Elva linnKogukondKohalik VõimValla uudised

Elva Kultuurikeskuses arutleti kogukonnaga Elva ujula asukohavalikuid

Verevi rannaala hoonestusõiguse konkurssi pole algatatud, see on kuni valimisteni ootel

Elva Vallavalitsuse poolt olid arutelu vedamas abivallavanem Kertu Vuks ja ujula asukohtade analüüsi metoodikat ja tulemusi tutvustas vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Veiko Sepp (paralleelselt ka vanemanalüütik Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis), kes on nn eelanalüüsi peamisi autoreid. Samuti viibis saalis valla-arhitekt Jaanika Saar.

Kohe arutelu alguses märkisin analüüsi koostajale, et kohasem oleks pealkirjas kasutada termini “eelanalüüs” asemel terminit “järelanalüüs”, sest Elva Vallavalitsus on määranud rohkem kui kaks ja pool aastat tagasi ujula uueks asukohaks Verevi ranna ja eelanalüüs kui selline pidanuks koostatud olema enne seda määramist. Samuti arvasin, et sellise uuringu-analüüsi oleks võinud koostada sõltumatu ettevõte. Praegusel juhul on ju autor töö tellija palgal. Veiko Sepp seevastu arvas, et tema taust on piisaval tasemel. Akadeemilises mõttes ma temaga muidugi nõustun!

Tasutud reklaam-slaid
Veiko Sepp tutvustamas Elva ujula asukohtade analüüsitulemusi 19.07.2021 Elva Kultuurikeskuses

Analüüsi koostaja sõnul olid temaatilised fookused järgmised:

• Asukohast tulenevad võimalikud ja otstarbekad ehitusmahud;
• Ehitusmahtudega ja asukohaga kooskõlalised arenduste ruumiprogrammid;
• Arenduse kasutusotstarbed, osutatavate teenuste kättesaadavus ja kliendirühmade vajaduse kaetus;
• Asukoha ja arendusega seonduvad huvid ja väärtused;
• Asukoha ja arenduse kooskõla kvaliteetse ruumi põhimõtetega;
• Asukohale kehtivad nõuded ja piirangud;
• Arenduse koormus vallaeelarvele;
• Arenduse kooskõla valla arengudokumentidega.

Analüüsitavate asukohtade paiknemine Elva linnas ja selle lähipiirkonnas, väljavõte analüüsist
Ujula-arenduste kooskõla huvirühmade huvidega ning olulisemad asukohtadega seotud väärtuskonfliktid, väljavõte analüüsist (tabel 2)

Ujulat nähakse analüüsi järgi ette minimaalselt 4-rajalisena ja 25-meetri pikkuste ujumisradadega. Eelneva tabeli esimeses veerus toodud sulgudes olev arv ridade arvu tähistabki. Mitmetes asukohtades nähakse võimalikuks ujumisradade arvus kaheksat rada. Ujula asukohtade valiku suhtes konsulteeriti analüüsi koostaja sõnul ka AS Emajõe Veevärgi ja Elva Soojus OÜ-ga.

Ujula-arenduste hinnangulised ehitusmaksumused ning KOV investeerimisvajadus enne ujula kasutuselevõttu, väljavõte analüüsist (tabel 3)

Ujula-arendusete ehitusmaksumuste analüüsi aluseks võeti üsna hiljuti valminud Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskuse (3128 m2 suletud pinda, 5,4 miljonit eurot koos KM, 2017) ja Paide ujula (1440m2 suletud pinda, 2,4 miljonit eurot koos KM, 2018) ehituste keskmistatud m2 maksumus – 1697 eurot m2 koos KM.

Kohalolnud rahvas oli kohe arutelu algul vastu ujula rajamisele Verevi randa, mitmest lauast toetati mõtet pigem rajada ujula algselt planeeritud kohta Elvasse Tartu mnt 3 Elva Gümnaasiumi ja spordihoone tagusele alale. Elva Vallavalitsuse ideed rajada ujula Verevi randa toetas ainsana vallavolinik Leelo Suidt.

