohal olid kõik huvipooled – planeeringu algataja kui kohalikud elanikud (külaseltsi esindajad). Külaseltsi mureks on üks lisanduv korpus 30-ne inimesele. Nende soov oleks, et tuleks teha uus sotsiaalsete mõjude hinnang. Arendaja on välja pakkunud kompromissi, kus alguses kavandatud 2 korpus (60 inimest) asemel tuleb nüüd üks, loobudes ühest majast ning korraldatud on ka parkimine. Lisaks on planeeritud ka tegevusmaja. Külaseltse toetub palju sellele, et hooldekodus on lubatust rohkem elanikke. Üheski dokumendis ei ole kirjas, et vald saaks kokku leppida elanike arvu numbris. Kumbki osapool oma lahendustest loobuda ei soovi. Avalikul arutelul alust uueks kompormissiks ei sündinud ja läks üksteise süüdistamiseks.

Tagasi 11. mai komisjoni juurde

Kertu Vuks: Täna ei ole head metoodikat sotsiaalsete mõjude hinnangu tegemiseks. Valla viga oli see, et lasime selle arendajal tellida, kui oleks pidanud tegelikult vald ise tellima, saavutades erapooletut hinnangut. Dokument, mis esitati on avalik, kuid minu hinnangul ei ole tegemist adekvaatse sotsiaalsete mõjude hinnanguga.

Fred Koppel: ei ole analüüsi poolt, sest see venitaks veel protsessi ja tulemus on ikka sama – peaks otsuse tegema. Eelmises komisjonis olin selle poolt, et peaks planeeringuga edasi minema. Pärast avalikku arutelu nendin, et ettevõtja on ebaproportsionaalselt suur ning küla kogukond on vähemuses. Kogukonnal ei ole võimalik enamust saavutada. Seadusandlusega läheb arendamine vastuollu (praegusel ajal riik soosib väikesemate hooldekodude teket). Praegune planeering on asula suhtes laiendamine igatahes ning lähtuvalt sellest olen arvamust muutnud.

Peale pikka komisjoni arutelu läheb DP komisjonis hääletamisele: kas komisjoni liikmed kinnitavad Hellenurme külas Tallimäe küüni, Mõisa tõllakuuri, Mõisa aed ja Ääre maaüksuste detailplaneeringut esitatud kujul? (Olgu märgitud seejuures, et komisjoni arutelu käigus toetati tugevalt soovitust tellida erapooletu sotsiaalsete mõjude hinnang.) Hääletustulemus: planeeringu poolt kaks, planeeringu vastu üheksa ja erapooletu üks komisjoni liige.

Otsus: komisjon on vastu Hellenurme külas Tallimäe küüni, Mõisa tõllakuuri, Mõisa aed ja Ääre maaüksuste detailplaneeringule esitatud kujul.

Tartu mnt 10 pargi kaasajastamine Elvas ja selle integreerimine Elva Gümnaasiumi ning linnastaadioni ruumi. Tartu mnt 3 gümnaasiumi esise parkimisalade ohutumaks muutmine

Andsin komisjonile ülevaate liiklust puudutavast virr-varrist, mis tekib koolipäevade hommikul vahetult enne tundide algust kell 8. Varasemalt juhtis tähelepanu probleemile ka Elva linna piirkonnakogu (Elva Elu, ELVA LINNA PIIRKONNAKOGU 12. VEEBRUARI ARUTELU KOKKUVÕTE), aga vallavalitsus ootas ära spordihoone valmimise ja loodeti, et kõrvalolev parkla leevendab probleeme. Tänaseks on tekkinud uus probleemkoht: spordihoone parklast väljuvad vasakpöörde soovijad panevad pikalt ootama kibekiirel hommikul Tartu poole suunduvad parempöörde sooritajad. Pakkusin komisjonile välja nn “drop-off” tsooidega peatumisalad Tartu mnt 3 koomaja ees ja ka üle tee Tartu mnt 10 (nn punamonumendi park). Eeskujuks Viimsi kooli “drop-off” tsoon. Järgnevad skeem ja näide iseloomustavad välja pakutud lahendust.

