Elva vallavolikogu kehtestas 29. märtsil Elva linna Verevi järve rannaala detailplaneeringu. Planeeringuprotsess vältas kokku ligi kaks ja poolt aastat ning kuigi teemat on korduvalt selgitatud vallavalitsuse erinevates artiklites ja avalikel aruteludel, vajavad mitmed teemad täpsustamist. Sealhulgas see, mis saab edasi nüüd, kui detailplaneering on kehtestatud.
Tegelikkus vs. sobivad sõnumid
Soovin esmalt välja tuua selle, et Verevi rannaala detailplaneeringu menetlusse on oma panuse andnud ka kohalikud poliitikud ja sealjuures vallavolikogu liikmed, kelle väljaütlemised ja sõnumid on inimesi eksitanud ja segadust tekitanud.
Kartus, et Verevi randa ehitatakse mahujoonistel näidatud hall kast ja et ehitustööd algavad õige pea, on kaks väidet, mille on avalikkusesse paisanud erinevate inimeste sotsiaalmeediapostitused. Olgu siinkohal öeldud, et mõlemad väited ei pea paika – halli kasti ei ehitata ja hoone ehitamist samuti praegu ei alustata. Sotsiaalmeediat ja teisi meediume tuleb targalt tarbida ning kriitiliselt tuleb suhtuda infosse, mida jagatakse.
Tunnistan, et planeerimisprotsess ja sellega seotud teemad on keerukad ja kui iga päev selles valdkonnas ei toimeta, on seda infot keeruline tarbida. Oleme Elva vallavalitsuse meeskonnaga püüdnud Verevi planeeringuga seotud infot võimalikult selgelt kommunikeerida. Kõik küsimused erinevate teemadega seoses on mõistlik esitada siiski alati otse vallavalitsusele, mitte esitada neid sotsiaalmeedia erinevates gruppides. Otse küsides saame meie vastata konkreetsest teemast ja faktidest lähtuvalt ning seda infot ka meie kanalites laiemalt jagada. Konstruktiivne tagasiside on samuti alati oodatud.
Kutsun siinkohal üles ka kõiki vallavolikogu liikmeid erinevaid protsesse kodanikele ausalt ja faktipõhiselt selgitama ning olema abivalmid, mitte andma oma osa segaduse külvamiseks.
Planeering kui esimene samm atraktiivse rannaala kujundamiseks
Järgnevalt veidi konkreetsemalt detailplaneeringust ja selle eesmärgist. Milleks on üldse detailplaneeringut koostada tarvis? Seda selleks, et Verevi järve rannaala oleks võimalik arendada ning määrata ehitusõigus multifunktsionaalse aasta läbi kasutatava hoone rajamiseks, millel oleks lisavõimalused, näiteks ka ujula või spaa.
Selle planeeringuga määratakse hoonestusala, kuhu peab mahtuma kavandatud hoonestus ja selle maksimaalne maht. Tasub ära märkida, et kehtestatud planeeringu hoonestusala on jagatud neljaks suurima lubatud kõrgusega tsooniks ning hoone kavandatakse nii, et see arvestaks rannaala reljeefi. Muu hulgas sätestab planeering selle, missugused on hoone arhitektuursed tingimused (nt hoone kõrgus või katusekalle) ja haljastuse põhimõtted. Samuti sätestab see tehnovõrkude asukohad ja liikluskorralduse. Detailplaneeringuga kehtestatud tingimused on alus hoonestusõiguse lähtetingimuste loomiseks ja konkursi väljakuulutamiseks, mida saab teha Elva Vallavolikogu otsusega.
Volikogu algatatud detailplaneeringu üks argument oli see, et Verevi rand vajab funktsionaalset rannahoonet. Seni kehtinud detailplaneeringu järgi oli võimalik rannahoone ehitada, kuid aastate jooksul ei ole olnud kedagi, kes soovinuks seda planeeringut ellu viia ja ehitada vaid rannahoone funktsiooniga hoone.
Verevi rannas on praegu kolm väikest ehitist ja nende pakutavad võimalused ei rahulda tänapäevase supelranna vajadusi ega ole ka arhitektuurselt kauni rannaala jaoks väärilised.
