Viieteistkümnendal veebruaril jõudis lõpule jaanuaris alanud Hea elu rahvakogu kohtumiste sari, mis otsis koos tavaliste Eesti inimestega lahendusi, kuidas suurendada Eesti inimeste heaolu ning vähendada majanduslikku ebavõrdsust ja vaesust.
“Rahvakogu on algatus, kus osaleb läbilõige ühiskonnast, mis aitab otsuste juurde tuua ka need inimesed, kelle arvamust tavaliselt avalikus arutelus ei kuule. Hea elu rahvakogu on kodanikualgatuslik, erakonnapoliitikast sõltumatu ja seda korraldab SA Mõttekoda Praxis,” räälkis Meelika Hirmo, üks Hea elu rahvakogu korraldajatest. Hirmo kolis Elvasse mõned aastad tagasi. Enne seda elas ta pikalt nii Tartus kui Tallinnas ning on mõnda aega elanud ka Austrias. Tema sõnul on Elva ideaalne koht, kus elada ja sellist teemat käsitleda.
“Suurem heaolu oligi just see põhjus, miks ma Elvasse kolisin. Mul puudus varasemast Elvaga side ja olen ainult tõestust leidnud, et siinne elukeskkond on toetavam, head elu soosiv selle laiemas tähenduses. Seetõttu oligi suur rõõm tekitada Elvast üle-eestiline heaolu labor, kus otsiti ühiselt lahendusi, kuidas väga keeruka ja olulise probleemiga toime tulla,” rääkis Hirmo. Hirmo sõnul meeldis Elva väga üle Eesti siia kokku tulnud rahvakogu liikmetele. “Öeldi,
et on väga armas väikelinn ja oldi meeldivalt üllatunud,” kommenteeris Hirmo.
Enne Elvas toimunud kohtumiste finišit toimusid rahvakogu arutelud Keilas ja Kadrinas. Elvas hääletati ettepanekud läbi ja kinnitati lõplikult seisukohad.
30 tavalist erilist kangelast
Kutse rahvakogusse läks e-posti teel välja enam kui 20 000 inimesele. 30 osalejat valiti loosiga 630 huvi registreerunud inimese hulgast moel, mis tagas osalejate mitmekülgsuse. Rahvakogusse kuuluvad erinevas vanuses mehed ja naised, linna- ja maa-elanikud ning erineva haridustaseme ja sotsiaal-majandusliku taustaga inimesed. Pensionil olev Marje Haapsalust oli üks 20 000 hulgast, kes sai kutse, kuid naine ei olnud algselt väga lootusrikas. “Mõtlesin algul, et kui 20 000 kutsutud inimese seast valitakse ju ainult 30, siis nagunii ei osutu mina valituks. Panin end siiski kirja ja kui tuli teade, et olen valitud, oli see mulle suur üllatus,” meenutas Marje.
“Vaesuse vastu võitlemine ja sellest välja rabelemise teema on saatnud mind terve elu. Olen ise pidanud vaesusriskiga toime tulema ja pingutama, et sinna mitte tagasi langeda, seetõttu tundsin, et see on minu jaoks oluline ja hea võimalus kaasa rääkida,” sõnas Marje.
Arutelu suuna said rahvakogusse registreerunud valida nelja Earth4All raamistikust tuleneva teema vahel: kestlik ja tervislik toidusüsteem, väljapääs vaesusest, majanduslik võrdsus ning sooline võrdõiguslikkus. “Minu meelest on need inimesed kangelased. Täiesti tavalised inimesed. Nad ei ole poliitikud ega meedia arvamusliidrid, aga nad pühendusid täielikult oma vabast ajast ilma naljata, ajud kärssasid kõigil päeva lõpuks,” kirjeldas Hirmo Elvasse tulnud rahvakogu liikmete pühendumust.
Heaolu ei sõltu vaid majanduslikust sissetulekust
Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Tairi Rõõm tõi esile, et sissetuleku ja heaolu vaheline seos ei ole sirgjooneline. “Kui madalama sissetulekuga riikides toob sissetuleku kasv kaasa märgatava heaolu paranemise, siis arenenud riikides see seos nõrgeneb. Teatud sissetuleku tasemest alates sõltub heaolu juba muudest teguritest kui pelgalt sissetulekust,” lisas Rõõm.
“Põhiline, mis heaolu loob, on see, et inimene ei oleks üksi. Et ta tunneks, et temaga arvestatakse, tal on piisav sotsiaalne võrgustik ümber ning side riigiga on olemas. Et kõik see, mida valitsus teeb, puudutab ka teda ja tehakse ka tema pärast. Kui need asjad on olemas, siis saab juba rääkida heast elust,” arvas rahvakogu osaleja ja kaitseväelane Kaspar Viljandimaalt. “Lahutamatu teema on alati tervis. Kui tervist ei ole, on ka tunnetuslikku heaolu väga raske saavutada,” lisas mees.
