ArvamusKohalik Võim

Fred Koppel: Ehitaks äkki kolm korda kiiremini?

Nädal tagasi kirjutas Toomas Laatsit enda maratonülevaates valla Arengu- ja Planeerimiskomisjoni tegevuse ülevaate. Muuhulgas kätkes see head ülevaadet valla suurprojektidest: ujula, gümnaasium, rannahoone, staadion, Reku sadam, spordipark. Arvan, et nimekiri prioriteetsetest objektidest on õige ning valla arendusjuhi poolt tehtud ülevaade enda tööst nendega tegelemisel, muuhulgas nimekirja koostamisel, prioritiseerimisel ja planeerimisel/projekteerimisel oli põhjalik. 

On aga üks suur probleem, mida justkui ei võetagi probleemina: Elva vald on liialt halvasti majandatud, et neid investeeringuid kasvõi osaliselt lähiaastatel ellu viia suudaks. Meil on Elva vallas kümnete miljonite eest investeeringuobjekte, mis vajavad kiiresti tegemist, kuid investeerimisvõimekus piirdub ühe kuni kahe miljoniga aastas. Mitmete ehitiste jaoks on ka esmased eskiisid olemas, kuid seda, et rahalisi tagatisi neile ei ole, teab suurem osa vallavalitsusest ja -volikogust. Teisest otsast investeeringuobjektide nimekiri vaid täieneb. Mootor lisab pöördeid, aga masin paigalt ei võta. 

Me pole vaesed

Ega see suur probleem ei olekski, kui Elva “valmis” oleks. Aga valmis ei ole, lisaks koolihoonele ja ujulale on teisigi suuremaid ja väiksemaid investeeringuobjekte. Tegelik võimekus aga tänaste proportsioonide juures ongi renoveerida vähem kui üks kilomeeter tänavat, pluss muud elementaarsed remondid, aga ka see võimekus kahaneb. Investeeringute eelarve jääb ehitushindadest üha kiirenevas tempos maha. Ilmselt kujuneb ka Elva gümnaasiumhoone ehitusmaksumuseks suuresti üle prognoositud 3 miljoni euro.

Maksumaksja tahaks saada võimalikult parimat elukeskkonda, mis eeldaks ka efektiivset, õhukest juhtimist ja rahatarku otsuseid. Praktikas sõidavad teised omavalitsused eest ära. Elvas näeme viimastel aastatel ehitamas suuresti vaid erasektorit, samal ajal kui suurem osa avalikest investeeringutest on lükatud määramatusse tulevikku.

Hea uudis, on see, et vaesed me ei ole, meil on raha. Keskmine brutopalk Elva vallas on Eesti keskmise lähedal. Maksumaksjate arv on aasta-aastalt tõusnud, Elva valda soovib tulla elama palju uusi inimesi, ehituslubade arv kasvab, maksutulude kasvuprotsent aastases võrdluses on kahekohaline! number ning valla eelarve on koos lisaeelarvega ületanud rekordilised 30 miljonit eurot. Me ei ole vaesed, ega põlatud, vastupidi vallal on korralikud tuluallikad ja ka eelkõige geograafiline tõmme ja eeldus nende suurendamiseks.

Milles siis probleem?

Probleem ei tulene seega meie vaesusest vaid oskamatusest majandada. Julgen väita, et eelarve printsiibid on seni olnud üsna lodevad. Investeeringute osakaal eelarves on kahanenud ja selle süüks saab panna vaid lodevust üha kasvavate põhitegevuse kuluside ohjamisel. Põhitegevuse kulud on kasvanud aasta-aastalt kiiremas tempos, kui investeeringud ning kaasa on see toonud selle, et võimekus juurde laenata on kesine, kui “põhitagatis”, ehk “põhitegevuse tulem” eelarves järjepidevalt kahaneb.

Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe. Et lihtsustada, on see arvuline väärtus, mis iseloomustab seda, kui hästi omavalitsus majandab. Mitmed omavalitsused on enda eelarvedokumentidesse lausa sisse kirjutanud, et strateegiline eesmärk on põhitegevuse tulemi kasvatamine. Põhitegevuse tulem on eraisikute puhul võrreldav ehk “vaba rahaga” või ettevõtete korral bruttokasumiga. 

