16.november on ajalukku läinud mitme olulise sündmusega. Sel päeval aastal 1923 peeti Eesti esimesed meistrivõistlused poksis. Neli aastat hiljem jäi samal päeval teadmata kadunuks Tallinnast Helsingisse sõitnud Soome Peastaabi luureosakonna ülem. 1945.aastal kirjutasid 37 riigi esindajad Londonis alla UNESCO põhikirjale. Jne.
Meile jääb see alanud nädala neljapäev kõige olulisemaks kui Taassünni päev. Toompeal toimus sel kuupäeval 29 aastat tagasi ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Seal võeti vastu ENSV suveräänsuse deklaratsioon ja otsus teha parandus liiduvabariigi põhiseaduses, et Eesti õigusaktid on NSV Liidu omadega võrreldes ülimuslikud.
Moskva kuulutas muidugi mõlemad otsused konstitutsioonivastasteks. Mõni kuu enne seda käivitus järgnevaks kaheks aastaks „julgete poiste“ eestvedamisel interliikumine. Et võidelda natsionalismiga. See seltskond, põhiliselt Dvigateli ja Pöögelmanni nimelise Elektrotehnika Tehase mitte-eestlastest töölismass, ässitatigi nüüd üles sellega, et eestlased rikuvad konstitutsiooni ja seda peab rinnaga kaitsma. Sessamas Dvigatelis juhtus ennekuulmatu lugu – peadirektor Jarovoi kuulutas ise välja oma tööliste streigi. Mõte seisis selles, et nad saaks vabalt linna peal poliitilisi miitinguid pidada. Hiljem oli ta kitsamas ringis kurtnud, et „streiki on maru lihtne alustada, aga väga raske lõpetada“. Korralagedus selles sõjatehases valitses pikka aega. Praktiliselt kuni ettevõtte sulgemiseni.
Igatahes ei sõdureid ega tanke. Hiljem olevat mõned „julged poisid“ ärbelnud, et polnud mõtet jõudu rakendada – nemad teadnud juba 1979.aastal, et Balti riigid lähevad „käest ära“.
Siinkirjutaja käis toona Toompea-istungeid sünkroonselt tõlkimas. Muukeelseid oli saalis 29 inimest. Aga sel päeval mingit möllu ei puhkenud, kuigi istungist võttis osa ka mitu nõukogude kõrgemat sõjaväelast.
Juba siis algas ka suhteliselt ebaratsionaalne võitlus selle eest, kes on kõige suurem Eesti patrioot ja vabadusvõitleja. Juba toimetasid Muinsuskaitse Selts, Loominguliste Liitude Nõukogu ja ERSP.
NSV Liidu peaministri jutul käis Eestist täisautonoomiat nõudmas kokku kolm delegatsiooni. Ühte neist juhtis Ülo Nugis, keda valvemehed aga peaminister Gaidari juurde ei lasknud. Ülo oli oma passi koju jätnud !
Väikelinnades kulges elu rahulikult. Ainult Aktuaalset Kaamerat vaadati rohkem kui muidu. Feliks Undusk oskas asja veelgi põnevamaks teha ja kutsus kõiki mõtlema veel. Veel ei ärastatud ettevõtteid ega põllumajanduslikku inventari.
Täna jätkub meil ja kogu riigis haldusreform, vallajuhid on valitud ning uued haldusstruktuurid vajavad ülesehitamist.
Foto: Google
