Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
ArvamusValla uudised

Elvas põleb raha

ehk veidi enam kui aasta sotside juhitud valda

Kes juhib Elva valda?

Peale tunamulluseid kohalike omavalitsuste valimisi Elva vallas sõlmisid võimuliidu reformierakondlased, sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased. Valimisliite mängu ei võetud. Kuulu järgi pärines koalitsiooni arhitektuur sotsidelt Marika Saare eestvedamisel, kes hõivasid ka olulisimad kohad võimustruktuuris. Kõrgeima positsiooni sai Maano Koemets, kes asus juhtima Elva Vallavolikogu. Sotside juhtida said ka tähtsaimad “jõukomisjonid” – rahanduskomisjon, arengu- ja planeeringukomisjon ning ajutine, kuid vastühinenud valla paikapanemisel väga oluline põhimääruskomisjon.

Vallavalitsuse viiest liikmest on küll kolm reformierakondlased, kuid Elva valla sotside liider Marika Saar asus abivallavanemana juhtima tervelt nelja olulist valdkonda – haridus, kultuur, sport ja sotsiaal. Kokku hõlmavad need lausa enam kui 80 protsenti eelarve mahust ja üle poole investeeringute mahust. Saare käe all on kõik hallatavad asutused, mida on kolmkümmend, lisaks valdkondadega seotud sihtasutused. Marika Saar oli juhtfiguuriks ka rohkearvulise vallavalitsuse personali mehitamisel.

Keskerakonna osaks jäi volikogu aseesimehe au Peeter Laasikule ja palgalise vallavalitsuse liikme koht Airi Mahlale, kelle ülesandeks on külaliikumise ja vabatahtliku tegevuse edendamine vallas.

Avatud ja kaasav juhtimine?

Avatud valitsemine Elva vallas on projekt. Teadupärast on projekti tunnuseks kindel algus ja selge lõpp. Kas projekt veel kestab või on juba läbi?

Avatud valitsemise kohta on valla kodulehel kirjas:

Projekti eesmärk on toetada ühinevaid omavalitsusi, et ühinemise järgselt tekiks ühtne ja terviklik omavalitsus, kus ükski senine kogukond ei tunneks end kõrvale jäetuna.  (http://www.elva.ee/avatud-valitsemine)

Avatud valitsemise kohta on väga kujukas meenutada üht küsimust ja vastust esimeselt Elva Vallavolikogu istungilt 30. oktoobril 2017.

Vahur Jaakma: „Küsin, Maano, Sinu käest avatud valitsemise kohta. Kandideerid volikogu esimeheks ja volikogus on kaheksa komisjoni. Seitsmele komisjonile olete te ette näinud juhid ainult oma koalitsiooniringist ehk erakondade esindajadest ja revisjonikomisjoni juhtimine on teil pakutud valimisliitudele. Kuidas saate hakkama, kui ligi pool volikogust on kaasamata selliste oluliste komisjonide juhtimisse.“

Maano Koemets: „/…/ Kõik me oleme volikogu liikmed, meil kõigil on õigus esitada oma ettepanekud. Siin on kaks asja. Üks on avatud valitsemine, et kõik on üks koalitsioon, mida tegelikult ei ole võimalik rakendada. Peame tunnistama, et kõigiga koostööd teha ei saa. Pigem on avatud valitsemine see, et need kelle käes on see võimuosa, peavad olema niipalju targad, et ei kuritarvita võimu ja on võimalikult kaasavad igasugustesse aruteludesse. See on selline mäng, kui võtsime avatud valitsemise projektist osa, oli paljudel arusaam, et milleks seda vaja on ja seda pole võimalik ellu viia. Praktika näitab, et aja jooksul põhimõtted juurduvad ja siis on võimalik, et võimulolev pool ei kuritarvita võimu ja opositsioonis olev osa töötab pigem kaasa ja ei sae kogu aeg tooli. Avatud valitsemise juurutamine on meie kõigi ühine ülesanne, seda ei saa teha ainult koalitsioon või opositsioon. Aga see on hea, kui on sellised kõrvalseisvad reeglid, et aeg-ajalt aru saada, kui minnakse üle võlli. Austan Su seisukohta, kui leiad, et komisjonide esimeeste kohad on koalitsiooni käes, ei ole sellega kooskõlas. Eks koalitsiooniläbirääkimistel oli see punkt käsitlusel, et võimu puhul võib see ühel hetkel kätte maksta kui loodad teise poole heale tahtele.“