Koolimajast üle tee (Tartu mnt 10) saaks nihutada olemasoleva kõnnitee parki teisele poole puudeviirgu ja vabanevat ala tänava servas saaks kasutada mugavama ja ohutuma peatumisala loomiseks.

Tartu mnt 10 asub park (pindala 4112 m²) on alakasutatud, selle hõivab peamiselt nn varasema okupatsioonivõimu poolt rajatud punamonument.

Täpsemalt on Tartu mnt 10 monumendi otsust käsitletud varasemas Elva Elu artiklis: Volikogu komisjon soovib Elva punamonumendi teisaldamist .

Seoses tänaste veriste sündmustega Ukrainas ei nähta võimalust, et meie linnaruumi jääks selline Venemaa agressiooni kaude toetav maamärk. Komisjoni ettepanek: algatada selle punamonumendi teisaldamine ning säilmete ümbermatmine sobivasse kohta. Samuti anda vallavalitsusele lähteülesanne pargi edasiseks funktsionaalseks arendamiseks. Komisjoni liikmed on ühehäälselt ettepaneku poolt.

Komisjoni liige Aivo Johanson teeb lisaettepaneku: vaja oleks teada siinse kogukonna arvamust monumendi tuleviku osas.

Mai keskel koostasin FB Elva grupis indikatiivse rahvaküsitluse küsimusega: kas toetate komisjoni ettepanekut hauatähise teisaldamiseks ning Tartu mnt 10 kinnistule uue funktsionaalsuse leidmiseks? Vastajaid on tänaseks kokku 465 isikut, nendest 91 % toetas ettepanekut.

Järgnevas komisjonis (01.06.2022) käsitlesime teemat laiemalt. Vallaarhitekt Jaanika Saar oma meeskonnaga tegi Elva vallas asuvatest punamonumentidest koondi , mõned näited alljärgneval fotol.

Komisjon toetas vallavalitsuse ettepanekut hukkunute ja terroriohvrite ühishauda maetud säilmete ümbermatmiseks ja hauamonumendi teisaldamiseks võiks teha järgnevate objektide puhul:

1. Elvas, Tartu mnt 10;
2. Rõngu alevikus, Ausamba platsi kinnistu;
3. Aakre külas, Mõisa tee 10 kinnistu (Aakre mõisapark);
4. Palupera külas, Palupera põhikooli kinnistu (Palupera mõisapark)

Mis on viimane asjade seis? Elva monumendi teisaldamiseks ja hukkunute ümbermatmiseks on rahva indikatiivne arvamus teada ja vastav avaldus Kaitseministeeriumile tehtud. Protsessid käivad. Rõngu, Aakre ja Palupera monumendi osas küsib vallavalitsus arvamust läbi teenuskeskustes toimuvate valla arengukava ja eelarvestrateegia avalike arutelude kaudu. Loodan tempokat tegutsemist ja Elvas kooli vastas asuva pargi paremat ja funktsionaalsemat kasutuselevõttu. Ja ohutumat ja mugavamat peatumist koolipäevade hommikutel!

Elva valla soojamajanduse hetkeseis ja tulevik

Kokkuvõtte Elva Vallale kuuluvat energiafirmast OÜ Elva Soojus tegi komisjonile ettevõtte juht Aarne Jänessoo. Peamised faktid (kasutatud on ka 13.06.2022 vallavolikogule esitatud ettekande materjale):

