2021. a kohalikud valimisedArvamusKogukond

Toomas Järveoja: vaktsineerimine aitab naasta harjumuspärase elu juurde

Koroonaviiruse tulek muutis meie elu tundmatuseni. Vaevalt oskas keegi veel aastal 2019 arvata, et saabub aeg, mil meie harjumuspärase elu osaks olnud tegevused muutuvad ühtäkki kättesaamatuks. Et me ei saa reisida, külastada restorane, kohvikuid, spordiasutusi ega muid üritusi, lapsed ei saa koolis käia ning sõprade ja lähedastega ei saa samuti kohtuda. Inimene on sotsiaalne olend ning arusaadavalt on sellised piirangud olnud meie
kõigi jaoks ebameeldivad. Rääkimata sellest, et koroonaviiruse ulatuslik levik on toonud kaasa väga karme tagajärgi. Inimesed on jäänud raskelt haigeks ja nii mõnigi on kaotanud elu, ettevõtted on pidanud sulgema uksi, paljud on jäänud ilma tööst, hariduse omandamine on nii mõnegi lapse jaoks muutunud keerulisemaks ning kannatada on saanud inimeste
vaimne tervis. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena olen nende probleemidega hästi kursis.

Selles mõttes on tänavune suvi mõjunud värskendavalt. Tänu meie kõigi vastutustundlikule käitumisele vähenes kevadel viirusesse nakatumine, mis andis võimaluse piirangute leevendamiseks. Loodetavasti on suve jooksul kõik saanud osa tegevustest, mida vahepeal teha ei saanud, ning need, kellele viirus raskemalt mõjus, on saanud toibuda. Samas ei tohi me lasta end uinutada ega kaotada valvsust, sest koroonaviirus ei ole meie seast kuhugi kadunud, mida näitavad ka kahjuks üha kasvavad nakatumise numbrid.


Üle maailma on koroonaviirust mõistvate teadlaste ühine seisukoht, et mida rohkem on vaktsineerituid, seda kindlamalt saame sellest viirusest jagu. Nii kaua, kui on suur hulk vaktsineerimata inimesi, on viirusel võimalik muteeruda ja areneda. Selle tulemusena on valitsus taas sunnitud kehtestama meie tervise kaitseks piiranguid. Ainus tee selleks, et nii ei
läheks, on võimalikult kiire vaktsineerimine. Vaktsineerimine aitab hoida ühiskonna avatuna, see tähendab koolid, töökohad, aga ka inimestele tööd andvad söögikohad, spordisaalid, spad ja meelelahutusasutused on avatud. Seevastu, kui üleskutsed mitte vaktsineerida ei tee muud, kui takistavad eluga edasi minemist ning võivad inimestele maksma minna nende elu
ja tervise.


Maailmas on tänaseks süstitud 4,2 miljardit vaktsiinidoosi. Kõik Eestis heaks kiidetud vaktsiinid on tervisele ohutud ja vähendavad märgatavalt riski nakatuda, eriti aga nakatuda raskelt või surra. Vaktsineerimine vähendab märgatavalt võimalust haigestuda. Näeme seda igapäevastest andmetest: meil on rohkem kui pooled inimesed vaktsineeritud, haigestunute seas on neid aga vaid umbes iga neljas. Ent isegi kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, põevad nad viirust enamasti kergelt.


Tõsi on see, et seoses viiruse Delta variandi levikuga on valitsused üle maailma olnud sunnitud astuma taas samme viiruse leviku piiramiseks. Aga numbrid näitavad, et riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrge, käitub viirus siiski märgatavalt leebemalt. Näiteks Suurbritannias oli eelmise viiruselaine tipu ajal keskmiselt 1200 surma päevas, praegu on
see number märgatavalt vähenenud. Samal ajal Venemaal sureb iga päev Estonia laevahukuga võrreldav hulk inimesi ehk umbes 800, mis on kõige kõrgem tase pandeemia algusest saadik.


See kinnitab, et ainus tee viirusekriisist väljuda on võimalikult kiire vaktsineerimine. Seetõttu on valitsus astunud ka jõulisi samme, et tuua vaktsineerimine igale inimesele võimalikult lähedale. Muuhulgas lähtub valitsus põhimõttest, et vaktsineeritud inimestele (samuti ka viiruse läbipõdenud või hiljuti testi teinud inimestele) kehtestatavad piirangud ei kehti. Septembrikuu jooksul plaanib valitsus üritustel koroonatõendit nõudma hakata juba alates esimesest inimesest. See tähendab, et meil kõigil peaks juba praegu COVID-tõend väljaprindituna või telefonis kaasas olema.


Sotsiaalministeeriumi uuendatud vaktsineerimiskavas on seatud sihiks, et 22. septembriks on 70 protsenti täisealistest vähemalt esimese doosiga vaktsineeritud. Rõõm on tõdeda, et Tartumaal on see eesmärk juba täidetud, siin on vähemalt esimese doosiga vaktsineeritud pea 73% täisealistest elanikest. See aga ei tähenda, et võiks loorberitele puhkama jääda. Kolleeg riigikogu sotsiaalkomisjonis, Õnne Pillak on innustanud sotsiaalministeeriumi seadma eesmärki, et septembri lõpus oleks Eestis vaktsineeritutega hõlmatus 80 protsenti. Nõustun sellega. Mõistagi ei juhtu ambitsioonikate eesmärkide saavutamine iseenesest, kuid kui teha selle nimel tööd, on 80 protsendini jõudmine täiesti tehtav. Sellega on kindel,
et sügisel ei jää Eesti elu seisma.


Seega kutsun kõiki inimesi ennast vaktsineerima.

Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X