Elva Elu on seatud sundseisu: kui ütlesid „a“, ütle ka „b“.
Alles me reageerisime manifestile „Eesti 200“, kui juba toodi rahva ette uus apell, et vaja riigikorraldust muuta.
M i l l a l see juhtus? Esmaspäeval, 14.mail. Huvitav, et vastu suve, kui kogu töötav rahvas unistab puhkusest või vähemalt rannamõnudest ja teeb aiatööd.
K e s kavatseb riigikorraldust muuta? Isikud, kes olid õigel ajal õiges kohas ning kellel oli õnn rikkaks saada. Osa neist on ka poliitikas olnud, kindlasti on paljud läkitanud ja läkitavad ainelist toetust erinevatele erakondadele.
K u i d a s nad oma soovi kavatsevad ellu viia? Luues Riigireformi Sihtasutuse. Selle asutasidki esmaspäeval kakskümmend kaheksa ärimeest. SA töötab välja riigireformi kontseptsiooni ning selle elluviimiseks vajalike eelnõude kavandid ja seletuskirjade teesid.
M i d a härrased välja pakuvad? Riigivalitsemise kulude kokkuhoidu. Sissejuhatavalt nad küll kinnitavad, et riigireform kohest ja kiiret kulude kokkuhoidu ei anna. Kulutused võivad alguses isegi tõusta – koondamiste ja ümberkorralduste tõttu.
Riigikogu koosseisu tahetakse vähendada, jättes sinna 77 kohta. Hakatakse palkama alalisi ja ad hoc (kindlaks otstarbeks – K.H.) eksperte. Riigikogu liikmeks saab edaspidi olla ainult kaks koosseisu. Riigikogus võetakse kasutusele mõndagi uut – erakondade esimeeste debatid, parlamentaarsed kuulamised, uurimised jmt.
Rahvaküsitluste tulemusi õiguslikult siduvateks ei tunnistata. Samas rahvahääletusega õiguslikult siduv otsustus saadakse. Ärimehed tahavad ära muuta Põhiseaduse § 105 lg 4 ning edaspidi mitte siduda rahvahääletusel seaduseelnõu tagasilükkamist Riigikogu laialisaatmisega.
Ministeeriumite arvu tahetakse vähendada ja koondada need tagasi pealinna. See-eest nende allasutused hajutada üle riigi. Ministrid tahetakse täielikult vabastada administratiivjuhtimise ülesannetest.
Soovitakse peaministri otsealluvusse moodustada Eesti Vabariigi Strateegiakeskus. Peaminister peaks saama iseseisva pädevuse ning olema Eesti Vabariigi riikliku arengu peastrateegiks.
Soodustatakse riigiametnike horisontaalset liikumist võimuharude ja ametkondade vahel, samuti avaliku ja erasektori vahel. Seatakse tähtajaline piirang kõrgemate riigiametnike teenistusele ühes ametkonnas.
Lõpetatakse õiguskantsleri ja riigikontrolöri osalemine Vabariigi Valitsuse istungitel ja valitsuskabineti koosolekutel.
Vabariigi Presidendi ametisoleku aeg muudetakse üheperioodiliseks ning ametiperioodiks kehtestatakse kuus aastat. Presidendi ametihüved kõrvutatakse võrdlevalt peaministri ametihüvedega.
Avaldajad leiavad, et 2017. aastal tehtud haldusreform ei ole lõplik. See tahetakse viia lõpule maakondliku omavalitsuse põhimõttel. Paha-paha: reformist on jäänud täiesti puutumata Tallinna linn. Tulevikus on kohaliku omavalitsuse üksusteks Eestis maakonnad ja linnad.
Omavalitsustele tahetakse tekitada legaalne motivatsioon ettevõtluse arendamiseks ja soodustamiseks oma territooriumil.
Kohtute osas tahetakse I ja II astme kohtuhaldus viia Justiitsministeeriumi alt välja. Kohtutes viiakse sisse individuaalkaebuste (otsepöördumiste) süsteem. Algatatakse „Kohtureform 2“. Soodustatakse vähemtähtsate vaidluste lahendamiseks eriliigiliste kohtueelsete ja -väliste vaidluste lahendamise organite loomist.
Korrastatakse ja ajakohastatakse Põhiseaduse tekst. Otsustavalt vähendatakse normiloomet kõigil tasanditel. Eesmärgiks seatakse õigusloome mahu vähendamine nelja aasta jooksul ca 25%.Seaduse tasemel reguleeritakse üksnes kõige üldisem ning välditakse detailide ja üksikasjade reguleerimist.
Õiguskantsleri ametkond arendatakse ombudsmani ametkonnaks. Sellega konsolideeritakse võrdõigusvoliniku amet.
Ametnikkonda vähendatakse järk-järgult nii, et võrreldes praeguse olukorraga väheneks järgmise nelja aasta jooksul ametnike arv ca 50%. Ametisse jäävate ametnike palkasid tõstetakse ca kaks korda. Haldusmenetluslikke tähtaegu lühendatakse kaks korda.
Riigikogus hakkavad riigireformialast tegevust koordineerima Riigikogu juhatus ja riigireformi probleemkomisjon. Probleemkomisjoni ülesandeks on Riigikogule vastavate küsimuste ettevalmistamine ning ettepanekute kooskõlastamine Riigikogu fraktsioonide vahel.
Riigireform hõlmab kahte täispikka valimistsüklit. Selle edukaks läbiviimiseks koostatakse ajakava aastate ja valimistsüklite lõikes.
Riigireformi elluviimiseks astub tegevusse riigihalduse ministri juhtimisel riigireformi koordinatsioonikogu, mille liikmeteks on esindajad kõikidest ministeeriumidest. Riigihalduse ministri juures luuakse Riigireformi nõukoda.
Niipalju siis ärieliidi kavatsustest. Mõtlemiseks meile kuni novembri lõpuni.
Ega oska kohe „kümmegi“ öelda. Kõrgema võimu kandja hääl jääb vist veel tasasemaks ja halvasti käituvaid rahvasaadikuid tagasi kutsuda ei saa.
Ning veel: pärast röövkapitalismi karmi ajastut peaks äriinimesed kõigepealt hoolitsema selle eest, et rahvas neid rohkem usaldama hakkaks. Ehk alustaks murujuure tasemelt?
Kalju Hook
