Eile, 1. oktoobril valmisid Reku Jõesadama I arendusetapi ehitustööd ja need anti Elva Vallavalitsusele üle.
Kella 17-ks õhtul oli tehtud töödega tutvuma kutsutud Elva Vallavolikogu esimehe Fred Koppeli poolt sadamaehitajate esindajad, projekteerija, Elva Vallavalitsuse, Elva Vallavolikogu liikmed ja teised projektile kaasaaitajad. Kohaletulnute nägudes oli märgata rõõmu ja üllatust, mõni volikogu liige “nokkis” sõbralikult ehitajate esindajatega mõne pisidetaili kallal, vastused tundus saavat siiski kõik küsimused. Projekteerija ja ehitusfirmade esindajad tundusid teadvat, et nad on teinud sadamaarenduse juures head tööd! See oli meeste nägudelt näha! Sadama I etapi ehitustööde lõppu on näha Maaekspert OÜ droonivideost.
Sadamaarenduse faktid
- Projekteerija: dipl. hüdrotehnikainsener Lauri Lokko, dipl. hüdrotehnikainsener Raul Tihane | Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ;
- Ehitaja: dipl. hüdrotehnikainsener Martin Rehme | Maaekspert OÜ;
- Ehitaja: Evar Illison | Terrason OÜ.
- Jõesadama arenduse I etapi kogumaksumus 852 790.74 € + käibemaks;
- Kogusumma sisaldab ka lisatöödena sadama teeala ja parkla täitmist kruusaga summas 26 700 € + käibemaks;
- Kogusumma sisaldab projekteerimiskulu 30 006 € + käibemaks;
- Elva valla omafinantseering 25% projekti maksumusest ehk arvestuslikult 213 198 € + käibemaks;
- Ülejäänud rahastus tuli Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja Euroopa Liidu kaasrahastatud projektist “Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee arendamine” 75% ulatuses, arvestuslikult 639 593 € + käibemaks.

Arenduse eesmärgiks on olnud luua Tartu ja Võrtsjärve vahele Emajõele kaasaegne peatuspaik veematkajatele ja harrastuskaluritele, hetkel on I etapiga loodud lukustatud piirdeaiaga 50 kaikohta väikealustele, mugav slipp rahulikku akvatooriumi vette, kaikohad sadama külastajatele ja tulevase sadamahoone tugimüür. Kruusaga on korrastatud ja täidetud parklaala ja jõesadama juurde viiva ligipääsutee ots. Lähiajal ehitab välja Elektilevi OÜ liitumispunkti, see on lisatöö, mida rahastab Elva Vallavalitsus ilma toetusmeetmeteta.

Pikemas perspektiivis projekti järgi plaanis rajada alale parkla karavanidele ja autodele, bio- ja olmejäätmete punkt, pilsivee üleandmise koht ning sadamahoone (koos kohviku/kaupluse ja sadamakapteni ruumidega) ning tankla väikealuste tankimiseks. Reku on Emajõel nii Võrtsjärve kui ka Tartu poolt tulles enamvähem poole tee peal. Sõit mõlemast punktist on pikk ja Reku on täpselt parajas asukohas, kus väikelaevad saavad aluse kütusevarusid täiendada. Reku slipp on väga populaarne kalastajate seas, sealhulgas on see tuntud ka meie lõunanaabrite juures. On levinud nali, et välismaised sadama külastajad ei tea, kus see Puhja alevik on, aga kindlasti teatakse kus on Reku sadam ja slipp!

Sadamaarenduse projekti juures on panustanud vabatahtliku nõustajana Emajõel navigeeriva aluse “Signild” kapten Madis Ess, kes on kogenud reisilaeva kaptenina andnud projekteerijatele häid näpunäiteid, loomaks sadamat kasutajatele võimalikult praktiliseks ja mugavaks.
Abivallavanem Meelis Kask: “Reku Jõesadama projekti on panustanud palju vallavalitsuse töötajaid, kuid ekstra tahan esile tuua arendusspetsialist Maanus Aviku tööd, kelle peal oli suhtlus RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus, toim.) ja teiste instantsidega. Ning muidugi hankespetsialist Mari-Liis Sootsi, kelle peal oli arendusprojekti hangete ettevalmistamine ja läbiviimise korraldus”.

