HaridusKogukondKultuur

Elva kool sai hariduse tamme


Elva Gümnaasiumi Tartu maantee õppehpoone esisel platsil, üsna koolipoisi kuju lähedal, hakkab sirguma noor tammepuu.

Neljapäeval,11. aprilli päikeselisel ja tuulisel pelelõunal, askeldas Elva kooli Tartu maantee maja esisel muruplatsil grupp inimesi. Käsil oli augu kaevamine ja tugivaiade paigutamine, abiks vajalikud aiatöövahendid – labidas, reha, kang, suuremat sorti vasar. Oma järge olid ootamas mullakott ja kastekann ning tammepuu istik. Tegusat toimetamist jälgis istiku kõrvalt väärikas eas vanahärra, puu istutamise kombetalituse algataja ja põhjus – Valter Haamer.

Aprillikuu esimesel päeval oma 95. sünnipäeva tähistanud tunnustatud haridustegelane Valter Haamer otsustas kingituseks saadud noore tammepuu istudada koolimaja juurde, avaldades lugupidamist Elva koolile, kus ta on aastatel 1949 -1959 töötanud ajalooõpetaja ning õppealajuhatajana.

„Otsustasime pereliikmetega, et koolimaja juures on selle tammeistiku mulda paneminseks kõige sobivam paik. See koht on ju Elva kooli õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate jälgi täis….. Olgu see puu hariduse tamm minu poolt Elva koolile,“ rääkis Valter Haamer. “ Väga head mälestused on sellest ajast, kui Elva koolis ja haridusosakonnas töötasin, sest õpetajate kaader Elvas oli väga hea koolitusega – Tartu Õpetajate Instituudi (aastani 1944 Tartu Õpetajate Seminar) lõpetanud inimesed. Kui pärast kurikuulsat EK(b)P VIII pleenumit vallandati Tartus paljud niiöelda vana kooli õpetajad, siis kümmekond pedagoogi leidsid töökoha Elvas. Mul õnnestus parteikomiteega kokku leppida, et nad seda hariduspaati päris põhja ei laseks. Saime Elva kooli väga hea kaadri.“

Veel enne, kui noor tammepuu istutusauku sobitati, asetas Valter Haameri tütar Kai Bušin mulda ajakapsli, kus hoiustatud 95. juubelil kohal olnud sünnipäevaliste nimed, elutöö jooksul avaldatud artikleid ja kirjutisi ning abikaasa, Elva kooli kauaaegse õpetaja Asta Haameri eludaatumid ja seos kooliga.

Puu istutamise tseremooniat juhtis juubilari sugulane, haljastusspetsialist Anne Vaigre, labidatööga oli ametis pojapoeg Mart Haamer. Elva gümnaasiumist olid kohal direktor Marek Sammul, kooli auvilistlane ja õpetaja Tiit Ustav ning Elva kooli vilistlane ja endine õpetaja Liius-Hillar Keil.

„Kooli jaoks on alati väga meeldiv, kui endised õpilased ja töötajad kooli meeles peavad.
Järelikult on see koht, mida väärib meeles pidada. Inimesed hoiavad Elva kooli oma südames – no mida paremat üks kool veel võiks soovida,“ ütles Marek Sammul päevasündmust kommenteerides.

Valter Haamer

Sündinud 1. aprillil 1929. aastal Räpina vallas. Lõpetas Tartu Õpetajate Instituudi 1949.
ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppes 1957. aastal. Aastatel 1949 – 1959 oli Valter Haamer Elva koolis õpetaja ja õppealajuhataja ning 1950-1956 Elva rajooni haridusosakonna juhataja. Elva rajooni haridusjuhina oli ta Elva Laste Spordikooli üks asutajatest 1956. aastal. On aidanud kaasa linnna kultuurielu korraldamisel ja mitmekesistamisel ning kaasa löönud nii Elva muuseumi kui ka meeskoori asutamisel.

Valter Haamerit peetakse Elva kooli legendaarse direktori Arvo Mälbergi „maaletoojaks“. Töötades juhtival kohal Elva rajooni haridusosakonnas oli just tema see, kes Arvo Mälbergi Elvasse kutsus. Ta on avaldanud artikleid haridusest, kultuurielust ja pedagoogikast ning koostanud kultuuriloolisi ülevaateid ja kogumikke. Valter Haamer on olnud Tartu Ülikoolis õppeosakonna juhataja, kaugõppeprorektor, Tartu Ülikooli kirjastus- ja trükiosakonna kuraator ja juhataja ning pedagoogika õppejõud. Tunnustusi:
ENSV teeneline õpetaja 1978.
K.E.von Baeri medal 1992.
Ignatsi Jaagu medal B.G. Forseliuse Seltsilt 2005.
Kodanikupäeva aumärk 2006.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind 2010.
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse asutaja 1997.
Ülemaailmsete Väliseesti Kultuuripäevade ESTO 2004 üks korraldajaid.


Milvi Kapaun
Elva Gümnaasiumi vilistlane

Show More

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Related Articles

Back to top button
Close
X