Mõnda aega tagasi oli Elva ajaloost huvitatute seas kuulda, et keegi on ette võtnud Elva linna ajalooliste piltide ja faktidega õppekaartide koostamise. Avastasime ühe sellise kaardipaki Inga Ilusalongist, mis on kujunenud omamoodi Elva ja selle piirkonna turunduskanaliks – sealt võib teadlik huviline ja salongi klientuur saada Elvaga seotud külalstusinfot, infot ürituste kohta, flaiereid ja isegi raamatuid! Salongi perenaine Inna-Inga selgitab ja tutvustab huvi korral kõike lähemalt. Näiteks võib sealt leida värske „Kunstiliinn Elva”, „Suvituslinn Elva” ja ka mahuka Rudolf Tamme Elva jalgrattaspordi teemalise raamatu…Tutvumisvõimalus on ka muude Elva ajalooraamatutega ning oktoobri teises pooles on seal ka üsna pea ilmuv Marek Kalmuse mälestusraamat.
Elva ajaloo õppekaartide juurde tagasi – autoriks on Lossimäe külas elav ja toimetav Marge Kalinitski. Uurisime temalt sellest projektist, mis tänaseks on realiseerunud.
Sissejuhatuseks sinust endast. Kuidas jõudsid Elva kanti ja elama Lossimäele?
Olen tegelikult terve elu selle kandiga seotud olnud. Minu sünnikodu on Kirepi, vahepeal olen elu näinud ka mujal linnades, kuid lõpuks olen ikka siia piirkonda tagasi jõudnud. Praegu elan Lossimäe külas, nii et Elva kant on minu jaoks alati olnud kodune ja tuttav.
Mis on sinu igapäevatöö või tegevusväljad väljaspool ajaloo- ja õppekaartide loomist?
Praegu olen väikelapsega kodune, varem töötasin GPV-s. Vabal ajal meeldib mulle oma kätega midagi luua – õmblen näiteks beebitekke ja voodipehmendusi ning tegelen pehme mööbli renoveerimisega. Mulle meeldib, kui ideed sünnivad ning lõpuks midagi päriselt käega katsutavat nendest valmib.
Kuigi sa ei pea ennast „eriliseks ajalooentusiastiks”, nagu sa ennast ajalookaartide kokkuvõttes nimetad, siis miski sind pani siiski ajaloo teemalist projekti ette võtma! Mis sind ajendas?
Mulle on alati meeldinud vanu fotosid vaadata ja mõelda, milline mõni tuttav paik kunagi välja nägi. Facebookis jäid mulle sageli silma Inna-Inga jagatud postitused vanast Elvast ning mitmed neist äratasid väga isiklikke mälestusi.
Näiteks “Pingviini” kioskiga seostub mu lapsepõlvest üks väga armas traditsioon. Kui vanaemaga Elvasse sattusime, oli peaaegu kohustuslik sealt jäätist osta ja see kioski kõrval pingil ära süüa. See on siiani üks neist väikestest mälestustest, mis on mulle väga eredalt meelde jäänud.
Sealt tekkiski mõte, et vanad fotod ja lood ei pea jääma ainult internetti või arhiivi. Neid võiks tuua inimestele lähemale viisil, mis paneb meenutama, küsima ja omavahel rääkima. Samal ajal võiks see olla ka võimalus tutvustada Elva ajalugu inimestele, kes siin varem elanud ei ole.
Kuidas ja millal sündis mõte luua Elva ajaloo õppekaardid just „Nostalgiline Elva – kas tunned Elvat vanadel fotodel?” nime all?
Mõte kujunes üsna loomulikult vanu Elva fotosid vaadates. Tahtsin teha midagi sellist, kus inimene ei loe lihtsalt valmis teksti, vaid saab kõigepealt ise mõelda ja oma teadmised proovile panna.
Nimi „Nostalgiline Elva” sobis hästi, sest nende kaartide puhul pole oluline ainult ajalugu, vaid ka äratundmisrõõm ja mälestused. Küsimus „Kas tunned Elvat vanadel fotodel?” annab kohe väikese väljakutse – vaatad pilti ja tahad teada, kas tunned koha ära.
Kuidas sa kirjeldaksid „Nostalgiline Elva” õppekaartide sisu ja ülesehitust – mis tüüpi ülesanded või lood seal sees on?
Kõik kaardid on seotud Elvaga. Ühel pool võib olla vana foto hoonest, kohast või inimesest ning küsimus, mis paneb teadmised proovile: kus see koht asus, mida seal tehti või kes on pildil.
Kaardi teisel pool on vastus ning lisaks veidi ajaloolist taustainfot. Osadel kaartidel on ka „Kas teadsid, et…?” tüüpi faktid. Mitmed neist olid sellised, mida ma ise enne kaartide tegemist ei teadnud ja mille puhul tekkis tunne, et need väärivad kindlasti talletamist.
