Elva vald on seadnud eesmärgiks olla atraktiivne elamis- ja ettevõtluskeskkond. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline, et Elva linna taristu areng ei looks põhjendamatuid takistusi uutele investeeringutele.
Täna oleme aga olukorras, kus kaugküttetrassi väljaehitamise kohustus lasub täies mahus juriidilisel või eraisikul, kes soovib kaugküttega liituda. See on risti vastupidine praktikale linnades, kus teenust pakuvad eraettevõtted. Selline lähenemine seab Elva paljude teiste Eesti omavalitsustega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.
Puutume pidevalt kokku nii elamu- kui ka ärikinnisvara arendamisel erinevate kaugkütteettevõtete liitumistingimustega. Enamikus linnades käsitletakse kaugküttevõrgu laiendamist võrguettevõtja investeeringuna. See tähendab, et tulevane tarbija tasub mõistliku osa liitumisega seotud kuludest, kuid võrguettevõtja võtab enda kanda põhivõrgu arendamise kulud, arvestades seejuures tulevasi tarbijaid ja pikaajalist võrgutulu. Kaugküttetrass jääb võrguettevõtte varaks ning investeering teenitakse aastate jooksul tagasi võrguteenuse müügist ja amortisatsiooni arvestusest. Kaugkütteettevõtted ise on sellist põhimõtet kirjeldanud lahendusena, mille puhul on võrgu laiendamise otsuste oluline alus piirkonna arengupotentsiaal ja tulevased liitujad.
Toon paar värsket näidet meie ettevõtte enda näitel käesolevast 2026. aastast.
Näide 1. Pärnus rajati 2026 aastal uus kaugküttetrassi ühendus olemasolevast võrgust kahe arenduskrundini. Trassi pikkus oli 170 meetrit ja maksumus liitujale üks 8000 eurot ja liitujale kaks 3 000 eurot. Rajatud taristu jääb võrguettevõtte bilanssi ning loob võimaluse teenindada tulevikus täiendavaid tarbijaid, kellelt teenitakse lisatulu.
Näide 2. Tartus rajati 2026. aastal uus kaugküttetrassi ühendus olemasolevast võrgust samuti kahe arenduskrundini. Trassi pikkus oli 120 meetrit. Kaks liitujat – mõlemad maksid liitumistasu 3 000 eurot. Rajatud taristu jääb võrguettevõtte bilanssi potentsiaaliga liita tulevikus uusi liitujaid.
Selline mudel loob olukorra, kus nii ettevõtted kui eraisikutest tulevased tarbijad on valmis investeerima. Taristu rajamisega seotud riskid on mõistlikult jaotatud kõigi osapoolte vahel. Võidavad nii võrguettevõte, tulevased tarbijad kui ka omavalitsus.
Elvas kehtiva praktika puhul on olukord vastupidine. Kogu kaugküttetrassi väljaehitamise investeering kantakse kohe tulevaste tarbijate kuluks. Trassi rajamise maksumused on väga suured ja sellist finantsvõimekust tarbijatel reeglina ei ole. Iga uue trassi rajamine muutub sellise skeemiga majanduslikult tarbija jaoks ebamõistlikult kalliks ja investeering jäetakse tegemata. Lahendus peab olema selline nagu enamikes teistes omavalitsustes. Investeeringu teeb kaugkütte pakkuja ja tarbija maksab selle pikaajalise järelmaksuga tagasi.
Elvas praktiseeritava süsteemi tulemusel jäävad kaugkütte uued projektid liiga suurte finantsriskide tõttu ellu viimata, investorid eelistavad teisi Eesti piirkondi, eraisikutel puudub mõte sellist trassi rajada ning lõppkokkuvõttes aeglustub kogu Elva areng.
Elva Soojus OÜ tegutseb väiksemas võrgupiirkonnas, kui mitmed suuremad kaugkütteettevõtted ning selle investeerimisvõimekus ei ole nendega samal tasemel, tegelikult on see praktiliselt olematu. Just see asjaolu muutub linna arengut oluliselt piiravaks teguriks. Kui võrguettevõte ei suuda tänastele loogikatele tuginedes osaleda võrgu laiendamises või puuduvad toimivad finantseerimislahendused taristu rajamiseks ning kogu kaugküttetrassi rajamise koormus suunatakse elanikele ja ettevõtjatele, on selge, et selline süsteem ei ole omavalitsuste seas konkurentsivõimeline ja peab esimesel võimalusel lõppema.
