Olen Elva kodanik ja loovettevõtja, kes on siin tegutsenud üheksa aastat. Ka minu ettevõtte toode oli müügil Elav Elva Keskuses. Seetõttu tuli teade keskuse sulgemisest isiklikult ja veidi ootamatult – sel reedel, kui abikaasa tuli koju teatega, et keskus suletakse.
See pani mind peatuma ja mõtlema. Mitte ainult Elav Elva Keskuse, vaid laiemalt selle üle, milliseid valikuid me väikese kogukonnana teeme, kui meie ühised ressursid on piiratud.
Isiklik kogemus ja tehtud valikud
Mul on varasem kogemus Tartust, kus pidasin neli aastat Karlovas, Tähe tänaval, avatud töökoda-ehtegaleriid. Erialalt olen ehtekunstnik, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia. See oli inspireeriv aeg, kuid reaalsus sundis tõdema, et välja viis see tegevus rohkem, kui tagasi andis. Rahvast oli vähe – isegi Tartus.
Lõpuks tegin raske, kuid vajaliku otsuse ning kolisin oma töökojaga Elvasse, koju. See ei olnud tagasiminek. Vastupidi – need rasked valikud on olnud vajalikud, et jõuda siia, kus olen täna. Elvas on võimalik professionaalse metallikunstnikuna tegutseda. Viimaste kuude tööks on olnud Eesti Muusikaauhindade trofeed – juba kolmandat aastat järjest valmivad need Elva mändide all.
Just seetõttu mõistan hästi, kui valus on sulgeda midagi, kuhu on pandud lootusi ja südant. Kuid mõistan ka seda, et reaalsus ei kao ära isegi siis, kui me seda väga tahame.
Elu, nagu ta päriselt on
Loovettevõtjana töötan kodus ning igapäevase koerajalutajana liigun Elvas palju – nii lõuna ajal kui ka õhtuti. Minu koeratiir kulgeb sageli Elav Elva Keskusest mööda ja sealt ümber Arbi järve. Nende aastate jooksul pean kurbusega tõdema, et keskus on olnud valdavalt inimestest tühi. Akna pealt tervitab küll alati soe ja abivalmis Maarja, kuid rahvast napib pea alati kui sealt mööda jalutan. See meenutab mulle enda tegemisi kunagi Tartus Tähe tänaval, kliente oodates.
Külastajate hulk ei sõltu ka aastaajast. Meid on Eestis lihtsalt vähe – nii kohalikke kui turiste. Ka rongid ei peatu Elvas piisavalt kaua, et reisijad jõuaksid keskusesse või kohvikusse sisse astuda. See ei ole etteheide, vaid tähelepanek.
Samas on rõõmustav näha, kuidas Elva kesk tänavale on aastatega tekkinud uusi väikeettevõtteid. Uuemad tulijad pagar Aora või salong Nova ja mitmed teised on leidnud oma koha ja vastu pidanud. See näitab, et väikeettevõtlus on Elvas võimalik ka keerulistes oludes – kui majandada tervemõistuslikult.
Õhtupoolikuti avaneb aga Arbi järve ümbruses kurvem pilt. Näen inimesi, kes otsivad prügikastidest pudeleid, aga ka emasid lastega toidukapi juures lootuses täiendust külmkappi leida. Need pildid jäävad hinge ja panevad küsima: kas me saame endale lubada püsivalt kahjumlikku, valla poolt kinni makstavat poodi, kui samal ajal on meie seas inimesi, kelle igapäevane toimetulek on nii habras?
Numbrid, millest ei saa mööda vaadata
Kui Elav Elva Keskuse kulu aastas on ligi 100 000 eurot, mille katab Elva valla maksumaksja – ehk meie kõik. Siis võrdluseks: kogu valla teede, liikluskorralduse ja taristu eelarve on umbes 400 000 eurot aastas. Üks pood neelab ligi veerandi sellest summast.
