Liialt palju olen ma kuulnud rääkimas vanema põlve inimesi tänapäeva noortest kui lumehelbekestest. Tahaks juurde astuda ja küsida, et vabandust, mida? Kas mitte tänapäeva ühiskond ei hoia noori vati ja mulli sees ja “ei lase varvast ära lüüa eal”, nagu üks klassikaks saanud laul räägib tänapäeva noorusest. Minu poole saja aasta vanune ema meenutab siiani, kuidas koolis pidi kummelit korjama ja vana paberit kilode kaupa kooli vedama.. Täna sellist töökasvatust koolis enam ei harrastata.
Tänapäeva moodsas ühiskonnas pole igas perekonnas nii öelda maa-vanaema, kelle juures näeks, et maasikapeenra eest peab hoolitsema, et sealt mesimagusaid punaseid marju saaks. Vanaisa peab pensionipõlve kortermaja neljandal korrusel ja külas käies on ehk suurimaks “töökasvatuseks” see, kui noor viib prügikoti prügikonteinerisse.
Oh õudu, kas ongi siis tänapäeva noorus hukas? On veel üks võimalus – malev! Noor kirjutab motivatsioonikirja ja tuleb värisevate põlvede najal lausa tööintervjuule, kus teda ootavad noorsootöötajad. Koos leitakse üles noore tugevad küljed, mida ta saab malevatöös rakendada ja need oskused, mis vajavad veel arendamist. Malevas sõlmitakse temaga töövõtuleping ja töökasvatus võibki alata!
Noor õpib kohusetunnet ja korrektsust, suhtlema ülemusega ja tegema koostööd tiimiga. Ta leiab end olukorrast, kus ta pole varem oma elus olnud ja siin ei ole võimalust, et teen pool rehkendust või lasen varem jalga. Maleva rühmajuhtidel on silmad ka kuklas! Kui malevanoor nutabki esimese päeva lõpus, et töö oli nii raske, siis uued malevasõbrad ei lase tujul langeda. Koos saadakse rasketest hetkedest üle! Ja maleva lõpus nutetakse koos silmad peast välja, sest argielu tundub maleva kõrval liiga tühine ja igav..
Me oleme ääretult tänulikud tööandjatele, kes on leidnud selle aja, raha ja tahte pakkuda noortele esimest töökogemust oma ettevõttes. 5 päeva suve keskel maksta mõnele tiinekale (kasutan siin just seda kriipivat sõna, sest tundub, et ühiskond mõnikord just nii suhtubki järeltulevasse põlve) miinimumpalka ei võta ju suurt tükki? Vastu saad suvepäikesest pleekinud tänulikud näod, kes on tänu Sinule palju tugevamad, õnnelikumad ja targemad noored.
Ja nii saab meie ühiskond rikkamaks noorte näol, kes ei karda tööd teha – olgu see siis maasikate korjamine, puude riita ladumine, toidukaupade riiulile ladumine, seinte krohvimine ja värvimine, tolmu pühkimine või mis iganes muu töö.
Aitäh Sulle, kes sa aitad kasvatada tänapäeva noorsugu!
Riin Pross
Elva Avatud Noortekeskus
noorsootöötaja
