Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Toimetaja veerg

Toimetaja veerg

Käes on alanud aasta neljas nädal. Vaevalt et me jäämegi esmaspäeviti nädalaid nummerdama, kuigi mõnes ametkonnas on see tavaline asi. Näiteks politseis. Meie leht saab regulaarselt politseiteateid, mille eest suur tänu saatjatele. Materjali algul on alati nädala järjekorranumber. Järelikult nii on tarvis.

Elva Elu on hoolega jälginud ettevõtmisi ja toiminguid Elva valla loomisel.
Mõned asjad on veel pooleli, kuid, nagu on öelnud klassik, paanikaks ei ole põhjust. Uuele ringile on suunatud valla sümboolika otsing ja väheke aega on valitsenud vaikus vainul ka teemal, millal kaks piirkonnakogu – Rõngus ja Elvas – ära komplekteeritud saab.

Küllap lugeja juba teab, et sümboolika konkurss ongi viidud uuele ringile.
Andekatel on aega tänasest arvestades veel kaks töönädalat. Reedel, 2.veebruaril, kell kukub.
Sellega seoses tahaks kõigepealt meie oma valla kunstiinimeste õlale koputada. Lootuses, et saab samale kohale lähitulevikus juba tunnustavalt patsutada.
Konkursi esimesed tulemused näitasid selgesti, et kogu professionalismi juures tehti vapikavandid, mis sobinuks mistahes vallale. Usun, et kodukanti hästi tundvad kunstnikud leiavad kõige paremini selle kujundliku ivakese, mis tulevase vapi just meie vallaga kokku seob.

Kuidas on lood Elva ja Rõngu piirkonnakogudega?
Toimetaja veergu ette valmistades põõrdusin vallamajja palvega saada ka sellekohast informatsiooni.

Lehele vastas vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks:„Tänase seisuga on kokku kutsutud Elva ja Rõngu piirkonnakogude koosolekud ja sellest on teada antud nendele inimestele, kes piirkonnakogu liikmeks soovivad saada. Elvas oli selliseid inimesi 10, Rõngus 15. Praegu kogume neilt kirjalikke nõusolekuid. Rõngu piirkonnakogu koosolek toimub 8. veebruaril kell 17.30 Rõngu teenuskeskuses ja Elva piirkonnakogu koosolek 14.veebruaril kell 18.00 Elva vallavalitsuse saalis. Kõik huvilised on oodatud. Puhja piirkonnakogu tuleb kokku valla eelarvet arutama sel neljapäeval, 25. jaanuaril, kell 18 Puhja seltsimajas“.

Nädal alles algab. Nagu ikka, püüame kõik uudised kiiresti meie lugejani tuua.

Nüüd aga kiikame ka minevikku.
Täna 460 aastat tagasi saatis Vene suurvürst Ivan Julm tatarlaste 40-tuhandelise armee meie esivanemate vastu. See rühkis tappes ja põletades üle tänase Elva valla Tartu peale. Algas Liivi sõda.
Reedel kirjutame sellest pikemalt.

Homme, 23.jaanuaril on elvalastel ja ümbruskonna inimestel põhjust meenutada hoopis kedagi teist, hulga positiivsemat. Meest, kelle sünnist möödub 95 aastat. Heino Järv oli Tartu poiss ja kellassepa poeg. Ta sündis 23.jaanuaril 1923.
Peagi kolis pere Pärnusse ja seal algas ka tulevase Elva peatohtri koolitee – algul 2. Algkoolis, siis Reaalkoolis ja lõpuks Poeglaste Gümnaasiumis.

Siis käis juba II maailmasõda. See tõi noormehele ka esimese ameti. Heino pandi sanitariks Pärnu välilaatsaretti.
Siis tuli kutse Saksa sõjaväkke. Heino suunati erikursustele ja temast sai sõjaväevelsker.
1944.aastal oli siinkandis sõda läbi ja uus „vabastaja“ kohal.
„Vabastaja“ oli omamoodi hädas. Palju eesti mehi suutis end kõrvale hoida teenistusest Saksa sõjaväes, paljud põgenesid sealt või ei olnud lahinguväljal relva kasutanud.
Nagu ka Heino Järv. Seda kontingenti Siberi vangilaagritesse ei veetud. Meestele pandi tööpataljonis sõjavatid selga ja saadeti erinevatele „objektidele“. Suurem osa suunati Tallinnasse Mustamäele Glehni pargi alla lahingumoona kasematte ehitama.
Heinole juhtus teine objekt – Järvakandi klaasivabriku taastamine ja töölepanek.

1946.aastal oli Heino Järv juba Tartu Ülikooli tudeng. Algul veterinaarias, siis arstiteaduskonnas.
Hiljem selgus, miks eesti poistel ilma igasuguste elulooliste takistusteta arstiks õppida lasti.
Esiteks oli Tartu ülikool juba sada aastat Euroopa kuulsamaid meedikute kasvulavasid, teiseks kavatseti just kuue aasta pärast – aastatel 1951-1952 – täielikult komplekteerida Nõukogude Armee korraliku arstikaadriga. Eesti noorarste mobiliseeriti sadu.
Heinol õnnestus paguneid vältida. Ehk ka „vale ala“ pärast, sest temast sai 1952.aastal cum laude ülikooli lõpetanud naistearst.

Heino Järv oli sündinud õnnetähe all. Seda kinnitas nii rindelolek, kui ka hilisem teenistuskäik. Ka seal, kus nõuti nomenklatuurse ametikoha puhul kuulumist võimuparteisse, ei olnud teokal ja targal mehel takistusi. Kohe pärast ülikooli lõpetamist usaldati talle Kallaste haigla peaarsti ametikoht. Kuus aastat hiljem toodi ta üle Elva Haigla peaarstiks.

Heino Järv töötas ja tegutses elvalaste tervise heaks 33 aastat.
Raamatu „Tuntud elvalasi läbi aegade“ autoritele, vendadele Ainsoodele on Heino Järv öelnud: „Minu elus on olnud kaks väga rasket perioodi. Esimene oli sõjaaeg Venemaal katjušade ja Vene tankide tule all ning teiseks polikliiniku ehitamise aeg Elvas“.
Omamoodi monumendiks Heinole ongi Elva Haigla (algselt polikliiniku) hoone Verevi-äärsel künkal.
1976.aastal pälvis Heino Järv Eesti NSV teenelise arsti aunimetuse.
2005.aastal sai temast Elva linna teenetemärgi esimene kavaler.

Kalju Hook

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X