Demokraatia ei sünni ainult valimispäeval. Tugev kogukond tekib siis, kui inimestel on päriselt võimalik oma kodukoha arengus kaasa rääkida ja näha, kuidas nende ideed muutuvad tegelikkuseks. Just selleks loodi kaasav eelarve. Eilsel volikogu istungil hääletati kaasav eelarve maha ning täiesti kindlalt sellel aastal läbi kaasava eelarve kogukonna eestvedamisel projekte ei sünni.
Kaasava eelarve juured ulatuvad 1989. aastasse Brasiiliasse Porto Alegre linna [1], kus linnavalitsus otsustas anda osa investeerimisrahast otse elanike otsustada. Idee oli lihtne: inimesed ise teavad kõige paremini, milliseid väiksemaid, kuid olulisi investeeringuid nende kogukond vajab. Algatus osutus niivõrd edukaks, et levis kiiresti üle maailma ning jõudis ka Euroopasse. Tänaseks kasutatakse kaasavat eelarvet tuhandetes omavalitsustes. Seda peetakse üheks edukaimaks kohaliku tasandi kaasamisvahendiks, sest see annab inimestele reaalse mõjuvõimu, suurendab usaldust võimu vastu ning haarab inimesi, kel muidu poliitika vastu huvi leige.
Ka Elva vald on olnud selle liikumise osa. Kaasava eelarve kaudu on kohalikud inimesed saanud välja pakkuda ideid, neid tutvustada, koguda toetust ning lõpuks hääletuse kaudu otsustada, millised projektid ellu viiakse. Kaasava eelarve maht oli 60 000 eurot aastas ning see jagati kolme enim toetust saanud projekti vahel. Oluline on seejuures märkida, et kehtiv kord nägi ette, et rahastus pidi jõudma erinevatesse piirkondadesse, mitte koonduma ainult Elva linna.
Seetõttu kõlab vallavalitsuse poolt esitatud eelnõu kehtetuks tunnistamise seletuskirjast läbi käiv väide piirkondliku tasakaalu probleemidest kummaliselt. Kui viimaste aastate kaasava eelarve ettepanekuid vaadata, siis on rahvahääletusel konkureerinud projektid Hellenurmest, Puhjast, Rõngust, Rannust, Rämsist ja mujalt üle kogu valla. Näiteks eelmisel aastal andis enda hääle kokku üle 1600 elaniku [2].
Eilsel volikogu istungil tunnistati aga kehtetuks Elva valla kaasava eelarve kord
Lugedes eelnõu seletuskirja, jäi mulle üks küsimus: kas probleem oli tegelikult kaasavas eelarves või selle rakendamises?
Mida rohkem seletuskirja [3] lugeda, seda vähem leiab sealt argumente kaasava eelarve lõpetamiseks. Küll aga leiab sealt hulgaliselt näiteid töödest, mis olid vallavalitsusel tegemata. Juhendid olid koostamata, nõustamine korraldamata, uus hääletuskeskkond ette valmistamata ning korra uuendamine tegemata. Tulemuseks ei olnud aga vallavalitsuse töö parandamine, vaid kaasava eelarve lõpetamine. Tehnokraatiline paradoks seisneb selles, et kaasamise parandamise nimel kaotati ära üks tõhusamaid kaasamise viise.
Kui juhend puudub, tuleb see koostada. Kui ideede esitajad vajavad abi, tuleb neid nõustada. Kui hääletuskeskkond muutus, tuleb leida uus lahendus (VOLIS uus keskkond valmis tegelikult juba juuli lõpus [4]). Kui süsteem vajab ajakohastamist, tuleb korda muuta. Mitte seda kehtetuks tunnistada. See on umbes sama, nagu lõpetada bussiliin, sest bussijaama infotahvel vajab uuendamist.
Veelgi enam. Vallavalitsus räägib vajadusest suurendada elanike kaasamist ja muuta kaasav eelarve paremaks. Samal ajal võetakse inimestelt ära ainus mehhanism, mille kaudu nad said otseselt otsustada osa investeerimisraha kasutamise üle.
Kuidas suurendab kaasamist see, kui kaasamise tööriist ära kaotatakse?