Viis ühiskondlikku valukohta
Elvas jätkati Kadrinas alustatud valupunktide üle arutlemist ja lepiti kokku ühisosas, mille tulemusena sõnastati viis probleemi, mis vajavad kohest tähelepanu. 5. märtsil saatsid liikmed meediale, poliitikutele ja organisatsioonidele avaliku pöördumise üleskutsega probleemidega koheselt tegelema asuda.
1. Laste, noorte ja tudengite ebavõrdne stardipositsioon
Esimese probleemina tõid rahvakogu liikmed esile laste, noorte ja tudengite ebavõrdse stardipositsiooni, selgitades, et vaesus algab sageli lapsepõlvest ning sellest mustrist on raske välja murda. Probleemile vastu astumiseks peab noorte võimalusi võrdsustama.
2. Halvenev vaimne tervis
Teise seisukohana rõhutati muret Eesti inimeste halveneva vaimse tervise pärast ning tõdeti, et abi ei ole majanduslikult vähem kindlustatutele võrdselt kättesaadav.
3. Diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine
Kolmanda valupunktina nimetasid rahvakogu liikmed ebavõrdset kohtlemist tunnuste alusel, mida inimene ise muuta ei saa. “Näiteks siis, kui inimest ei võeta tööle tema erivajaduse tõttu või kui talle keeldutakse töökohta pakkumast põhjusel, et tal on väike laps või ta hooldab pereliiget,” seisis avalikus pöördumises. Rahvakogu liikmed juhtisid tähelepanu ka sellele, et paljud puuetega inimesed ja nende hooldajad on diskrimineeritud, elavad suures vaesusriskis ja nende heaolu ei ole tagatud.
4. Palgavaesus
Neljanda süsteemse probleemina nähti palgavaesust, mis tähendab, et inimesed käivad küll igapäevaselt tööl ja pingutavad, aga sissetulek ei võimalda väärikat äraelamist. “Palgavaesuses tegeleb inimene iga päev oma nina vee peal hoidmisega ega jõua mõelda enda ja oma pere võimaluste parandamisele või enesearendamisele,” kirjutasid rahvakogu liikmed ja rõhutasid, et palgavaesus tekitab omakorda teisi sotsiaalseid probleeme, mis muutuvad terve ühiskonna peamiseks mureks.
5. Praegune majandusmudel ei teeni heaolu
Viienda punktina märgiti, et praegune majandusmudel ei teeni heaolu, sest majandus on üles ehitatud peamiselt pideva kasvu ja kasumi suurendamise loogikale ega arvesta piisavalt inimeste elukvaliteeti, kogukondlikku toimimist ega looduskeskkonna piire. “Majandus peab toetama ühiskonna terviklikku heaolu ning lähtuma looduse taastumisvõimest. Majandusele on kasulik, kui kogukonnad õitsevad ja inimeste vahel on tugevad suhted,” selgitasid rahvakogu liikmed oma pöördumises.
Avaliku pöördumise tervikteksti on võimalik lugeda siit: rahvakogu.info/poordumine/
Rahvakogu andis usku kaasmaalaste headusesse
Marje kinnitab, et rahvakogu andis usu, et inimesed on sõbralikud. “Suhtumine on hoopis teine kui nendes poliitikute vaidlustes, mida vahel näeb. See annab lootust. Ja ma tõesti soovitan – kui keegi saab tulevikus kutse ja teema kõnetab, siis tasub osaleda,” julgustab ta. Ka Kaspari sõnul andis Hea elu rahvakogu positiivse kogemuse. “Ma olin enne seda usku, et minu arvamust küsitakse vaid korra nelja aasta tagant – annad kellegi poolt hääle ja sinna kasti see asi jääb, aga rahvakogus ma näen, et tavalistel inimestel on võimalus oma mõtteid avaldada, need ilusti sõnastada ja loota, et see ka lõpuks otsustajate lauale jõuab. Ja väga huvitav oli näha, et me oleme rohkem ühel meelel kui enne rahvakogu oleks osanud arvata,” kommenteeris Kaspar oma rahvakogu kogemust.
Mis saab aruteludest edasi?
- 5. märtsil saatis rahvakogu välja avaliku pöördumise meediale, otsustajatele ja kõigile Eesti inimestele, et juhtida tähelepanu, et teemaga tuleb tegeleda kohe.
- 12. märtsil avalikustatakse Hea elu rahvakogu raport, mis kirjeldab täpsemalt nii korraldust kui rahvakogu tehtud ettepanekuid.
- Kevadel toimub koosloomepäev, mis kutsub kokku teemaga haakuvad organisatsioonid ja inimesed, et ühiselt kokku leppida, kuidas rahvakogu tööd edasi kanda.
- Osa rahvakogu ettepanekuid liiguvad rahvaalgatused.ee veebikeskkonda rahvaalgatusteks, kus kõigil on võimalik nendega lähemalt tutvuda ja oma allkirjaga toetada.
Hea elu rahvakogu