Analüüsist selgub, et minimaalselt 2,1 miljoni euro eest on võimalik ehitada suhteliselt sarnane lahendus Paide ujulale – 4-rajaline ujula hädavajalike lisaruumidega (rõivistud, duširuumid, väiksem fuajee). Suurem 6-rajaline ujula koos väikelaste basseiniga maksaks ühikuhindade alusel u 3,4 miljonit eurot (tõsi, Elva spordikeskuse raames kavandatud 6-rajalise ja lisabasseiniga ujula kohta eraldi 2018. aastal koostatud hinnapakkumuse maksumus oli 2,9 miljonit eurot koos KM) ning suurem üleriigiliste ja rahvusvaheliste võistluste tarbeks sobilik (vt. Elva linna üldplaneeringu ruumiarengu teemakohast eesmärki) 8-rajaline ujula 3,7 miljonit eurot.

Edasine diskussioon nendele kahele paigale (Verevi rand ja Elva Spordihoone tagune ala) peamiselt keskenduski. Tartumaa Tervisespordikeskuse (TSK) uus-arenduse protsessid algasid 2017. aastal ning tollal Elva Linnavalitsus ja hilisem Elva Vallavalitsus oma ujulaplaanidega TSK-ga koostööd ei teinud. Tänaseks pole TSK-arendusse ujulat ehitada plaanis.

Selgus, et Elva Gümnaasiumi tagusele alale Tartu mnt 3 nähakse ujula asukohta ette kolmes erinevas variandis. Arutelul osalenud vallaarhitekt Jaanika Saare sõnul on Elva Spordihoone juurde eelprojekti tasemel planeeritud 7-rajaga ujula (kuni 2017. aastani planeeriti spordihoonet ja ujulat ühtse kompleksina). Kuna spordioone projekteeriti ümber (2018. a) ujulast eraldi hooneks, siis vajaks Elva ujula sellel krundil mitmeid dubleerivaid elemente nagu riietus- ja duširuumid. Tänaseks valmis ehitatud spordihoonet nihutati võrreldes varasemalt planeeritud (kuni 2017. a) asukohaga ehitus-geoloogiliste mõjurite tõttu – seetõttu vajaks ujula rajamine Elva Spordihoone juurde uut detailplaneeringut, kuna hoone asukoht on muutunud.

Analüüsi tabalis 2 (üleelmine tabel artiklis) on üllatuslikult välja toodud Elva Gümnaasiumi vastuseis ujula arendusele Tartu mn 3 kinnistule. Ma arutlesin Elva Gümnaasiumi direktori Tarmo Postiga ujula asukohtade teemal eelmise aasta (2020) sügisel. Tema nägi ette just parima lahendusena ujula ehitamist Tartu mnt 3 juurde! Ma leian, et nii kujuneks ju kompleks koolimaja-spordihoone-ujula. Selliseid analoogseid näiteid väikestest kohtadest Soomes toodi arutelul ka esile (vallavolinik Vahur Jaakma), kus kohalikule kogukonnale vajalikud teenused (haridus-sport-tervis ja ka vaba aeg) on kõik ühest kohast saadavad!

Vallavolinik Tõnu Aigro: miks rahvast ei kaasatud asukohavalikute analüüsi? Vastati, et seda ei peetud selles analüüsis vajalikuks. Veiko Sepp – analüüsiga luuakse sisendit vallavalitsusele, et need teeksid otsuse. Sageli rahvas täpselt ei teadvat, mida tahab (uuringud andvat sageli võrdsete kaaludega tulemusi erinevatesse asukohtadesse), kuid otsustajad peavad tegema kaalutletud otsuse.

Eelmise aasta suvel koostasin Facebooki ELVA grupis rahvaküsitluse, millele reageeris rohkem kui 600 grupi liiget. Alljärgnevasse tabelisse on koondatud küsitluse tulemused ja need näitavad selgelt, et enamik vastanuist toetab ideed rajada Elva ujula Elva Gümnaasiumi tagusele alale Tartu mnt 3, Elva linn.

