Alguseks ehk tänaseks on kokku kutsutud Elva vallavolikogu. Vallaasju sõidetakse arutama Vehendi külla, Limnoloogiakeskuse Järvemuuseumi.
Nädalalõpp aga on ühe suure aastasündmuse algus – jõulupüha avapäev.
Täna kehtestab vallavõim haldusala ühise detailplaneeringu, asub reguleerima maamaksu, määrab tasu volikogu juhtimise ja sellest osavõtu eest, sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise ja sotsiaaltoetuste määrad ning reguleerib rea muid valla administreerimisega seotud küsimusi. Kokku on päevakorras üheksa punkti.
Elva Elu üritab homme, teisipäeval, anda volikogu istungist juba põhjalikumat ülevaadet.
Teised selle nädala päevad kulgevad ilmselt pisut teises rütmis, kui tavapäraselt. Käivad ju põnevad ettevalmistused jõulupühadeks. Keegi ehk võtab juba ka lastele kutsutud jõuluvana vastu. Või viib lapsed jõulutaadi külaskäigule isside-emmede töökohtadesse.
Jõulud!
Paljud keelemehed on arvanud, et sõna “jõul” (rootsikeelne “jul”) on laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi.
Polegi mingi ime, sest viikingitega läbikäimist on meil millegipärast kirjeldatud ainult taplustena, tegelikult suheldi hulga rohkem rahumeelselt ja osteti-müüdi kaupa. Võib-olla laenati ka sõnu.
Mida see rootsi„jul“ ikkagi tähendab? Selgub, et rootslase jaoks ei tähenda see täna tõepoolest enamat kui talvist pööripäeva või lihtsalt pidu. Kunagine tähendus on kaotsi läinud. Aga, ja see teeb asja põnevaks, pakkus rootsi ja norra keelt oskav siinkirjutaja tütar varianti, et kui lisada „julile“ h-täht, tähendab see rootslasele ratast. Kohe tuli meelde Lennart Meri ja tema kirjeldatud iidsete eestlaste sümboolika – ajaratas!
On neidki teadlasi, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.
Eks jõulude pidamine üks väga vana komme ole. Ja rahvakalendris see kõige tähtsam.
Heale lapsele pandi mitu nime. Maarahvas, kes me kõik kunagi olime, nimetas talvist pööripüha üsna mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, talsspüha ja vorstipühad. Siin Lõuna-Eestis oli kõige levinum nimetus”talistepüha”.
Jõulupühadele pole vist ühtki võistlejat suure hulga rituaalide ja käitumisjuhiste poolest. Neid võib vabalt harrastada ka alanud nädala lõpus.
Välja arvatud üks. Vanasti toodi jõuluks koju kõik väljalaenatud asjad, maksti võlad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Proovi sa täna rääkida pangatellerile auku pähe, et ta jõulude ajaks laenu ära kustutaks!
Me peame põhiliselt jõule kui Põhjala talvist pööripäeva. Ristiusku inimesed tähistavad Jeesuse Kristuse sünnipäeva. Ja üha rohkem võtavad hoogu tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Kaupmehed on jõulutemaatika poodidesse toonud juba vähemalt kuu aega tagasi.
Sellest tulenebki, et osa meist peab alanud nädalal kõige olulisemaks kinke ja kuuse ehtimist ning muistset talvepüha, osa läheb jõulukirikuse ja osa rehkendab tulusid kokku.
Head saabuvat talistepüha kõigile!
