ARVAMUS: Toomas Laatsit – Elva valla haridusvõrku korrastatakse valest otsast

Väikene maakool ei pea tähendama nõrka kooli!

Mina alustasin oma kooliteed tänases Lähte Ühisgümnaasiumis, mis asub Tartust ligi 10-minutilise väljasõidu kaugusel Tartu vallas põldude ja metsade vahel. Täna on see igati tunnustatud ja tuntud kool, kuhu tullakse kooli õppetaseme ja pakutavate õppesuundade pärast õppima nii Tartust, kui ka mujalt meie riigi piirkondadest. Olen kuulnud sellest koolist kõnelemas vägagi aupaklikult ühte kunagist Elva Gümnaasiumi direktoritki. Põhjuseks oli konkurentsisituatsioon gümnasistide osas.

Täna on Elva vallas päevakorral Elva Vallavalitsuse ettepanek muuta Palupera Põhikool (asut. 1765) kuueklassiliseks kooliks, kaotada selle nimi ja teha sellest ühendjuhtimise all Rõngu Keskkooli filiaal. See on vastuolus varasemalt vallavalitsuse poolt koostatud (2020) „Elva Valla Haridusvõrgu Analüüsi” ettepanekutega. Palupera kogukonna liige Aigar Jelle oma Elva Elus äsja ilmunud arvamusloos kirjeldab, et Elva Vallavalitsus ei arvesta ja eirab kogukonna vastavasisulisi pöördumisi Palupera Põhikooli tuleviku teemal.

Pean tunnistama, et mina olen varasemalt Elva Vallavolikogu liikmena olnud ühe Elva valla algkooli sulgemise otsuse poolt. Tegu oli Aakre Lasteaed-algkooliga. Sellesse kooli (ka mõisakool, nagu Paluperagi) oli jäänud õppima terve algkooli osa peale 4-5 õpilast ja neid õpetas teist sama palju õpetajaid osakoormustega. Situatsioon oli selline, et kohalik kogukond oli selleks ajaks nö „hääletanud jalgadega” ja seal ei olnudki midagi muud teha, kui see haridusasutuse osa sulgeda. Tollal olin valitseva koalitsiooni liige ja nägin asjaosaliste kartust kogukonna ees. Arvasin, et kogukond pole sellele otsusele vastu ja nii tegelikult läkski! Aakre õpilastele on korraldatud transport ja nad jätkavad õppimist lähedal asuvas Rõngu Keskkoolis.

Nüüd Palupera Põhikooliga on situatsioon minu silme läbi teistsugune. Seal on kogukond ja piirkonna lapsed ja õpilased väljast pooltki, kes selles rahuliku õpikeskkonnaga mõisakoolis õpivad, sellel õppeaastal kokku 58 õpilast. Põhikooli osas toimub õpilaste vähesuse tõttu õppetöö ka liitklassides. Kool on saanud lähiajal mitmeid tunnustusi, see osaleb DigiKiirendi ja Ettevõtliku Kooli jms õppeprogrammides. Kool ja sealne kogukond näitab elujõudu! See maakool ei ole automaatselt nõrk kool! Selle vilistlaste seas on näiteks mitme Riigikogu koosseisu liige Mai Treial ja Postimehes väga sisukaid intervjuusid tegev ajakirjanik Vilja Kiisler!

Miks ma arvan, et meie haridusvõrku korrastatakse valest otsast?

Ma arvan üleüldiselt, et kuni kohustusliku põhikooli lõpetamiseni peaks olema Eesti lastel võimalik käia võimalikult kodulähedases koolis. Põhikoolist saadakse hea „krunt alla” jätkamiseks siis kas gümnaasiumis või kutseharidusõppes. Ja nendesse kandideerimiseks on vaja ette näidata häid õppetulemusi, nii nagu hiljemgi ülikoolidesse kandideerimisel! See pingeritta sattumine kandideerimisel on vältimatu. See on see tulemuslikkus, millele kool ja kohalik omavalitsus peaks keskenduma!

Hetkel näib, et Palupera Põhikoolile võib saada saatuslikuks koalitsioonivoliniku puudumine sealsest piirkonnast!

Peale äsjast õpetajate streiki on lahenduse leidnud palgaküsimuse üles jäänud lahendust vajavate teemadena õpetajate järelkasv, mõistlik töökoormus, karjäärimudel ja taustaks ka koolivõrgu korrastamine. Just keskhariduse õppekohtade tagamisel tahab võtta riik suuremat vastutust ja jätkata ses osas koostööd omavalitsuste ja erakoolide pidajatega. Juba on kuulda olnud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolseid uudiseid esimese ringina vaadata üle kuni 40-õpilasega gümnaasiumid.  Meie vallast on selles loetelusse sattunud Rõngu Keskkool. Tean, et Elva Vallavalitsusel on paari aasta tagune Paluperaga samas suurusjärgus säästukalkulatsioon selle kooli ühendamiseks Elva Gümnaasiumiga. Jällegi kohaliku kogukonna jaoks tundlik küsimus!