Facebooki ELVA grupi küsitluse tulemused 15.06.2021, küsitluse koostaja Toomas Laatsit

Selle aasta kordusküsitlus täpsemalt määratletud ujula asukoha küsitlus (varasemalt sama grupi liikmete poole enim soovitud Tartu mnt 3 ja Elva Vallavalitsuse poolt planeeritud Verevi järve rannaala krunt) polariseeris vastajad veel tugevamalt Tartu mnt 3 ujula rajamise asukoha kasuks (toetushääled jaotusid 1022:16). Veebikeskkonnas www.petitsioon.ee andis kogukond selle aasta mai keskpaigaks 533 digiallkirja täismõõtmetes ujula rajamise toetuseks Tartu mnt 3 alale ja sobivas mahus Verevi rannahoone rajamiseks. Ma leian, et need on väga tugevad signaalid Elva kogukonnalt ja neid peab arvesse võtma!

Elva ujula asukohtade analüüsi arutelu Elva Kultuurikeskuses 19.07.2021. Taamal saab sõna vallavolinik Tõnu Aigro

Tagasi eilse arutelu juurde

Vallavalitsuse esindajad küsisid kohaletulnud rahvalt arvamust ujulahoone funktsionaalsuse ja summa kohta, mis võiks olla vastuvõetav valla eelarvest iga-aastaselt ujula tegevusele peale maksmiseks. Püsitus küsimus, mida ja millist ujulahoonet tahetakse saada. Jäi kõlama mitmest laudkonnast, et oleks vaja katta koolinoorte ujumisõppe vajadus koos laste-basseini ja mõningate saunadega. Arvati, et paarsada tuhat eurot aastas oleks vallaeelarvele talutav ujula tegevuse aastase kahjumi kompenseerimine. Volinik Aigro teadis, et juba olemasoleva Elva Spordihoone toimimisele makstakse aastas rohkem peale.

Elva ujula asukohtade analüüsi arutelu Elva Kultuurikeskuses 19.07.2021

Veiko Sepp tõi üllatuslikult esile, et statistiliselt ei hakka keskmine elvalane Elva ujulat kasutama. Enamikule kohalolnud rahvale tundus see järeldus vastuvõetamatu! See tundus eluvõõras ning siis poleks ju ka ujulat üldse vaja!?

Ujula-asukohtade analüüsi võtab kokku ülalolev tabel nn valgusfoorimeetodiga. Enim rohelist värvi on pälvinud analüüsi koostaja poolt asukoht rajada ujula Verevi randa erakapitali abil, ca 0.5 miljonit € kuluks siiski ka maksumaksjate raha ettevalmistavate tööde tarbeks. Sellega asukohavaliku realiseerumisega kaasneks 50-aastase hoonestusõiguse müümine erasfääri.

Ideed ja mõtted mis jäid arutelult kõlama:

  • Ujula peaks olema eelkõige Elva linna ja valla laste ujumisõppe tarbeks. Samuti eakatele ja tööealistele inimestele tervisespordi tarvis.
  • Enim toetati mõtet rajada ujula Tartu mnt 3 krundile Elva Gümnaasiumi ja Elva Spordihoone tagusele alale.
  • Ujula radu peaks olema pigem rohkem kui neli.
  • Hüppetorn siseujulasse (Avo Liivamäe) – on vähe ujulaid, kus selline võimalus hüppeid sisetingimustes on võimalik harjutada – see tooks ujulasse rahvast!
  • Oli ka arvamusi, et ujulat peaks planeerima suuremalt, peab eristuma teistest sarnastest ujulatest ja arvestama Elva valla kui olulise siseturismi piirkonna vajadusega (vallavolinik Mati Miil). Ujula peaks olema nii suur, et spordilaagrites harjutavad sportlased ei jätaks kohalikke elanikke ujulaakende taha oma ujumis-järge ootama!
  • Abivallavanem Kertu Vuks: Verevi rannaala hoonestusõiguse konkurssi pole hetkel algatatud, see on ootel. Protsess seisab ilmselt kuni tulevaste vallavolikogu valimisteni.

Analüüsiga saab täpsemalt tutvuda SIIN .

Kuuldut-nähtut märkis üles ning jagas omi mõtteid

Toomas Laatsit

Elva linna piirkonnakogu esimees

Sildid
Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X