Sadamaprojekti ajalugu ulatub rohkem kui kümne aasta taha
Õigemini on selle sadama arendus olnud varasema Puhja valla aegne ja see on olnud üle kümne aasta taguses ajas üsna traagilise algusega. Nimelt kaevati 2013. aasta novembris ettevõtlike Puhja meeste poolt omaalgatuse korras Rekule jõe äärde “ristküliku kujuline tiik”, mis plaaniti ühendada Emajõega, tiiki valati slipp, et tekitada Emajõkke ohutum väikealuste veeskamise võimalus.

Probleemkohaks oli päris algne slipp: see oli kunagi varasemalt valatud risti Emajõega, selles jõekäärus on vesi kiirevooluline ning on teada mitmed õnnetused, kus veeskamisel on vesi hakanud haagisega autot veevooluga allavoolu kaasa vedama. Niisiis ebaseaduslikest töödest teada saanud Keskkonnaamet peatas kaevetööd ja järgnes väärteomenetlus. Seda lugu on kajastanud Tartu Postimees 2014. aasta kevadel. Pingutused ja ponnistused jätkusid.

Reku sadamaarenduse eest on seisjad olnud viimased Puhja vallavanemad Vahur Jaakma ja viimane vallavanem Mikk Järv. Peale 2021. aasta KOV-valimisi kirjutati Reku sadam investeeringu objektina koalitsioonileppesse. Perioodil 2021-2025 tegutsenud Elva Vallavalitsus asus sadamaala projekti projekteerimist ette valmistama.

2025. aasta lõpus ametisse asunud uus Elva Vallavolikogu koos uue vallavalitsusega otsustas Reku sadama projektiga edasi minna ja välja kuulutati ehitushange. Sadam on Elva valla eelarves üks mitmetest investeeringuobjektidest, oleme seda Elva Elus kajastanud 2026. aasta alguses varasemas artiklis “Elva valla investeeringud 2026. aastal“.

Juba siis nõustajana abis olnud kapten Madis Ess: “Kui poleks olnud toonast abivallavanemat Kertu Vuksi selle sadamaprojekti ettevalmistustöödel ja suhtlemisel projekti teiste osapooltega ja väliste rahastajatega, poleks seda Reku projekti üldse sündinudki! Soovin tõsta esile ka toonast Elva Vallavalitsuse arendusjuhti Margus Ivaskit, kes on ka sellese Reku sadamaprojekti palju oma hinge ja energiat pannud”. 2025. aasta lõpuks oli Reku Jõesadama projekt nö paberil valmis koos kõigi vajalike kooskõlastustega.
Reku sadama ja muude Elva valla vabaaja, kultuuri ja sporditaristu, haldamise ning ehituse korraldusega on seotud valla ettevõtte SA Elva Kultuur ja Sport, kes vallavalitsusega koos selliseid projekte realiseerib ja arendab.
Sadama esimene etapp on tänaseks valmis, kuid edasine on veel lahtine. Projektiga saab tutvuda Elva valla lehel. On teada, et Elva valla rahaline omafinantseering II etapi puhul oleks suurusjärgus 100 000 € ilma käibemaksuta, ülejäänud oleks võimalik rahastada kuni aastani 2029 samast toetusprogrammist, mis I etapi puhulgi. Sadama edasine arendus sõltub vallavolikogu ja vallavalitsuse otsustest. Sadamale otsitakse tulevikus pikaaegset rentnikku, ühe võimalusena nähakse ka ette Reku sadama II etapi realiseerijana erasektori investeeringut.
Elva Elu