Olen maailmarändur ja põline elvalane. Olen Elvast mitmel korral ära läinud, kuid alati tagasi tulnud. Siin on midagi, mis kutsub — võib-olla järvede kargus, männimetsa lõhn või lihtsalt tunne, et see on kodu.
Pärast 9. klassi otsustasin teha kannapöörde ja läksin õppima Tallinna Merekooli. Sellest sai alguse minu meremeheteekond, mis viis mind maailma eri paika – mõnikord laevadele, mis seilasid Arktikas, mõnikord ookeanide ja merede kaitsetööle Aafrikas. Ka minu ettevõtte kontor asub Tallinnas, kuid kodu ja süda on jäänud alati Elvasse.
Mõni aeg tagasi tõi elu mind taas tagasi siia. Kui tutvustasin oma elukaaslasele Peedut ja eelkõige Peedu koolimaja ümbrust – rahulikku külaelu, vabalt ringi jalutavaid loomi ja sõbralikke inimesi –, tekkis meil mõlemal tunne, et just siin võiks olla meie kodu. Nii saigi ostetud krunt Peedu Kooli kõrvale ja ehitatud uus kodu – koht, kuhu tahame päriselt kuuluda.
Peedu on üks Elva visiitkaarte. Siin on tegusad inimesed, tugev kogukonnavaim ja ajalugu, mida mäletatakse ning väärtustatakse. Kuid Peedu pole ainus – selliseid väikeseid kogukondi, kus elu tõeliselt käib, on üle kogu valla. Just need külad ja kogukonnad on need, mis teevad Elva vallast elava ja mitmekesise paiga.
Olen ise aastaid panustanud vabatahtlikku tegevusse nii merenduses kui ka kodukohas. Olen Eesti 500 Laevajuhtide Liidu asutaja ning tegutsenud MTÜ Elva Elama tegemistes. 2017. aastal kandideerisin Valimisliit Ettevõtlikud ridades ning kuulusin pärast valimisi Elva Vallavolikogu spordikomisjoni. Need kogemused on õpetanud, kui palju sõltub kohalik areng just aktiivsetest inimestest, koostööst ja järjekindlusest.
Samas on selge, et väiksemad piirkonnad vajavad rohkem tähelepanu ja tuge. Korraldusseltsid ja aktiivgrupid tegutsevad sageli vabatahtlikult, oma jõududega, ja nende hääl ei kostu alati piisavalt kaugele. Suur vald kipub keskenduma linna küsimustele, kuid elu ei toimu ainult keskväljakul. Peedu Korraldusselts on läbi aegade palju ära teinud, kuid rammust jääb siiski puudu.
Peedul on mitmeid teemasid, mis vajavad lahendamist: kõnniteed ja kergliiklusteed, parkmetsad ning sild, mis tervitab Elvasse tulijaid. Need võivad tunduda väiksed, aga tegelikult näitavad just sellised detailid, kui hästi kogukonna ja valla koostöö toimib – või ei toimi.
Kergliiklustee Mahlamäelt Peeduni on olnud jutuks juba aastaid, kuid inimesed kõnnivad endiselt autoteel, kus liiklus on tihe ja kiirused kõrged.
Kõige piinlikum olukord on aga Peedu sillaga, mis tervitab nii Elvasse tulijaid kui lahkujaid. See sild näeb välja, nagu oleks sealt sõda üle käinud. Pikalt on arutatud, kas kandevõime on veel piisav, selle asemel et asi lõpuks korda teha. See ei vaja enam analüüse ega järjekordset arutelu, vaid tegusid. Peedu sild on Elva sümboolne värav ning praegune seis saadab külalistele ja elanikele vale sõnumi.
Just selliste küsimuste kaudu paistab välja, kas vallajuhtimine tõesti märkab kõiki kogukondi või ainult linna keskosa.
Usun, et Elva tegelikud visiitkaardid ongi need paigad ja inimesed, kes hoiavad oma kodukohta elus. Kui nende hääl jõuab volikogusse ja otsustustesse, on Elval tulevikku. Tänavustel kohalikel valimistel on kandideerimas inimesi igast Elva nurgast, mis on väga positiivne märk. Loodetavasti osutuvad valituks inimesed erinevatest paikadest – nii jõuavad otsustesse ka erinevad vaated, kogemused ja kogukondade vajadused.
Elva tugevus on tema mitmekesisus – iga järv, iga mets, iga küla ja iga inimene lisab oma värvi meie ühisesse kaardipakki. Peedu on selle tõestus – kui kogukond on tugev ja inimesed hoiavad kokku, sünnib elu.
Elva vajab muutust!
Martti Muttik, elvalane ja maailmarändur
