Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
KultuurVaba Aeg

Kunstikogujad: Elva valla kunstivaradest

Kunstiteoste kogumine või vähemasti väärtmaalide koduseintel hoidmine on väga oluline nii positiivse enesesugestiooni mõttes, kui ka oma laste ja lastelaste teadvusse pisikeste esteetikaivakeste külvamiseks. Pakun heale lugejale väikese ülevaate, kuidas Elvas ja selle ümbruses kunstisõpradega läbi aegade lood on olnud.

Elvalane Mai Anderson, kes praegu Tallinnas elab, on siinkirjutajale rääkinud järgmist::

„Tädi Elsil (Els Andersonil, Elva 30-aastate suurejoonelisema pansioni „Concordia“ omanikul – K.H.) olid õlimaalid seintel. Vanaisa Märdil (Märt Anderson oli 1920-1930.aastatel Elvas nahaparkimiskoja omanik – K.H.) oli neid samuti hästi palju. Need olid väga suured lõuendid. Kahjuks mäletan vaid kujutatava teemat – see oli Elva loodus. Näiteks Vaikne järv või Käo oja juures seisnud talumaja. Piinlik küll, aga autoreid ma ei mäleta. Ometi andsin 1959.aastal isa ülesandel palju õlimaale Elva muuseumi direktor Kaljola Kirdile isiklikult üle“.

Endine muuseumitöötaja Anneli Aan on kinnitanud, et ka Elvas elanud Vanemuise näitlejal Leopold Hansenil oli kodus hulgaliselt kunstiteoseid. Kui Anneli veel Leopoldi Vaikse tänava maja-muuseumiga tegeles, rippunud seintel Gustav Raua maal „Peedu tamm“ ja Eduard Kutsari „Väike järv“ (tänases kõnepruugis „Arbi järv“). Arvukalt oli seal pliiatsijoonistusi seintel.

Anneli sõnul olnud Elvas kõige ohtramalt taieseid suveprofessor Vissarion Aleksejevi koduses interjööris – üle 500 õlimaali! Villa seintel rippusid muidugi ka professori kunstnikust kasupoja Viktori tööd. Vähemalt seni, kuni need näituste kaudu müüki läksid.

On teada, et kahe sõja vahel kogusid usinasti kunstiteoseid ka Elva ärimehed. Eeskätt hotell-restorani omanik Simeon Huoponen ja juba mainitud nahatööstur Märt Anderson. Hästi oli säilitanud oma suurt kunstikogu pansionipidaja Anna Šurupova. Selle röövisid temalt koos vaipadega vene tankiohvitseride naised alles 1945.aastal. Huoponeni lapselaps Tamara Rekk on õelnud, et Šurupovitel oli kuulduste järgi olnud koguni Ivan Aivazovski originaalne meremaal.

Intervjuus 2013.aastal Ville Sonnile ütles Tamara paar sõna ka oma, vanematelt pärandatud kunstikogust:

„Minul on siin oma toas (Elvas, endise raamatupoe majas – K.H.) mõnevõrra odavamad maalid: kõik on Tartu kõrgema kunstikooli Pallas omad: Richard Sagrits, Valerian Loik, Uutmaa, Peil, Pihl, Grünthal. Sagritsat on mul kõige rohkem… See tumedas koloriidis pilt on minu vanaisal Simeon Huoponenil kaasa toodud, kui ta käis kusagil Hollandis või Belgias. Mõte on, et munk mängib oma viimast eleegiat. No, minu vanaisal ja vanaemal oli palju niisuguseid maale. Aga kõik jäid majja sisse ja kadusid“

Elva hotelliärimees Simeon Huoponenil koos abikaasaga oli kogutud arvestatav pildigalerii. Esikohal oli Sagrits. Seni on juttu olnud kunstiteostest, mida on hoitud enamasti toaseintel. Noh, ehk ka väikese varuga kuivas hoiuruumis, et aeg ajalt neid seintel välja vahetada.

Aga nüüd mõni sõna ka kunstikogudest.

Taimo Kuusiku brošüürist „Kunstiteosed Elvast ja ümbrusest“ (1966) saame lugeda, et pool sajandit tagasi olid arvestatavad kunstikogud eeskätt ettevõtetel. Üllatavaks esinäiteks tõi autor Hellenurme lastekodu. Taimo Kuusik kirjutas ka Leopold Kompusest, kellel oli toona kodus eesti kunstnike ligi poolsada teost ja lisaks ka Lääne-Euroopa raamatugraafikat.

Arvestatavad kunstikogud olid Daniel Palgil ja August Uibol.

Elva kandi kogujad eelistasid toona Ilmar Malini, Aleksander Suumani, Valdur Ohaka, Märt Laarmanni, Peeter Ulase ja Viive Tolli loomingut. Maakodudesse jõudsid kunstiteosed põhiliselt sugulussidemete kaudu. Kristjan Tedre töödest oli Rõngus kenake kogu nii tema vennal Johannesel kui õel Liinel. Voldemar Kits hoidis Korustes väga soliidset kunstikogu, mille põhivaraks olid vend Elmari tööd.

Taimo Kuusik nendib, et siinsetes erakogudes hoiti 50 aastat tagasi kolme Konrad Mäe maali. „Tulpide väljak“ kuulus tema varasemasse loomingusse, mitmed märgid vihjasid kunstniku maalimistele 1908.aastal Taanis. „Kevad metsas“ kuulus 1915.aastal maalitud kevadmaastike sarja. Kolmas, „Bronislav Orlovski portree“, jõudis Elva muuseumi kaudu ERMi.

Ühes Elva erakogus olid toona Jaan Vahtra Peterburi perioodi kaks väikest temperamaali – „Natüürmort raamatuga „Hamlet““ ja „Tantsijad“. Kunstnik õppis Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis aastatel 1913-1918. Nende praegune väärtus olnuks üüratu! Taimo Kuusik on üles tähendanud, et Elva kunstisõpradele pakkusid suurt huvi siinkandis juhuslikult leitud Erik Haameri, Gustav Mootse, Richard Sagritsa, Juhan Püttsepa ja teiste tuntud kunstnike teosed.

Endine elvalane Mai Anderson: „Mulle meenub, et ka Kalev Päidil (Elvas elanud pedagoogil, koduloolasel ja giidil, ühel Eesti Johann Straussi Ühingu ja jalgrattaklubi Velorõõm asutajal – K.H.) oli väike kunstikogu. Aga ta ei hoidnud seda Kaseküla linnakodus. Päidil oli Teedla poole sõites   maamaja, kuhu ta korra kutsus ka mind. Seal oli tal üsna palju väärt kunstiteoseid“

 

Kunstihuvilise Aivo Johansoni eestvõttel on kavas ilmutada raamat-album praeguse Elva vallaga seotud maalikunstnikest. On mõte tutvustada küll ka nende loomingut, kuid erilist rõhku on soov panna neile kui inimestele.

Aivo palvel pöördub Elva Elu kõigi meie valla kunstikogujate ja kunstisõprade poole, kelle valduses on siitkandiga seotud kuulsate kunstimeistrite teoseid, võtta Aivo Johansiniga ühendust (info@elvaelu.ee), et saada huvitavat lisa valmiva raamatu sisule.

Kalju Hook

 

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X