• Ettevõtte loodi 1997. a, algselt eraomandis. Alates 2007. aastas ostis selle Elva Linnavalitsus. Peamine tegevusala soojusenergia tootmine ja jaotamine. Töötajaid keskmiselt 14. Ettevõttel on 72 klienti, tasapisi klientide arv tõuseb.
• Ettevõttel on Elva linnas kolm katlamaja jalisaks üks Rannus:
  1. Nooruse: renoveeritud 2007. a EL kaasrahastusega, hakkepuidukatel 3.5 MW (seisukord rahuldav), reserviks põlevkiviõlil töötav 5.8 MW katel (tootmisaasta 1980, kasulik eluiga ammendumas). Trasside pikkus ca 3.0 km. Küttevõrgu laienemise võimalus peamiselt Pika tn suunas – kultuurikeskuse taga asuvas trassikaevus on võimsusvaru ca 1.0 MW. Lisaks on võimalus liituda Jaani-Tartu mnt, Õuna-Soo tänava suunal.
  2. Kirde: renoveeritud 2006. a EL kaasrahastusega, seisukord rahuldav, trasse 1.44 km, võimalik liita veel kuni 500 kW jagu tarbijaid), vajalik ehitada lisatrasse osadele tarbijatele liitumisel.
  3. Supelranna: hakkepuidul katel 0,95 MW, põlevkiviõlil reservkatel 0,45 MW, tootmisaasta 2000), trasside kogupikkus 1,1 km, tarbijaid seitse. Uute liitumiste jaoks oleks vaja ehitada alates katlamajas uued trassilõigud. Hetkel on väljastatud liitumistingimuses kavandatavale Kalda tn spordikeskusele. Katlamaja seisukord hea, väljavahetamist vajavad reservkütuse mahuti ja reservkatel.
  4. Rannu: Ehitatud 2021-2022. a Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasrahastusega. biokütuse katel 0,85 MW, põlevkiviõlil reservkatel 1.1 MW, trasside kogupikkus Rannu alevikus 1,84 km. Talvine keskmine koormus 0,5…0,6 MW, lisanduvad tööstushooned 0,45 MW koormusega käesoleval suvel.
• Lisaks hallatakse ka Enicsi katlamaja Elva linnas kus on niisiis kolm küttetrasside võrku, mis hetkel veel pole omavahel ühendatud.

Soojamajanduse tulevik:

• Elva linnas katlamajad vajavad uuendamist 10…15 aasta jooksul, reservkatlad vajavad uuendamist juba varem.
• Hakkepuidu katelde juhtautomaatika seadmed ja kütuse etteandelaod vajava samuti uuendamist, mis võimaldaksid tunduvalt vähendada tööjõukulusid.
• Firma vajab uut katlamajasid teenindavat frontaallaadurit. Vana masina töökoormus on suur ja vajab tihti kulukat remonti.
• Kaalutakse Elva kaugküttetrasside liitmist üheks võrgupiirkonnaks. Tulevikus võiks Käärdi küttevõrk olla ühendatud samuti Elva küttevõrguga.
• Elva linna kaugküttepiirkonna sooja hind on Konkurentsiametis kooskõlastamisel, see peaks jääma alla 80 € MWh koos käibemaksuga.
• Komisjoni liige Aivar Kuuskvere ettepanek: täna tuleks mõelda, kuidas ära kasutada suurte tööstusettevõtete jääksoojust. Elveksis (Saint-Gobain Glass Estonia SE) on suur energiakulu ning kuidas me saaks selle sooja kokku koguda ja võrku suunata?

Elva linnas Lille 9 ja Põllu 19a kinnistute detailplaneering

Märgin selle lühidalt eraldi ära, kuna tegu on Elvas suhteliselt suuremahulise planeeringuga – see hõlmab maa-ala ca 4.4 ha. Maatükk jagatakse 17-ks elamukrundiks, lisaks jääb neid krunte teenindama tee-maa. Soovitakse rajada üksik-, kaksik-, ja ridaelamuid. Ligipääs saab olema Lille ja Põllu tänavalt. Täpsema ülevaate saab järgnevalt lingilt . Kui selle planeeringu järgsed elamud valmivad, leiavad sinna uue kodu paljud Elva pered!

Elva ujula ja teiste valla suurprojektide hetkeseis

Päevakorrapunk keskendus põhiliselt Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava hoone rekonstrueerimisele, planeeritava ujula, linnastaadioni ning jalgpalli ja tennisehalli arendusele. Ning veel mõned projektid. Nendest andis ülevaate viimases komisjonis (01.06.2022) Elva valla arendusjuht Margus Ivask.

1. Elva Gümnaasiumi gümnaasiumi-maja rekonstrueerimine. Margus Ivask: põhiprojekt on valmis ja praegu käib ekspertiisi tegemine. Saame ilmselt esitleda eeldatavat maksumust järgmises volikogus. Hanke tekstiosa olemas ning tehniline kirjeldus koostamisel. Eeldatavalt on 1,5 kuud hankeperioodiks, kus kuu aega peab üleval olema ja pool kuud aega vaidlustamisteks. Hetkel planeeritud kulutused sellesse aastasse 1,5 miljoni osas ja järgmisse aastasse 1,5 miljoni osas, aga ilmselt läheb projekt kallimaks. Ilmselt tuleb teha etappidena, kuid ei ole täpselt veel läbi arutatud. Orienteeruv ehitamise aeg on üks aasta.

