Pakun Elva lugejale tõlke sellest, mida mõtleb vene immigrant tänasel Prantsusmaal Putini vallandatud sõjast. Kirja tõlkimise ja avaldamisega on Vitali nõus.
Aasta oli 2012. Veel töötas Elvas Tartumaa Muuseum ja olin seal abiks museaalide diginimestiku koostamisel. Ühel suvepäeval tõttas minu juurde muuseumi töötaja Anneli Aan ja palus abi – välisukse juures seisavad kaks inimest, kes räägivad vene keeles.
Nii me saimegi tuttavaks Vitali Amurski ja tema abikaasaga. Viimati oli Vitali Elvas olnud 5-aastase poisiklutina kusagil möödunud sajandi 50-tel. Koos kirjanikust isaga Peedul NSV Liidu kirjanike loomemajas. Hiljem suutis Vitali emigreeruda Prantsusmaale ja saada ühe sealse raadiojaama saatejuhiks.
Meie esmakohtumisel oli tegu juba pensionäriga. Toona seal muuseumi uksel palus ta mind rääkida Peedu ajaloost. Et olin vaid vähem kui kaks aastat elvakas, polnud ma Peedule isegi jalga maha saanud, asumi ajaloost rääkimata. Kavaldasin, et andku nad mulle oma rekvisiit, ma saadan
neile ülevaate Peedu minevikust e-kirja teel. Mis ka tehtud sai.
Sellest ajast oleme vahetanud uusaastaõnnitlusi ja iga kahe aasta tagant kohtunud Elvas Verevi motellis. Ka Prantsusmaa pensionär iga-aastaseid kaugvisiite endale lubada ei saa. Ja nüüd juhtus tavatu. Sain Vitalilt pika e-kirja. Väga emotsionaalse, väga veneliku ja poeedile omase. Vitali on kirjutanud ka Elvale oodi, mida saab lugeda raamatus “Suvituslinn Elva”.
Pakun Elva lugejale tõlke sellest, mida mõtleb vene immigrant tänasel Prantsusmaal Putini vallandatud sõjast. Kirja tõlkimise ja avaldamisega on Vitali nõus:
“Jah, see, mida Putini Venemaa toimetab praegu Ukrainas, tappes, hävitades ja vägistades, on enneolematu! Isiklikult minul kutsub kõik see esile segu vastikusest ja selle režiimi vihkamisest. Ma olen hingega ukrainlaste poolel. Soovin neile ainult üht: hävitagu lurjuseid, kes on tulnud nende juurde vaid ühel eesmärgil – likvideerida iseseisev riik ja muuta orjadeks selle riigi rahvas.
Kõik, mida Euroopa praegu Ukraina heaks teeb, on suurepärane, kuid jääb napiks. On vaja rohkem. Ka seda, mida Ameerika teeb, on vähe. Vaja on sada korda rohkem! Kui võidab Putin, võidab putinism. See tähendab, et isegi kui hoomatavas tulevikus heidab ta äkki hinge (oletame, et näiteks lennuõnnetuse läbi), siis tema ideed taastada Venemaa kui hiidsandarm võtavad edasi kanda tema järglased.
Ja Venemaa jääb vastavalt alaliseks ohuks oma naabritele, ennekõike läänepoolsetele. Hiina ja Kaug-Ida on omaette teema. Võib tekkida mulje, et see mees on hull. Ei, ta on simulant ja peab istuma kohtupingis Haagi rahvusvahelises tribunalis. Ning sugugi mitte üksi, vaid koos oma seltskonnaga – Shoigu. Lavrovi ja teistega.
Erinevates Euroopa riikides aduvad nende juhid katastroofi ägenemist, kuid nad ei ole hoobilt valmis ohverdama hetkelise heaolu tuleviku nimel. Samas iga uus sõjapäev avab meile putinliku košmaari uusi sügavikke. Tahaks uskuda, et surve Moskvale ikkagi kasvab. On väga hea, et Eesti on otsustanud peatada viisade väljaandmine Venemaa kodanikele. Nende hulgas pole kindlasti kõik selle närukaela pooldajad, kuid terasid sõkaldest on väga raske eraldada. Isegi võimatu.
Olles sünnilt ja kultuurilt venelane, tunnen ma suurt piina sellest, mida see tüüp on oma riigiga teinud. Samas ma ikkagi ei piinle kah, sest ma pole kunagi olnud Vene Föderatsiooni kodanik, pole elanud seal ega selle jätise
poolt oma häält andnud.
Ma jätsin maha mitte kahepeakotka Vene, vaid NSV Liidu. See pole kaugeltki üks ja sama. Sa saad minust aru, sest olid ka ise nõukogude kodanik ja valikut sul polnud. Prantsusmaal ei kritiseeri Putini režiimi ja isegi tema sõda Ukrainas kaugeltki kõik, kes on sündinud vene
perekondades. Isegi vana emigratsiooni omades.
Mainid oma kirjas, et infokanalid kõnelevad venelaste vastastest hoiakutest Prantsusmaal. Mina seda ei tunneta. Ehk see puudutab üksikuid isikuid, kes on väga tuntud oma kontaktide poolest Putini Venemaaga. Mina ei ole märganud mitte mingisuguseid russofoobia märke ja õnneks pole ka kellegi otsmikule kirjutatud, on ta venelane või keegi muu.
Samas see, et kunagiste “valgete” lapselapsed on hakanud kiikama Venemaa kui riigi poole, kus tahetakse impeeriumit taastada, väärib valvsust ja tähelepanu. Kalju, kas NATO ikkagi kaitseb meid? NATO peaks praegu eriti tõsiselt jälgima suhteid Moskva ja Minski vahel ning suhtuma sellesse suure tõsidusega.
Ma ei ole poliitik ega sõjastrateeg, ma arutlen kui tavaline inimene. Kuid ka see arutlus ei tule õhust, vaid lähtub faktidest, mis on viimastel aastatel aset leidnud Gruusias, Krimmis, Donbassis, Süürias, Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Igal pool seal askeldavad hambuni relvastatud wagnerlaste salgad. Nüüd on nad kahtlemata ka Ukrainas. Putini Venemaa on katk ja ohtlik ühtviisi meile kõigile.
Sügav kummardus Elvale minu ja mu naise poolt!
Vitali A.”
Kalju Hook