Räägitud on neljanda kooliastmete korrastamise osas seda, et karmimas haridusvõrgu korrastamise reformis võiks jääda üksnes maakonnakeskustesse riigigümnaasiumid. Ma loodan, et see stsenaarium Eestis käiku ei lähe! Elva valla suurusega omavalitsusse (ca 15 000 elanikku, 650 km2 pindala ) võiks üks gümnaasium siiski jääda! Kõik ei mahuks Tartu koolidesse, koolitee oleks osadele õpilastele rohkem kui 50 km pikk ja ühikakohtadest on Tartus niikuinii igal õppeaastal linnas asuvate ülikoolide tõttu puudu.

Ettepanekud ja mõtted

1. Kesiste tulemustega gümnaasiumi lõpetajad paraku ülikoolidesse ei pääse, olen seda varasemalt EMÜ Tartu Tehnikakolledzi õppekavajuhina palju näinud.  Olen nõus TTÜ rektori Tiit Landiga, et lähenemine reaalainete õpetamisele peab muutuma. Selle valdkonna aineid peaks õpetama pigem läbi erinevate valdkondade rakenduspraktikate. Kohati abstraktsena tunduvat matemaatikat õpitakse rakendama päriselus ja noortele kinnistub paremini erinevaid valdkondi seostav füüsikaline maailmapilt!
2. Pigem rakenduslik kutseharidus ja konkreetne väljund tööjõuturul, kui üldine gümnaasiumiharidus ilma soovita jätkata õpinguid ülikoolis. Gümnaasium peab siiski valikuna olema otsetee ülikooli!
3. Kutseharidust ei pea kartma! See annab konkreetsed valdkondlikud teadmised-oskused ja võimaluse edasi õppida ülikoolides. Minul on olnud mitmeid eelnevalt omandatud kutseharidusega tudengeid. Õppejõududega oleme nentinud, et neile erialaseid teadmisi õpetada on sageli lihtsam, kui üldharidusliku taustaga gümnaasiumist tulnutele. Nad on eriala mõttes märksa selgema pilguga ja nad teavad, mida nad ülikoolist tahavad saada! Mitmetest on saanud rahvusvahelisel turul tegutsevad tublid ettevõtjad. Toon esile Eesti kaubamärgi Rabaconda!
4. Üks tugev gümnaasium peab jääma Elva linna ja valda! Kui me ei tegele ise siinse neljanda kooliastme tugevdamisega, võib  seda teha märksa külmema kõhuga meie eest HTM! See võib tähendada riigigümnaasiumi maakonnakeskusesse või lähimat järgmist võimalikku gümnaasiumiharidust Nõo Riigigümnaasiumis. Kuhu kõik tänases vaates niikuinii ei mahu.   Soovin, et Elva Gümnaasium ja Rõngu Keskkool teeks kasvõi gümnaasiumiastme õppekava valikmoodulite osas koostööd! Detailidesse minnes: et mingit valikainet avada, peab olema täituvus 12 õpilast kursusel – alla selle ainet ei avata. Tehkem koolidevahelist koostööd ja andkem nii Elva kui ka Rõngu kooli abiturientidele võimalus saada osa EG kultuuri-, teadus- ja ka kodanikukaitse mooduli õppeainetest täies mahus. Sageli Elvas neid 12 õpilast valikaine avamiseks ei jagu. Praegu mõlemad koolid potentsiaalselt kaotavad! Koostööst on võimalik ainult võita!
5. Anname Palupera koolile võimaluse jätkata põhikoolina! Nii saavad piirkonna noored õppida kodulähedases koolis, kuni esimese tõsisema valikuni: kas keskharidus gümnaasiumist või edasine haridustee mõnes KHK-s.  Vallavalitsusel tundub olevat plaan mõisakooli küttesüsteem niikuinii kaasajastada. Oskuslikult planeerides tuleb sellesse majja sisse viia võimalikult palju teenuseid ja tegevusi – nii parenevad selle hoonega seotud majandusnäitajad!  Kogukonnale tuleb anda võimalus õpilaste arvu suurendamiseks selles koolis. Hõredamatel õppeaastatel tuleb jätkata paratamatult liitklassidega. Valla hariduskorraldajatele tuleb anda võimalus tutvustada Palupera Põhikooli, kui rahulikuma õpikeskkonnaga haridusasutust. Elva linnas käiakse selle rahulikuma õpikeskkonna pärast seal õppimas! Kõigile õpilastele suured koolid ei sobi, vald säästaks niiviisi eelarve vahendeid ka eripedagoogide palkamiselt. See on oluline moment. Valla haridusvõrk on meil ühine, mitmed hariduslikud võimalused selles on ju rikkus!

Usun, et kompromiss on vajalik ja niiviisi toimides on võimalik säilitada elu ja hariduse ühtlane toimimine Elva valla kagunurgas ja vallas tervikuna!

Toomas Laatsit

Elva Vallavolikogu liige

tehnikateaduse magister