Hanke tulemused selguvad kolmandal augustil käesoleval aastal. Mulle on teada, et huvi projekti vastu on tundnud kümmekond ehitusettevõtet, kohal objektiga on tutvumas käinud neli-viis. Peale kolmandat augustit on vaja kiirelt enne uue kooliaasta algust otsustada, kas kooli remont on vallale rahaliselt jõukohane või peab selle volatiivse olukorra tõttu ehitusturul edasi lükkama. Tartu linn on mitmete koolide remondi seetõttu edasi lükanud (Kallis ehitushind lükkab Tartu koolide remondid tulevikku).

2. Planeeritav Elva ujula. Margus Ivask: hetkel on valikus kaks võimalust, mis eesmärgiks pandud – üks on erakapitalil rajamine ja teine KOV-i rahaga. Mis puudutab esimest võimalust, siis praegu oleme läbi rääkimises kahe investeerimise fondiga, kellel erinevad profiilid. Ühel on huvi ehitada sportujula Tartu mnt 3 kinnitusele. Teisel on huvi ehitada spaa kontseptsioon koos majutuse ja konverentsi võimalusega ning Arbi järve kaldale, endise kultuurimaja krundile, mis eraomandis. Geoloogilised uuringud on tehtud neljale erinevale asukohale
Tartu mnt 3 krundil. Kokku mahuks sinna viis erinevat paigutust 1500m2 suurust hoonet. 09.06.22 toimub pisike seminar, mille korraldab investeerimisfond, kes tutvustab oma tegevusi, kes huvitatud sportujula rajamisest. Juuni lõppu on planeeritud kohtumine hotelli kontseptsiooniga investoriga.

Fred Koppel komisjonis : Kuhu kadusid omavalitsuse rahastamise võimalus? Margus Ivask: Jah on võimalus, aga sõltub maksumusest. See on endiselt laual, aga nõuab vahendeid. Erakapital võib osutuda kalliks ja oma rahaga oleks odavam, aga vahendeid ikka vaja. Enne aasta lõppu võiks plaan selge.

Serioža Smorodin komisjonis: Mis pinnase puurimise tulemused andsid?
Margus Ivask: Valminud on selle kohane mahukas dokument – seal soo peal tuleks vundamendivaiadega minna sügavusega kuni 40 m. Paari kohta on võimalik kohe ehitada, aga tahaks puude likvideerimist. Tõdesime, et seal kus on soo on soo ja seal kus ei ole, seda ei ole.

Lisaks selgub, et soo peale ehitades on võimalik kallimat liiki vundamendivaiade abil tulevikus kasutada neid maasoojuspumba soojusvaheti elementidena, mis annaks säästu jooksvatelt ülalpidamiskuludelt.

3. Verevi rannahoone. Margus Ivask: arhitektuurikonkursiks vajalikud tingimused on välja selgitatud. Uue kontseptsiooni järgi ei ületa hoonealune pind 600 m2 , mis on eelmisest poole väiksem. Hoone võiks olla orienteeruvalt poolteist korrust. Muud üksused võivad minna eelmise kontseptsiooni järgi. Palume ideelahendust ka rekreatiivsele alale kui haljastusele.

Aivo Johanson: Kas rannahoone ehitamiseks on raha olemas ja millal võiks valmis saada? Margus Ivask: Võib jääda 0,75 miljoni ringi. Sõltub, milline saab olema lõpplahendus. Võimalik on lisaraha kaasata projekti näol, nii kui on võimalus olemas, teeme kohe ära. Tegemist on ühe objektiga, millest tuntakse puudust.