Avatud valitsemine on siis “selline mäng”, nagu ütleb volikogu esimees Maano Koemets. Valitsemisteerull ruulib ja simuleerib avatud valitsemise mudelit. Võimuliidu nö parteiline distsipliin töötab hästi ja volikogu häälteenamus võimaldab otsused vastu võtta kiires korras, süvenemata ja muidugi opositsiooni poolt esitatud ettepanekuid tähelepanuta jättes. Kaasavad üritused ühise arengukava koostamisel olid piirkondades osalejavaesed, piirdudes mõnes kandis kolme-nelja inimesega. Ettevõtluskonverentsil oli näputäis külalisi ja neist kolm korda rohkearvulisem seltskond vallamajast. Kaasamine millegipärast ei õnnestu. Miks?

Investeeringute aruteludel ja ka sõnavõttudes on jäänud vägagi kõlama rahanappuse jutt. Mõne suure idee (valimislubaduse!) elluviimine paneb teisi ideid ootele aastateks, kui üldse veel lauale võetakse. Samas korraldatakse arengukava koostamise ürituste sarjas Hullude ideede päev. Puhtast mängulustist? Kõik on nii äge! Aga praktilisema meelega inimestel tekib tõrge neid mänge mängida, kui väga avatult on öeldud, et raha enamate ja ka vajaduspõhiste tegevuste ja investeeringute teostamiseks ei jätku.

Avatud valitsemine peab eelkõige olema läbipaistev ja aus. Kui iga nädal ilmub vallavalitsuse eelinfo selle kohta, kes, kus ja mis kellaajal mõni vallavalitsuse liige või ametnik koosolekul istub, siis mida me sellest õigupoolest teada saame? Eelinfole püüab veidi sisu anda Elva Vallavalitsuse Nädalakiri. Sealt saab teada näiteks toimunud koosoleku, seminari, konverentsi mõne ettekande pealkirja vmt. Kas eelinfo kajastab kõiki käike ja koosolekuid? Sisu? Eesmärki? Lisakulutuste suurust ja vajalikkuse põhjendust? Ei ole silma jäänud teavet sellest, kuidas näiteks vallavanem ja osakonnajuhataja käisid Hellenurme raamatukogu direktorit veenmas, et ta ise paneks enne raamatukogu ümberkorraldamist lahkumisavalduse lauale. Ja nad saavutasid eesmärgi. Samas ilmub Tartu Postimehes Marika Saare artikkel raamatukogust kui võrratust kogukonnakeskusest ja raamatukogude hubasest keskendumist võimaldavast keskkonnast.

Tähelepanelik elvalane on kirjutanud 1. detsembri 2018 Elva Postipoisis repliigi, milles kirjeldab juhtumit, kus kohtas Elva vallajuhte väljasõiduistungil Värska Veekeskuses. Eelinfo ega Nädalakiri sellist sündmust Värskas ei kajasta. Näidates tegelikkust valikuliselt, muutub läbipaistvus hägusaks ja tõde läheb pooleks.

Marika Saar kirjutab: “Kui ühinemise eel räägiti, et üks haldusreformi ohtusid on see, et tulevikus ei ulata omavalitsuse juhil enam nööbist kinni võtta, siis elu näitab, et sel ei pruugi olla üldse negatiivset mõju. Uutes omavalitsustes on päevavalgele tulnud üllatavaid otsuseid ja olukordi, mis on tekkinud just väikestes kogukondades tihedate omavaheliste suhete või vähese kompetentsuse tagajärjel. …” (M. Saar: siililegi selge – haldusreform oli hädavajalik, Tartu Postimees 26. juuni 2018).