Selle detailplaneeringuga anname võimaluse rajada rannahoone koos toetavate funktsioonidega (näiteks ujula, kohvikuala, erinevad teenused, miks mitte ka võimalused kaugtöö tegemiseks), mis ka üksteist täiendaksid. Seeläbitõuseks Verevi järve ja kogu Elva kui turismisihtkoha tuntus ka talvisel hooajal, mil turiste Elvas praegu pigem napib. Niisamuti annaks seesugune lahendus juurde võimalusi kohalikele elanikele.
Kas kohalike arvamusega ei arvestatud?
Kogukonna kaasamine on Elva valla jaoks olnud planeeringuprotsessis väga olulisel kohal ja selleks annab kõige üldisemad „mängureeglid“ ette planeerimisseadus. Verevi rannaala detailplaneeringu koostamise ajal avaldati arvamusi erinevatel viisidel, sh avalikel aruteludel planeeringu algatamise järel (mais 2019), eskiisi avalikustamise järel (veebruaris 2020) ja möödunud aasta novembris, pärast seda kui volikogu oli planeeringu vastu võtnud.
Planeeringuprotsessi jooksul on avaldatud erinevaid arvamusi. Nii on neid, kes leiavad, et planeeringu kehtestamine loob tulevikus hea võimaluse selleks, et Elvasse tuldaks praegusest rohkem. Samas on neidki, kes arvavad, et detailplaneeringuga paika pandud hoone maht on liiga suur ja seesugune ehitis ei sobi Verevi järve äärde, rikkudes vaate järvele ja piirates ranna kasutusvõimalusi. Muu hulgas tunti muret ka Verevi järve seisukorra ja parkimiskorralduse osas.
Vallavalitsus on laekunud ettepanekuid kaalunud ja arvestanud nende juures planeeringu algatamise eesmärki. Kõikidele ettepanekutele on antud ka tagasiside. Ettepanekute ja arutelude tulemusena muudeti muu hulgas parkimislahendust ning hinnati mõjusid järve seisukorrale keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, kus leiti, et kahjulikke mõjusid ei avaldu.
Tagasisidet, et hoone ei sobi visuaalselt Verevi randa, ei saa paraku kaalutluse korras hinnata, sest tegemist on subjektiivse arvamusega. Seda enam, et hoone välimuse otsustab arhitektuurikonkurss, mida ei ole veel korraldatud.
Hoone mahtu otsustati mitte muuta, sest vähendatud maht ei võimalda ehitada multifunktsionaalset hoonet.
Planeering esitati Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks ningministeerium küsis arvamust ka neilt, kes olid vallavalitsusele oma ettepaneku esitanud.
Mis saab edasi?
Nagu öeldud, ei ole praegu veel selge, missugune võiks välja näha kavandatud hoone. Hoone välise kuju ja arhitektuursed elemendid lahendab arhitektuurikonkurss, mis aitab leida parima võimaliku lahenduse nii hoonele, kui ka välisruumile selle ümber.
Enne arhitektuurikonkursi väljakuulutamist korraldatakse hoonestusõiguse konkurss, mis tähendab seda, et loodetakse leida investor, kes on valmis Elvasse investeerima miljoneid eurosid, et Verevi rannaala arendada. Selleks annab loa ja kehtestab tingimused Elva vallavolikogu. Hoonestusõiguse konkursi tingimustes lepitakse muu hulgas kokku hoonestusõiguse andmise pikkus ja muud kohustused.
Hoonestusõiguse konkursi järel korraldataksegi arhitektuurikonkurss, kuhu tuleb esitada eskiisid, mis näitavad juba selgelt, milline võiks hakata hoone välja nägema. Pärast võidutöö väljavalimist toimub hoone projekteerimine ja selle alusel koostatakse ehitusprojekt.
Juhul, kui hoonestusõiguse konkurss nurjub ja huvilisi ei ole, siis planeeringut ellu ei viida.
Volikogu kehtestatud detailplaneering on siiski võimalus ja mitte kohustus, et arendada ja pakkuda tänapäevases rannahoones mitmeid erinevaid võimalusi nii kohalikele kui ka külalistele.
Kertu Vuks, Elva Vallavalitsuse abivallavanem