4. Elva Linnastaadion. Margus Ivask: ühes sellega tuleks lahendada Elva Kuulsuste park koos parkimisega ning vaja oleks rajada korralik staadionimaja. Alale peaks ära mahtuma jalgpall, kergejõustik ning jõusaal koos tenniseväljakuga. Tenniseväljaku kõrvale võiks rajada sisehalli koos kolme väljakuga, kuid see on erainvesteering. Võtmeküsimus – milline tuleb jooksuala. Tartaani maksumus mõni aeg tagasi maksis orienteeruvalt 1 miljon.
Seda tuleks iga kolme kuu tagant puhastada. Praegune variant ei ole aga
kasutajasõbralik. Orienteeruvalt maksaks staadionimaja 1,5 miljonit ning ülejäänud juurde teeks kokku 2,4 miljonit.

Üheks Elva Linnastaadioni arenduse eeskujuks olen näinud valla arendusjuhi juures järgmist projekti, toon siinkohal välja ühe , selle projektiga saab lähemalt tutvuda sellel lingil . Kui meie linnastaadioni kaugushüppe raja juurest vaadata – meenutabki pisut Elvat! 🙂

5. Jalgpalli- ja tennisehall. Margus Ivask: vahepeal on ehitatud halle Viljandisse ja Tartusse ning täna enam ei suudaks ära teenindada, mistõttu ei oleks otstarbekas. Lahendus oleks Tartumaa Tervisespordikeskuse sisehall. Viljandis oli püsikulu 20 000-40 000€ kuus, mis on päris kulukas. Tennisehall – tenniseklubi prioriteet ja eraarendus, ei näe võimalust, et vald finantseeriks.

Toomas Laatsit: Kas Nike Arenat annaks ümber teha? Margus Ivask: Saaks, aga taksituseks kooli lähedus ja kataks ära akende päevavalguse.

6. Vallavalitsuse hoone remont. Kertu Vuks: maja seisukord on kesine, küttesüsteemid amortiseerunud. Täna saab minna taotlema kuni 900 000 eurot kapitaalremondiks. Omafinantseering oleks 40%.
Kertu Vuks: Taotlevat raha ei saa kahjuks iga hoone jaoks. Hoone kehtiv energiamärgis peaks olema alla C, kuid suur oma Elva avalikke hooneid on märgisega C. Ühtlasi peaks hoones tegelema avaliku teenuse osutamisega.

7. Reku sadam. Kertu Vuks: TAS-i ei saa veel Elva valla alt taotlust esitada, küll aga saab Koguta ja Puhja piirkonna jaoks. Tahame aru saada kas etapiliselt on võimalik ellu viia. Ülioluline ligipääs Emajõele ning aktiivselt ikka kasutuses. Projekteerima peaks ta tervikuna.

Resümee

Selline on kokkuvõte nelja viimase komisjoni peamistest-suurematest-huvipakkuvamatest arutlusteemadest. Teemasid on muidugi rohkem ja huvi korral saab volikogu Arengu- ja planeeringukomisjoni protokollidega tutvuda järgneval lingil.

Plaanides tundub kõik kenasti jooksvat, kuid maailmas on ikka nii, et väga paljuski määrab plaanide realiseerumise raha. Venemaa agressioon Ukraina vastu on muutunud Euroopa majandused volatiivseks. Meil Eestis on inflatsioon ennenägematu 20% juures ja ehitushinnad on väga muutlikud.

25. aprillil kinnitas Elva Vallavolikogu I lisaeelarve, seletuskirjaga ja eelarve tabelitega on võimalik tutvuda järgneval lingil: Seletuskiri Elva valla 2022. a I lisaeelarve juurde . Valla investeeringute komponent eelarves on kosunud (võrreldes põhieelarvega) lisaeelarves suurusjärgus kolmelt miljonilt viiele miljonile eurole (niisiis +2 M€). Aga järgmiste aastate eelarvetesse peab leidma lisaraha ülal kirjeldatud suurprojektide realiseerimiseks – need on kas kallimad või rahastus pole veel täpselt paigas.

Valikus on valla kulude kokku tõmbamine, valla maksutulude suurendamine (rohkem maksumaksjaid vallas – trendid peaks ümber Elva vähemalt soodsad olema) ja väliste rahastusallikate intensiivsem valla kaasamine eelarvesse. Uue eelarve kokkupanemine algab või on juba alanud, sügis saab olema pingeline!

Toomas Laatsit

Arengu- ja planeeringukomisjoni esimees, Elva Vallavolikogu liige