Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
EttevõtlusKogukondKohalik VõimValla uudised

Muljeid Elva valla visioonikonverentsilt

Reedel, 4.mail, peeti Elva Kultuurikeskuses maha valla visioonikonverents.

Kas peab tingimata korraldajatele kiidusõnu kirjutama alles loo lõpus? Rikume reeglit ja ei sunni neid seda kirjutist lõpuni lugema. Suur tänu kõigile, kes nägid üritusega palju vaeva ja olid põhjalikult läbi mõelnud nii temaatika kui esinejad! Räägitu-näidatu pani tõsiselt kaasa mõtlema. Suur tänu eelkõige selle eest, et nad kutsusid konverentsile kandvateks lavajõududeks oma ala väga head asjatundjad.

Konverents resoneeris meeldivalt ka 24.aprillil peetud hullude ideede seminariga. Mitmed toonased mõttevälgatused tulid kordamisele ja ei olnudki enam nii väga hullud. Kokkutuleku avas vallavanem Toomas Järveoja ja konverentsi modereeris vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuks. Vallavanema suust kõlas üritusele ka sobiv moto: „Tuleb teha nii, et meie järeltulijatel oleks vallas parem elada, kui meil“.

Heal lapsel mitu nime. Eeltutvustus koondas kogu info pealkirja alla „Elva vald – sihid ja sammud 2025“, arutelu käigus aga sai omasemaks ja suupäraseks „Unistuste Elva vald“. Pidades silmas perspektiivset aastanumbrit 2025 ja seda, et välja oli kuulutatud v i s i o o n i konverents, esitas vallaametnike delegatsioon ka omapoolse visioonide essentsi:

  • aastal on vallas rohkem elanikke, kui praegu,
  • laste- ja kultuuriasutustega on kõik korras,
  • laste käsutuses on kodulähedane kool,
  • vallas tegutseb valikuterohke gümnaasium, mille lõpetab aastas vähemalt 100 noort inimest,
  • vallas on rohkem võimekaid ettevõtteid, kui praegu,
  • vallas on kõige sobivam ja laialdasem kergliiklusteede võrk;
  • vallas on mõnus elukeskkond ja korrastatud Võrtsjärve kallas,
  • valla keskuses on spordihoone, ujula ja jäähall ning lastele teemapark,
  • vallas on laialt tuntud ja aktiivselt külastatavad turismiobjektid,
  • turistid külastavad valda aastaringselt.

 

Konverents algas töötubadega, igaühes lahendada üks oluline probleem.Pakkuda tuli praktilisi lahendusi.

 

See päris õige konverents algas tööpäeva teisel poolel.

Sõna said kuus asjatundjat.

 

Ettekannete lõigu avas abivallavanem Marika Saar. Ta rõhutas, et unistuste elluviimiseks on kõik eeldused olemas. Meil on imeline loodus. Meil on lahedad noored, kes ei häbene teatada, et nad soovivad näiteks krossirada, videoteeki, valmisriiete poodi, veel üht seiklusparki ja isegi kutselist teatrit.

Meil on aktiivseid inimesi, on rikkalik mineviku- ja kultuuripärand, Vallas on välja käidud häid mõtteid eakate elu parandamiseks – hõbechannel, remondikohvik, loomekeskus, nutikas transport ja palju muud.

 

Pisut ootamatu oli TÜ teadlase, psühholoog Kariina Laasi etteaste. Aga nagu selgus, polnud esineja sihiks sugugi analüüsida kokkutulnute adekvaatsust, vaid vastata olulisele küsimusele, kas ja kuidas mõjutab keskkond inimest või inimene keskkonda?

Teema teine pool on reaalsemast reaalsem – inimene lausa manipuleerib keskkonnaga. Peale tema teevad seda vaid vähesed – näiteks koprad ja kormoranid. Viimaste käest on inimene suure vaevaga Tondi saare tagasi „manipuleerinud“.

Kuulajad said teada, et oma psüühiliselt olemuselt oleme väga erinevad ja need, kes „kiiksuga“, on ühiskonnale väga vajalikud.

Gümnaasiumiõpilaste loodusteaduste kooli eestvedaja Juhani Püttsepp Eesti Maaülikoolist nimetas oma etteaste „Elva valla märgilisteks maastikeks“.

Ta esitas terve galerii kauneid ülesvõtteid, mida klõpsanud fotograaf Ingmar Muusikus ja mis pidid veenma ka suurimat skeptikut, et Elva vallas   o n väga kauneid loodusnurgakesi.

Kindlasti jäi kuulajatele meelde ka värvikas muistend liikuva Võrtsjärve kohta. Vanal ajal pesnud üks noorik Pilistvere kandis järvevees oma lapsukese peput, mille peale Võrtsjärv solvunud ja kolinud lõuna poole – