Kohalik VõimValla uudised

Kokkuvõte volikogu Arengu- ja planeeringukomisjoni tööst

Kokkuvõte perioodi august-september komisjoni olulisemad arutlusteemad, tulemid ja ettepanekud

Kahe viimase komisjoni keskseteks teemadeks on olnud Elva valla üldplaneeringu, valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine. Selle perioodi lõpuks on kaks viimast programmdokumenti ka kinnitatud 26. septembril toimunud Elva Vallavolikogus.

Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava koolihoone remondi edasilükkumist ja põhjendusi tutvustas valla arendusjuht Margus Ivask augustis. Seda teemat on Elva Elus varasemalt jõutud juba kajastada ( link ) ja ma selle teema ülevaatele rohkem ei keskenduks. Kui siis nii palju, et kooli välialad võetakse ehitushankest välja ja uue hankemenetlusega jätkatakse 2023. a veebruaris-märtsis.

Elva valla koostamisel olev üldplaneering on nendel päevadel kuni 15. oktoobrini avalikul väljapanekul. Sellega saab tutvuda vallavalitsuse blogi ja vastava kaardirakenduse abil järgneval lingil . Soovitan komisjoni poolt üldplaneeringu materjalidega kindlasti tutvuda!

Lühiülevaade planeeringutest

  • Elvas Kulbilohu tn 11 detailplaneering (DP) – Kirde tänava autolammutus plaanib kolida ettevõtte tegevuse uuele aadressile.
  • Elvas H. Raudsepa tn 3 DP – vallavalitsus lõpetas 23. augustil kinnistu detailplaneeringu. Kinnistul on uus omanik ei soovi DP kehtestamist ja taotles selle lõpetamist. Uus omanik soovib rakendada kehtivat DP kohaset ehitusõigust. Sinna tuleb ehitusõiguse järgi üks üksikelamu, üks abihoone, hoonete alune suurim ping 400 m2 ja maksimaalne kõrgus 9 meetrit.
  • Elvas Pikk tn 2 ja 4 DP – Pikk tn 4 kinnistu omanik esitas vallavalitsusele taotluse DP lõpetamiseks oma krundi osas. DP menetlus jätkub Pikk tn 2 osas – vähendatakse DP-ala, koostatakse uus haldusleping, ja uus lahendus DP-alale. Seejärel korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu.

Elva valla arengukava 2022-2030 eelarvestrateegia 2022-2026

See temaatika on niisiis kahel viimasel komisjonil olnud keskseks arutelu ja ka vaidluste teemaks. Ka põhjusega – sest nendest volikogus kinnitatavatest dokumentidest sõltub Elva linna ja valla edasine areng ja ka konkreetselt järgmise majandusaasta eelarve koostamine.

Kokku tehti nende eelnõude osas 90 ettepanekut , mis laekusid nii rahvakoosolekutelt, meili teel, Külade Kärajatelt, Noorte-volikogust kui ka piirkonnakogudest.

Investeeringuvajadusena lisati eelarvestrateegia juurde järgmised objektid:

  • Puhja avalike ürituste väliala rajamine, eeldatav maksumus 400 000 €;
  • Rõngu rahvamaja parkla ehitus, eeldatav maksumus 300 000 €:
  • Rannu rahvamaja raamatukogu ruumise loomine Barbara külastuskeskusesse, eeldatav maksumus 250 000 €.
  • Rannu rahvamaja raamatukogu ruumise loomine Barbara külastuskeskusesse.

Väga oluliseks probleemkohaks olen pidanud Elva ujula rajamise (vallavalitsuse poolset) edasilükkumist aastatesse 2028-2029. Elva ujula rajamine on kokku lepitud kehtivas koalitsioonilepingus ja see tähendab seda, et selle ehitus peaks algama enne järgmisi KOV-valimisi 2025. a sügisel. Üllatuslikult selgus augusti alguses, et see ehitus on lükatud ametis oleva Elva Vallavalitsuse poolt järgmisesse valitsemisperioodi – tõsi küll klausliga, et kui rahalisi vahendeid peaks selle kokkulepitud suurinvesteeringu jaoks tekkima, siis ehitus läheb lahti varem.

Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia investeeringute kava 2022-2030, väljavõte tabelist

Taustinfoks: seoses valla eelarvestrateegia eelnõuga tegin vallavalitsusele ettepaneku käesoleva aasta vallaeelarve põhjal säästa järgmisel aastal (ja ka edaspidi) ligikaudu 1 miljon eurot, mis annaks vallale võimaluse ehitada ujula laenu abil ja doteerida selle ülalpidamiskulusid (personalikulude kärpimist ettepanek ei sisaldanud). Kahjuks seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Infoks: valla arendusjuhi arvutuste kohaselt vajaks ujula ehitus iga-aastaselt 500…650 tuhat € investeerimislaenu tagasimaksetena ja ülalpidamiskulud 300…350 tuhat €.

Elva vallaeelarve probleemkohtadest on kirjutanud volikogu liige Fred Koppel oma artiklis “Ehitaks äkki kolm korda kiiremini?“. Põhiliselt toob Koppel esile vallavalituse kehva majandamist. Täpsem arutelu on jälgitav 14. septembri komisjoni protokollist.

Arvestades arengukava ja eelarvestrateegia olulisust, toimus komisjonis nende eelnõude osas hääletus küsimuses: kas suunata valla eelarvestrateegia ja arengukava volikokku II lugemisele?

Hääletustulemus: poolt 5, vastu 5 ja erapooletuid 1 komisjoni liige. Vallavalitsuse poolt arutamiseks esitatud eelnõud Arengu- ja planeeringukomisjoni liikmete häälteenamust ei saanud.