Tundub siis nii, et Elva vallas arendatakse avatud valitsemist ja e-teenuseid selleks ja selliselt, et ei ulatuks omavalitsuse juhtidel nööbist kinni võtma!

 

Kaasav eelarve 

Kaasav eelarve on avatud valitsemise üks instrumentidest. Elva valla esimene kaasava eelarve üritus on teoks saanud – 45 000 eurot on jagatud.

Kaasava eelarve menetlus on paljudes maailma riikides, sealhulgas Eestis, kasutatav menetlus eelarve koostamisel, kus kohalikule kogukonnale on antud võimalus kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisel teatud summa osas kaasa rääkida.

Lõik pärit Elva valla kodulehe uudistest. Vt ka: http://www.elva.ee/kaasaveelarve

2018. aasta eelarve kogumaht oli 25,8 miljonit eurot. Sellest 45 000 eurot on 0,17 protsenti. Kas see on kohaliku kogukonna võimalus kaasa rääkida kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisel? Üritus ise oli pingeline ja haarav. Osalusaktiivsus ja võistlusmoment näiteks Puhja piirkonnas oli lausa üllatav, võiks öelda, et isegi dramaatiline. 

Vaatame aga seda valitsemisteerulli “kaasavat” sõitu veelgi lähemalt. 26. märtsil 2018. aastal olid volikogus menetluses päevakorrapunktid, kus opositsioonifraktsioon Elvamaa Esimesed esitas eelnõud vallavalitsuse liikmetele mõistlikuma töötasu ja hüvitiste maksmise kohta. Selle tulemuseks oleks olnud kogu eeldatava valitsemisperioodi kohta rahaline kokkuhoid 260 513 eurot. Säilinud oleks vallajuhtidele väärikas palk ja piisav seadusest lähtuv autokompensatsioon. Suuri palganumbreid näinud Elva valla valitsejad ei lasknud aga niisugustel otsustel sündida. Volikogu hästidistsiplineeritud koalitsioon ja mõned kaasajooksjad hääletasid need eelnõud maha. Võimalik kokkuhoid oleks tähendanud mahult ligi kuut kaasavat eelarvet või siis kaasava eelarve mahu tõstmist 110 000 euroni aastas. Veidi rohkem kaasarääkimist eelarve koostamisel olnuks igatahes. Või siis selle asemel, et vallajuhtide palgad Eesti parimateks teha ja siis eelarves “konservatiivset joont” hoida, võinuks ka näiteks kultuuritöötajatele veidigi paremat palka maksta.

Elva Vallavolikogu vähemuse poolelt esitati mitmeid teabenõudeid, sealhulgas ka selle kohta, kui palju autosõidule raha kulub. Kuigi vallavalitsejate niinimetatud autokompensatsioonid olid teada, üllatas tulemus siiski. 2018. aasta üheksa kuuga (teabenõue esitati oktoobris) on makstud volikogu esimehele Maano Koemetsale ja vallavalitsuse liikmetele Toomas Järveojale, Heiki Hansenile, Mikk Järvele ja Marika Saarele autokompensatsiooni ilma sõidupäevikuta kokku koos kaasnevate maksudega 31 716 eurot ja 18 senti. Samal ajavahemikul on kõigile teistele vallas palgal olijaile (kogu vallamaja kõigi osakondadega, koolid, lasteaiad, seltsi- ja rahvamajad, raamatukogud jm) makstud sõidupäeviku alusel kompensatsiooni kokku 49 032,70 eurot. Kas viis vallavalitsejat sõidavad siis pea samas suurusjärgus kilomeetreid maha, kui kogu vallamaja personal ja kakskümmend viis hallatavat asutust kokku? Vaevalt küll.