Seega saab pakki kasutada nii väikese viktoriinina, kui ka lihtsalt rahulikult läbi vaadata ja Elva kohti uudistada.
Kellele need kaardid on mõeldud, kuidas neid kasutada, kust osta ja millise hinnaga neid saab?
Kõige rohkem võiksid need kaardid kõnetada inimesi, kellel on Elvaga isiklik side – kes on siin elanud, kasvanud, suvitanud või kelle perelood on Elvaga seotud. Samas sobivad need ka neile, kellele lihtsalt kohalik ajalugu huvi pakub.
Minu enda jaoks on üks armsamaid kasutusviise võtta kaardid välja näiteks pereõhtul või jõululaual, kui koos on mitu põlvkonda. Kaardi pealt saab vanaemalt või vanaisalt küsida, kas tema mäletab seda kohta ja millised lood tal sellega seostuvad. Sealt võivad välja tulla lood, mida ühestki ajalooraamatust ei leia. Ja võib-olla saavad telefonidki mõneks ajaks käest pandud ning tekib päris vestlus.
Kaarte saab kasutada ka koolis ajalootunnis või viktoriinis, Elvat tutvustaval ringkäigul või isegi eakatele mõeldud nostalgiahõngulisel vestlusõhtul, kus vaadatakse vanu fotosid ning meenutatakse Elvat kohvi ja koogi kõrvale.
Osta saab Inga Ilusalongist, varsti jõuavad ka Elva Spordimuuseumi, kus Tiit Ustav lubas lahkesti ka neid tutvustada. Ja otseloomulikult minuga otse ühendust võttes. Komplekt maksab 20 eurot ja neid on piiratud kogus.
Milliseid ajalooallikaid sa oled kasutanud ja mis on olnud kõige üllatavam leid Elva kohta?
Põhiliselt Elva lehtedelt leitav info ja Wikipedia. Kõige huvitavam oli minu jaoks Postimaja nimetus. Uderna kõrts. Minu jaoks on Uderna Elvast piisavalt kaugel, et ei oleks seostanud seda kuidagi Elvaga.
Kuidas on õppekaarte seni kasutatud ja millist tagasisidet oled saanud?
Elva Huviala- ja Koolituskeskus ostis kaardid selleks, et kasutada neid Elva ringkäikudel ning komplekt on jõudnud ka Elva Linnaraamatukokku. Mul on väga hea meel näha, et neid nähakse lisaks kodusele kasutusele ka õppimise ja kohaliku ajaloo tutvustamise vahendina.
Põhjalikumat tagasisidet alles ootan. Tegelikult oleks mul väga hea meel kuulda inimestelt, kes on komplekti juba kasutanud – millised kaardid tekitasid kõige rohkem äratundmist, millised lood nende ümber tekkisid ja mida võiks tulevikus teisiti teha. Selline tagasiside aitaks ka võimaliku järgmise osa loomisel.
Mis on olnud kõige keerulisem ja kõige rõõmustavam selle projekti juures?
Kõige keerulisem oli kindlasti info kokkukogumine ja hiljem faktide kontrollimine. Tahtsin olla võimalikult kindel, et kaartidel ei oleks eksitavat infot. Selles osas oli mulle suureks abiks Tiit Ustav.
Kõige toredam oli aga lugeda Facebooki grupis „Elva vanadel fotodel” inimeste kommentaare vanade piltide all. Väga kiiresti sai selgeks, et ühe vana maja või tänavanurga taga võib olla kümne inimese jaoks kümme täiesti erinevat lugu. Just see andiski kinnituse, et selliseid mälestusi tasub säilitada!
Mis on sinu lemmikkoht Elvas või selle ümbruses, kus sa ise ajaloorännakuid teed?
Üks selline koht on kindlasti Peedu vesiveski. Olen seda alati mööda sõites vaadanud, aga nüüd, kui tean rohkem selle koha loost, vaatan seda hoopis teise pilguga. See ongi minu jaoks kohaliku ajaloo võlu – tuttav koht võib pärast selle loo teadasaamist muutuda palju tähenduslikumaks.
Kui peaks nendele õppekaartidele kunagi järg tulema: kuidas saaksid Elva inimesed sind aidata – kas mälestuste jagamise, fotode laenamise või muul moel?
Põnev oleks jagada inimeste endi fotosid ja mälestusi koos sellega. Ei oleks enam õppekaart, vaid mälestused päris elanike memuaaridest. Koguks kokku ühe koha kohta erinevate inimeste mälestused ja põnevad lood vms. Ja alati olen ka avatud erinevatele ideedele. Kes teab, mida veel põnevamat võib välja tulla!
Elva Elu