Oleme justkui nõiaringis! Uute liitujate puudumisel ei lisandu kaugküttevõrku uusi tarbijaid, mistõttu ei suurene ka võrguettevõtte tulubaas. Samal ajal jäävad tegemata investeeringud, mis võiksid tuua linna uusi elanikke, ettevõtteid ja töökohti.
Selgituseks lugejale: kaugküttetrassi väljaehitamine maksab suurusjärgus 400-500 eurot jooksva meetri kohta. Seega maksab 100 meetri kaugküttetrassi väljaehitamine umbes 40 000-50 000 eurot. Erinevalt paljudest eraettevõtetest ei ole Elva Soojus OÜ-l sellist võimekust. Nii olemegi olukorras, kus Elva linna kaugküttepiirkond ei arene ja soovijatel puudub mõistlik lahendus kaugküttetrassiga liitumiseks.
Samuti ei saa peituda selle taha, et Elva Soojus OÜ hoiab justkui kunstlikult soojahinnad madalal. Elvas on küttehinnad küll madalamad, kui enamikus teistes linnades, kuid mis kasu on madalamatest küttehindadest, kui liigume selliselt Elva Soojus OÜ võimaliku pankroti suunas ja ettevõttel puudub igasugune investeerimisvõimekus. On täiesti selge, et selline vegeteerimine ei ole jätkusuutlik.
Meil ei ole vaja omada nostalgiast halvasti toimivaid linnale kuuluvaid äriühinguid. Omavalitsus peab tegelema omavalitsuse juhtimisega, mitte erinevate teenuste pakkumisega, eriti juhul, kui pakutav teenus ei ole konkurentsivõimeline ja pärsib linna arengut.
See küsimus vajab strateegilist käsitlemist kogu linna tuleviku seisukohast. Millise sõnumi saadab selline olukord Elva potentsiaalsetele investoritele? Kui enamik teisi omavalitsusi otsib aktiivselt võimalusi arenduste toetamiseks, uute elanike leidmiseks ja taristukulude jagamiseks, siis Elva praegune lähenemine mõjub vastupidiselt ning vähendab oluliselt meie konkurentsivõimet.
Kuidas edasi minna, kui kaugkütte teenusepakkujaks jääb Elva Soojus OÜ
- Peame üle vaatama Elva Soojus OÜ hinnapoliitika.
- Peame kriitiliselt analüüsima Elva kaugkütte liitumistingimusi ning võrdlema neid teiste Eesti omavalitsuste praktikaga.
- Peame välja töötama liitumismudeli, milles arvestatakse tulevaste tarbijate mõju võrgu tasuvusele.
- Elva Soojus peab leidma võimalused põhivõrgu laiendamise investeeringute osaliseks kaasrahastamiseks.
- Peame kaaluma linna rolli strateegiliste arendusalade taristu rajamise toetamisel.
NB! Kui leitakse, et Elva Soojus OÜ ei ole konkurentsivõimeline, tuleb Elva Soojus OÜ müüa ettevõttele, kes suudab taristut arendada ja linna konkurentsivõime säilitada.
Näiteks mõned linnad, kus pakub teenust eraettevõte: Türi-Särevere, Jõgeva, Rapla, Haapsalu, Paide, Valga, Võru, Viljandi, Tartu, Pärnu, Tallinn.
Näiteks mõned linnad kus pakub teenust vallale kuuluv ettevõte: Elva, Põlva, Kuressaare.
Meil ei ole vaja omada nostalgiast halvasti toimivaid linnale kuuluvaid äriühinguid. Omavalitsus peab tegelema omavalitsuse juhtimisega, mitte erinevate teenuste pakkumisega, eriti juhul, kui pakutav teenus ei ole konkurentsivõimeline ja pärsib linna arengut.
Elval on kõik eeldused kasvamiseks ja uute investeeringute ligi meelitamiseks. Selle saavutamiseks tuleb aga luua tingimused, kus taristu rajamisega seotud riskid on mõistlikult jaotatud ning taristu ei muutu takistuseks, vaid linna arengu veduriks!
Tuleviku arvelt maksta täna madalamat sooja hinda on küll tore, aga me peame aru saama, et teeme seda ajutiselt oma laste arvelt ja see ei ole jätkusuutlik. Elva linnas kaugkütet pakkuv ettevõte, olgu see vallale kuuluv Elva Soojus OÜ või mõni muu eraettevõte peab olema konkurentsi- ja investeerimisvõimeline turumajandusel toimiv äriühing. Tänane Elva Soojus OÜ seda kindlasti ei ole!
Meelis Karro | Elva valla elanik ja ettevõtja