Põhitegevuse tulem on katteallikaks laenude ja intresside tasumisel ning investeeringute finantseerimisel. Ideaalis peaks see olema nii palju positiivne, et katab investeerimistegevuse miinusmärgiga osa. Põhitegevuse tulem defineerib seega ka selle, kui palju omavalitsusel on võimalik laenu võtta ja seda teenindada.

Elva valla 2022. a eelarves on põhitegevuse tulem on küll positiivne, aga tegelikult päris napilt (1 miljon eurot). Maksutulude ja toetuste järgselt ongi see ainus summa, mis ilma sihtfinantseerimise või laenudeta alles jääb. Sisuliselt on see sama olukord, kui palgatöötajal, kes teenib 2500€ kuupalka, jääb pärast laenude ja arvete tasumist alles 100€. Kui põhitegevuse tulem oleks negatiivne, siis omavalitsus ei suuda katta jooksvate tulude arvelt jooksvaid kulusid. Elva veel suudab, napilt 4% jääb üle. Kuid trend näitab, et ehkki tulud kasvavad kiiresti, kasvavad kulud veelgi kiiremini.

Tartumaa omavalitsustel (kellele me maksubaasilt oluliselt alla ei jää!) on põhitegevuse tulemid (Tartu vald 13%, Luunja 5%, Kambja 10%, Tartu linn 7%, paljud omavalitsused üle Eesti on põhitegevuse tulemiga üle 10%).  Narva linn suudab seda 10% peal hoida. See tähendab, et Narval on ühe elaniku kohta kaks ja pool korda suurem laenu- ja investeerimisvõimekus, kui Elval. Me majandame kehvasti

Lahendus

Seega oma kuludest tulenev investeerimisvõimekus on kesine, kuid seda on võimalik parandada. Asi ei ole rahas, asi on majandamise efektiivsuses. Investeeringute eelarvet ei tohiks käsitleda kui “ülejääki”, vaid kui prioriteeti. Elval pole suur laenukoormus, aga kuna KOVi enda kulud on paksud, siis rohkem laenu ei anta. Selleks, et vald ka erasektori kõrval ehitama hakkaks, on tarvis radikaalset mõttemuutust eelarve koostamise printsiipides. Ei piisa aasta-aastalt samade eelarveridade pikendamisest. Ülaloleva graafiku trendi pikendades oleksime finantsiliselt jätkusuutmatud. 

Põhitegevuse kulusid tuleb väga jõuliselt  kärpida ja investeeringute eelarvet suurendada. Juba 2023. aasta eelarve osas. Teeks põhitegevuse tulemiks miljoni asemel kolm miljonit. See ei tahagi muud kui püsikulude 2 miljonilist kärpimist? Põhitegevuse tulem oleks 3 korda parem, ja seega ka investeerimisvõimekus. Elva saaks võtta juurde lubatud piirmääradeni turvalist laenu ja ehitada üks ujula koheselt. Praegune inflatsioon oleks suure laenu korral isegi abikäeks –  kahju lausa täna sellist inflatsiooni raisku lasta.

Ah et pole võimalik? On ikka, teised KOVid ju suudavad põhitegevuse tulemit hoida üle 10% ja nagu pildilt näha, suutis ka Elva mõned aastad tagasi. Mõned ideed kokkuhoiuks:

  • Abivallavanemate arvu vähendamine
  • Valla äriühingute doteerimise lõpetamine
  • Sahtlisse projektide kirjutamise lõpetamine
  • Sisuline eelarve juhtimine, sh tulemuspõhine eelarvestamine

Tundub radikaalne, kuid kui me saaks hakkama püsikulude ca 10%-se kärpimisega, saaksime kolm korda rohkem investeerida ning poleks ka ujula kohene ehitamine enam probleemiks. Vald on jõukas kuid kehvasti majandatud, hädasti on tarvis õhukesemat omavalitsust.

Fred Koppel
Vallavolikogu liige

Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X