Tegemist on täiendava palgaga, mida eksitavalt nimetatakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitiseks. Vallavanem Järveoja saab 3200 eurot palka kuus. Lisaks 450 eurot kuus autohüvitist, mille pealt makstakse kõik maksud nagu palgalt. i-le täpiks veel 50 eurot telefonihüvitist. Abivallavanematel sama, vaid pärispalga osa on 200 euro võrra väiksem.

Tavapäraselt peetakse ametisõitude päevikut, mille alusel makstakse ühe sõidukilomeetri kohta kuni 30 senti hüvitist. Selliselt võib maksta kuni 335 eurot kuus. Täiesti maksuvabalt! Sõita saab nii 1117 kilomeetrit. Aga vallavalitsejad ei taha sõidupäevikut täita. Raha põleb heleda leegiga!

Uskumatult kallis spordihoone

Elva linn oli enne ühinemist oma investeeringukavades suhteliselt tagasihoidlik. Pikka aega unistuseks või ka valimiskondiks hambus on olnud ujula ja spordihoone. Tookordne eelarve ujula ja spordihoone ehitamiseks oli 3,2 miljonit eurot. Paisuvate ehitushindade ja eelarvestusekspertide kätes kasvas prognoositav eelarve 11,9 miljonini. Volikogu liikmed Mati Miil, Rein Abel ja Vahur Jaakma olid ühte meelt, et spordihoone ja ujula idee vajavad ambitsioonikamat lähenemist, atraktiivsemat teostust ja mastaapi, mis oleks piisav tõesti kogu Elva vallale ning ka külastajatele naabrusest ja kaugemalt. Käidi õnnestunud lahendustega tutvumas Tallinnas ja Rakveres. Võtmeteguriks selliste spordi- ja tervisekomplekside rajamisel on olnud erakapitali kaasamine või liisingu tüüpi finantseerimisskeem.

Paraku on võimuliidu poolt arenguideedega mängimise käigus jäänud alles vaid 5,5 miljoniline spordihoone koormava laenueelarvega. Ja ujulat pole kusagil. Vallavanem Toomas Järveoja on öelnud, et kui ujula ja spordihoone rajada esialgsete kavade kohaselt, tuleb teised investeeringud ära unustada (11. märts 2018 Tartu Postimees). Oma Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia ülevaates (vt Elva Elu, Elva valla ääremaastamine on saanud nähtava avalöögi.) tõdesime, et suurem osa Elva vallast saab väikese osa investeeringutest ja mõni piirkond ei näe sellest undki. Kuidas saavad eelarvestajad väikesemahulise spordihoone ehitamiseks kalkuleerida nii suure hinna?

Toome siinkohal järelemõtlemiseks mõned näited sarnase otstarbega investeeringutest.

Möödunud aasta 17. novembri Tartu Postimehe artiklist “Variku spordihoone saab esmaspäeval nurgakivi” loeme, et Variku kooli juurde rajatavasse uude piirkondlikku spordihoonesse tuleb kaks täismõõtmetes korvpallisaali, jõu- ja maadlussaalid, pesemis- ja riietusruumid. Õuealale rajatakse avalikuks kasutamiseks mõeldud korvpalliväljakud ja jalgpalli miniväljakud, väike rulapark, mänguväljak ning õuesõppealad koolile. Samuti tulevad sinna parklad ja varjualused jalgratastele. Spordihoone ehitusmaksumus on 2,3 miljonit eurot.

Tartu linna Raatuse Kooli vanast hoonest jäeti alles vaid kandevkonstruktsioonid. Terve kool ehitati üles ja ka sisustati 7,9 miljoni euro eest. Lisatud lingilt võib vaadata väikest ülevaadet. Kõige selle sees on spordisaalid ja palliplatsid ning jooksurada. (https://reporter.postimees.ee/6175533/reporter-tartus-avatud-raatuse-kool-on-unistuste-koolimaja).

