Eelmisel sügisel hakkas sotsiaalmeediasse tekkima pilte ja kirjeldusi Verevi järve tagusest veemajandusest. Linnakodanikel tekkis tollal kahtlus, et sellega pole kõik päris korras.
Verevi järve toidab peamiselt Käo oja (ka Käo-Kingsepa oja) ja mitmed allikad, täpsemalt järve kohta võib lugeda Vikipeediast. Järve sissevoolava Käo oja kulgemine on näidatud järgneval skeemil. Verevi järv kuulub maastikukaitse alla Elva-Peedu metsapargi koosseisus.
Järvest voolab välja sealt algav oja mõõtu Kavilda jõgi. Käo oja ja Kavilda jõe vahel on vähemalt paarkümmend aastat tagasi kaevatud ühenduskraav, mida mööda liiguvad Elva veepuhastusjaama väjundveed Kavilda jõkke ja sealt ühtlasi edasi Kentsi paisjärve. Veepuhastusjaamast väljuvad veed liiguvad skeemil näidatud punktist 3 maa-aluse torutrassi kaudu (läbimõõt 350…400 mm, trass on varustatud maapealsete vaatluskaevudega, neid on seal 6 kuni 8 tükki) punkti 4 , kus asub nn Verevi järve sissevooluregulaator. Sellest regulaatorist suunatakse veepuhastusjaama väljundvesi Lammerdi kraavi, mis on ühenduses Kavilda jõega. Sama regulaator hoiab veetaset Verevi järve sissevoolul (Käo oja lõpus).
Mida nägime 21. ja 22. aprillil 2021. aastal Verevi tagustes vaatluspunktides?
Esimene vaatluspunkt
Teine vaatluspunkt
Kavilda jõe väljavool Kentsi paisjärve suunas Tartu-Valga maantee ääres.
Kolmas vaatluspunkt
Veepuhastusjaama maa-aluse väljundtrassi alguse ümbrus.
Neljas vaatluspunkt
Verevi järve sissevoolu regulaatori ümbrus.
Viies vaatluspunkt
Vanade Elva linna biotiikide ühendus Lammerdi kraaviga ja selle lähiümbrus. Varasemalt on probleemiks olnud Lammerdi kraavil kopratammid ja nende poolt ülespaisutatud veetase peale esimest veeregulaatorit. Kui Lammerdi kraavis on veetase kõrge, siis on võimalik, et see vesi pääseb tagurpidi voolama Käo-Kingsepa ojja ja sealt edasi Verevi järve. Kuid sellisel juhul reostaks see Verevi järve vett. Vaatluse ajal oli visuaalselt hinnates Lammerdi kraavi veetase madalam Käo-Kingsepa oja veetasemest ja regulaator tundus toimivat.
Kokkuvõte ja ettepanekud
- Vaatluse tulemusena võib hinnata, et Käo oja kaudu Elva linna lähedale sisse voolav vesi Tartu-Valga maantee juures on visuaalselt puhas ja halba lõhna pole üldse tunda. Kavilda jõe väljavoolu juures on vee pind must. Maantee alusesse truupi voolav vesi on tumedam ja hägusam, kui Käo oja sissevool. Visuaalselt võiks ka Kavilda vett truubi juures puhtaks siiski pidada.
- Lammerdi kraavi puhtust kopratammidest jms peab hoolikalt ja süstemaatiliselt jälgima! Kui sinna tekib takistus, võib veetase Lammerdi ojas tõusta ja veepuhastusjaama vesi võib minu hinnangul sattuda Verevi järve sissevoolava Käo oja vee sekka.
- Vaatluspunkti #3 ümbruses olevad vaatluskaevud (kaaned, tõusutorud ja nende ühendused) tuleb hermeetiliselt sulgeda /tihendada, sest hüdraulilise surve tõttu tõusevad (vaatluse tulemusena) vähemalt kolm esimest kaant pealt ära ja veepuhastusjaama väljundvesi tundub vaatluse tulemusena sattuvat Käo oja vahetusse lähedusse. Veepuhastusjaama vaatluskaevud asetsevad looduses kõrgemal kui Käo-Kingsepa oja veetase.
- Eelmise punkti alternatiiviks: veepuhastusjaama väljundveetrassi torude läbimõõtu oleks vaja suurendada või sellesse lastava vee kogust/rõhku oleks vaja piirata (kas siibreid mitte nii palju avada või siis sagedusmuunduritega pumbamootorite tööd juhtida).
- Veepuhastusjaama edela osas leidsime vaatluse tulemusena settetiigi võimaliku lekkekoha. See on visuaalselt tuvastatav ka Maa-ameti ortofotodelt (eelnev näidatud teine skeem, tähistatud kollase sõõriga). On oht, et settetiigi vesi satub luhale ja sealtkaudu Verevi järve puhta veega varustavasse Käo-Kingsepa ojja.
- Veeregulaatorite konstruktsioonid peaks üle vaatama – ilmselt soojusisolatsioonina töötav penoplast on lagunemas ja see on jõudnud regulaatori väljundtorudesse ja Lammerdi kraavi.
Vaatus teostati 21. ja 22. aprillil 2021. aastal Verevi järve tagustel avalikel aladel koos anonüümseks jääda soovinud kaasvaatlejaga.
Toomas Laatsit
elvalane, mehaanikainsener