26. septembril kinnitas Elva Vallavolikogu enamus need eelnõud. Kuna eelarvestrateegia ei ole kooskõlas kehtiva koalitsioonilepingu investeeringute programmiga, siis otsustasin loobuda Elva koalitsioonis osalemast, mis sügisel 2021 loodi. Seda juba 12. augustil, kui volikogu meililisti samateemalise arutluse tulemusena tõdesin, et tahet kokkulepitud suurinvesteeringuid rajada ei ole. Aga kinnitatud arengukava ja eelarvestrateegia investeeringute tabel sisaldab muidugi ka muid olulisi objekte ja eks näis, kuidas neid reaalsuses teostada jõutakse. Seda ei sea kahtluse alla keegi, et EG Puiestee õppehoone remont peab saama uuel aastal nö käigu sisse. Ootus oli muidugi varasem!

Elva Discgolfi parkla, tualett ja tänavavalgustus

Elva Discgolfi parki haldav kohalik MTÜ on teinud sealsest jäätmaast ilusa ja funktsioneeriva spordipargi, mida külastavad võistluste ajal sajad külalised üle Eesti ja kaugemaltki. Ka muul ajal on heade ilmadega külastajaid jookvalt kümneid. Väga palju on tehtud selles pargis vabatahtlikku tööd. Seoses külastatavusega on tekkinud vajadus elementaarse tualeti ja kätepesu võimaluse ja korraliku parkla järele (sama puudutab valgutsust).

Elva Discgolfi pargi külastajad 2022 aasta suvel, foto: Elva DCG FB leht

Komisjoni otsus: komisjon toetab konsensuslikult ettepanekut rajada Elva Discgolfiparkla tualett ja valgustatud parkla koos Mahlamäe kergliiklustee rajamisega.

Elva Discgolfi parki puudutav investeering on varasemalt kokku lepitud ka koalitsioonilepingus.

Muud teemad

  • Komisjoni liige tundis huvi seoses Elva-Tartu tee neljarealiseks ehitamisega. Selgus, et Transpordiametil on tellitud eskiisprojekt, projekteerijaks Tuulekaru OÜ. Transpordiamet on suhelnud vallavalitsusega tulevaste nn kogujateede teemal ja sealt ametist on tulnud esialgne jämedate joontega visand sellest teelõigust. Keerukas küsimus on nn Peedu ristmiku küsumus. Nelja-realistel teedel on ristmikud mitmetasandilised (viaduktidega) ja esialgse kava kohaselt jääb Elva linna ühendusteeks praegu olemasolev viadukt Tartu-Valga maanteel.
  • Küsimus: kuhu on kadunud enne ülekäiguradasid „peatu-vaata-veendu teekattemärgitsus? Vastus: Ilmselt on see mingi liiklusohutuse kampaania käigus kunagi tekkinud, aga üsna kindel on see, et 95% kergliiklusteedel liiklejatest ei pane ühtegi märki tähele ning sõidetakse nii nagu kodune kasvatus lubab. Valla tööde mahus on ülekäiguradade markeerimine ning „sebra“ peaks juba ise olema see, mis autojuhtidele ja jalakäijatele annab visuaalse signaali, et tegemist on ohtliku kohaga. Pigem on meie suund nutikate ülekäiguradade poole, mille esimese katsetuse tahame teha Puiestee tn kooli ülekäigurajal, kus nutikad andurid ja seadmed reageerivad erinevatele liiklejatele.
  • Küsimus uue kergliiklustee seisukorrast Tartu maanteel. Kasvupinnast asfaldi juures pole. Nii ei saa traktor niita ja ümber postide laiutab malts. Hooldus on olematu ja usun, et linnast väljas ametnikud seda ei teagi. Kuna see tee saab kokku Nõo vallateega siis erinevust on väga selgelt näha, kes hooldab , kes ei. Vastus: mis laekub hiljem kirjalikult valla arendusjuhilt. Objekt ei ole vastu võetud, kuid haljastusele vallal ehitajale pretensioone pole. Teepeenrad on rikutud niitmise käigus ja need korrastatakse. Kergliiklustee pole veel püsihoolduses ja seetõttu on tõesti hakanud rohelus postiümbrusi üle võtma. Selle vea parandame.
Tartu mnt kergliiklustee Elvas, foto: Ain Pedak
  • Rõngu kogukonnakeskus – kuna ehitaja on lahkunud ja kasutusluba ei saa keskusele anda, siis on olnud juttu osalisest kasutusloast. On selles osas mingi ajakava olemas? Rõngulaste poolt on olemas selge huvi, et ametlik bussipeatus saaks tõstetud bussijaama alale, et pimedal ajal ei peaks Kõvera Kõrtsi juures jalgu murdma. Kui hoonet ei kasutata, millised on võimalused bussijaama tõstmiseks Kogukonnakeskuse alale? Vastus: Senise ehitajaga leping katkestatakse, tööd on veninud 13 kuud peale esialgset tähtaega. Seniste alltöövõtjatega püütakse Rõngu Kogukonnakeskuse ehitus lõpetada. Bussipeatus viiakse Kogukonnamaja juurde 1. oktoobril. On arutatud hoonele osalise kasutusloa andmist, aga puudu on sertifikaadid jms. Vald püüab lahendust leida, kuidas inimesed bussipeatusest sooja saada!

Elva Vallavolikogu komisjonide protokollid on leitavad järgneval lingil , kel huvi, saab täpsemad ülevaated käimasolevatest protsessidest.

Toomas Laatsit

Arengu- ja planeeringukomisjoni esimees, Elva Vallavolikogu liige

Sildid
Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X