Veidi enam kui aasta tagasi avati Tallinnas Sõle spordikeskus. Spordikeskuses on ujula 25-meetrise basseini (kaheksa rada, sügavus 1,3-1,8m) ja lastebasseiniga (6 x 10m, sügavus 0,8m), kolme väljakuga pallimängusaal, vehklemissaal (üheksa rada), võitluskunstide saal, judosaal ja jõusaal. Sõle spordikompleksi kuulub ka täismõõtmeline, FIFA Star2 normidele vastav kunstmurukattega jalgpalliväljak, mis talveperioodil on kaetud täispuhutava halliga. Spordikeskuse territooriumil asub ka üldkasutatav spetsiaalkattega välikorvpalli väljak. Ehitus läks maksma 6,8 miljonit eurot. Sisustusega kokku 8,5 miljonit eurot. (Vt Sõle spordikeskus Põhja-Tallinnas avas uksed, Delfi Sport, 12.10.2017).

Jääb kumisema küsimus – kust võetakse Elva vallas nii väikesele spordihoonele, kuhu mahub vaid üks täismõõtmetes korvpallipalliplats, nii krõbe hind! Ja ujulat pole ikkagi …

 

Haridusasutuste toitlustamise valusad ja kulukad õppetunnid

Elva linnas tehti vahetult enne ühinemist otsus, et senine oma toitlustaja mudel tuleb asendada tsentraalse toitlustaja mudeliga. Uue toitlustaja tulek tõi kaasa nö üleminekuprobleemid. Rahulolu ja -olematus käsikäes. Tundub, et ka suhtlustakerdused. Kus koostöö paremini laabus, tuli ka positiivne tulem.

Vastne jõuline Elva valla abivallavanem Heiki Hanseni isikus tahtis pöörata kogu valla haridusasutuste toitlustamise kolmandale kursile ehk siis luua oma tsentraalselt tegutsev sihtasutus. Teiste piirkondade muutused jäid ootama oma järge. Elva linnas aga tehti pööre ära. “Haldusreformi järel on asjaajamine läinud professionaalsemaks ning otsused ei sõltu enam ühe inimese suvast. …” Nii kirjutas abivallavanem M. Saar Tartu Postimehes 26. juunil 2018.

Aga võta näpust. Ühe inimese suva ja väga suur tahe tõi tulemuseks suure ja mõttetu rahalise kulu: 10 701 eurot toitlustusruumide parenduse kulud; ühepoolse ennetähtaegse lõpetamise leppetrahv 43 500 eurot; köögiseadmed 30 972 eurot; kulutused sihtasutusele 10 000 eurot asutamiseks ja veel 52 445 eurot tegevuskuludeks ning investeerimiskuludeks; 4636 eurot õigusabi eest. Kokku vähemalt 152 254 eurot. Lisakulu tegi ka ajutise toitlustamise korraldamine, ebamugavused ja moraalne kahju pealekauba. Nagu on selgunud, on asjaga seotud kohtuasi ka kaelas. Kohtuasi toob kaasa täiendava õigusabi vajaduse ja võimalikud kohtukulud. Lepingu lõpetamise tingimused sõlmiti valla jaoks kulukate aga õiguspäraste hüvitistega ja kohe asuti neid vallavalitsuse poolt rikkuma. Leppetrahv jäeti tasumata. Kas oleks siiski arukam olnud see lepinguperiood liikuda lõpuni ja parandada koostööd endise toitlustajaga? Kulu ja segadus on suured ja tõenäoliselt kasvavad. Tähelepanu väärib aga veel see, et kõige avatud valitsemise pideva rõhutamise juures ei ole vallavalitsus infot jaganud Dussmanni poolt algatatud kohtuvaidluse kohta.

Leelõukas põleb mühinal avalik raha!

Valimisliit Elvamaa Esimesed fraktsioon 

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X