Volikogus küsisin ka, kas vallavalitsus saab kinnitada, et vana korra kehtetuks tunnistamise ja uue korra vastuvõtmise vahel ei teki pausi, mille jooksul inimestel puudub võimalus ettepanekuid esitada ja nende üle hääletada. Selget vastust sellele küsimusele ma ei kuulnud. Just siin peitubki probleemi tuum. Kui vallavalitsus oleks uue korra samal ajal lauale pannud, võiks rääkida tehnilisest üleminekust. Kui aga vana kord lõpetatakse enne uue vastuvõtmist, tekib vältimatult küsimus: kuhu kaob selle aasta 60 000 eurot?
Mida öelda nendele kogukondadele, kes on juba valmistunud?
Mida öelda inimestele, kes on kokku saanud, ideid arutanud, eskiise teinud ja toetajaid otsinud?
Mida öelda näiteks neile, kes on aastaid võidelnud Elva staadioni metsa välijõusaali eest?
See idee on kahel korral jäänud napilt võidust ilma. Kogukond ei andnud alla. Hooandja kaudu koguti täiendavat toetust ning kogumise eesmärk täideti. Täna kuuleme aga, et teema seotakse tulevikus staadioni rekonstrueerimisega, mis on omakorda lükkunud järgmisse aastasse. Ma ei saa aru, miks kogukonna algatatud välijõusaali rajamine peab sõltuma staadioni rekonstrueerimisest.
Elva linnas puudub kaasaegne välijõusaal. Staadioni mets on selleks ideaalne asukoht. Suvised varjulised puud, olemasolev sporditaristu, lähedal asuvad ujumisvõimalused Verevi ja Arbi järve ääres. Kõik eeldused on olemas.
Kõige kurvem oli eile jälgida mõningate koalitsioonisaadikute reaktsioone. Vahel ei räägi kõige rohkem mitte sõnad, vaid kehakeel. Oli näha inimesi, kes ilmselgelt ei tundnud end selle otsuse juures mugavalt. Ometi tõusid käed.
Mõnikord tasub hääletada nii, nagu ütleb terve mõistus ja süda. Me ei tee siin mingit üleriigilist parteipoliitikat, vaid proovime leida parimad võimalikud lahendused, et toetada kohaliku eluolu.
Vald võttis bürokraatlikku võttega kogukonna taskust 60 000 eurot
60 000 eurot ei ole ainult üks rida eelarves. See on kogukondade usk, et nende ideedel on tähendus. See on võimalus muuta oma kodukoht paremaks ilma aastaid ametkondade uksi kulutamata. See on demokraatia kõige vahetumas ja praktilisemas vormis.
Kui kaasava eelarve süsteem vajab parandamist, siis parandame seda. Kui on vaja uusi reegleid, siis kirjutame need. Kui on vaja paremat hääletuskeskkonda, siis loome selle. Milleks karistada selle eest kogukondi?
Kompromiss oleks lihtne. Jätkata sellel aastal vana korraga ja tuua uus kord kiiresti volikogu ette ning taastada äravõetud võimalus. Kui selleaastane voor jääb vahele, oleks õiglane panna järgmisel aastal mängu kahekordne summa. See näitaks, et eesmärk ei olnud elanikelt vahendeid vähemaks võtta, vaid süsteemi paremaks teha.
Praegu jäi aga paratamatult õhku tunne, et vallal oli vaja poliittehnoloogilise võttega leida oma eelarvesse 60 000 eurot juurde. Ja see raha võeti kõige lihtsamast kohast: inimestelt, kes tahtsid oma kodukohta paremaks muuta. Vald ei kaotanud 60 000 eurot. Vald kaotas vähemalt üheks aastaks elanike õiguse otsustada, kuidas seda 60 000 eurot kasutada.
Romario Siimer | Elva Vallavolikogu liige (VL Sinu Elva Vald)
[1]Microsoft Word – Lõputöö_Katrin Järv
[2]Selgusid Elva valla 2025. aasta kaasava eelarve tulemused | Elva vald
[3]Volikogu määruse eelnõu – Elva Vallavolikogu 23.08.2021 määruse nr 124 „Kaasava eelarve menetlemise kord“ kehtetuks tunnistamine — Elva Vallavalitsus
[4]KOV rahvaküsitluste keskkond | Eesti Linnade ja Valdade Liit