Aasta alguses otsustas vald taastada tasuta koolilõuna munitsipaalkoolides, mille tõttu vähenes valla tulu ligikaudu 229 000 euro võrra. Arusaadavalt tuleb see katta kokkuhoiuga teistest kohtadest. Elav Elva keskuse ülalpidamine moodustab peaaegu poole tasuta koolilõuna summast. Minu hinnangul näitavad need muutused, mida uued juhid on tegemas väga selgelt, millised valikud on praegu tõeliselt olulised. Tasuta koolilõuna ei ole mugavus, vaid hoolivuse ja vastutuse märk. Olen ise kasvanud suures peres ja tean, kui oluline see on. Väike ettevõtjana olen täheldanud, et loovus läheb teravamalt tööle kui on raske ning lõpuks on see viinud õigele teele.
Veel üks kõnekas näide valla eelarvet vaadates: kogu avaliku korra ja julgeoleku eelarve – sealhulgas vabatahtlike päästjate ja Kaitseliidu toetamine – on umbes 18 000 eurot aastas. Elav Elva Keskuse rahaga saaks seda valdkonda rahastada üle viie aasta. Mida me omanikena soovime?
Kunstiteos, mida peab vaatama kaugemalt
Valla eelarve on nagu kunstiteos. Kui jääda kinni ühte detaili – ühte pintslitõmbesse, võib tervik kaduma minna. Tugev ja mõtestatud elamus tekib alles siis, kui astuda paar sammu tagasi ja vaadata pilti tervikuna.
Eemalt näen, et Elav Elva bränd ei ole loodud asjata. Kuid senine majandamismudel on olnud luksus, mida me endale praegusel keerulisel ajal lubada ei saa. See ei tähenda, et idee või tehtud panus oleks olnud vale – pigem vajab see teistsugust vormi.
Kuidas edasi?
Turismiinfo ja Elva nähtavus võiks ja peaks koondama sinna, kus tegelikult kõige rohkem külalisi liigub. Elva Spordihoone on selleks väga loogiline koht ja ka Elva Tervisespordikeskus, või miks-mitte Rõngu kogukonnakeskus, mida külastavad aastaringselt nii sportlased, pered kui ka kaugemalt tulijad. Sealne kontakt turistiga on juba olemas ning seda tasub kasutada. Hea idee on ka välja pakutud Elva kohalikele ettevõtetele loodud spetsiaalne ala mõnes rohkem käidavas Elva toidupoes.
Elav Elva brändi jaoks loodud info on internetis kodulehe näol olemas, vajab eelkõige paremat leitavust st sidumist nende kohtadega, kus inimesed päriselt liiguvad. Elav Elva Keskuse ruumid võiksid aga saada uue elu koostöö kaudu. Miks mitte pakkuda väikeettevõtjatele võimalust vallalt ruumi rentida, et luua kohalikke tooteid pakkuv pood või väljapanek? Väikeettevõtjana julgen öelda, et kohalik ettevõtlus ei sünni valla poolt kinnimakstud poe abil vaid koostöös Elva inimeste ja ettevõtjate vahel. Elva vajab värskeid startijaid!
Näiteid loovast ja nutikast koostööst on meil Elvas ette näidata küll: Kitse talu iseteeninduspunkt, Männiku talupood, Elva neljapäevane OTT ja mitmed teised algatused näitavad, et koos tegutsedes sünnib tugevam tulemus kui üksi pusides. See on üleskutse koostööle – panna pead kokku, otsida uusi vorme ja mitte vastanduda.
Ühine kodu, mitte lahinguväli
Poliitiline ärplemine ja üksteise mahategemine ei vii meid edasi. Elva vald on meie ühine kodu, mitte lahinguväli. On aus ja küps osata tunnistada vigu – nii varasematel kui ka praegustel juhtidel – ning õppida neist.
Samuti peame olema valmis kriisideks. Nagu iga pere või ettevõte, peab ka omavalitsus oskama ette näha ja kohaneda rasketel aegadel.
Lõpetuseks: Elva vald ei ole ainult Elva kesklinn. Puhja, Rõngu ja teised valla paigad on sama oluline osa tervikust. Vahel tuleb astuda samm tagasi, et näha kogu pilti selgemalt – ja teha otsuseid, mis teenivad kogu kogukonda, ka siis, kui need pole lihtsad.
Merilin Pedastsaar
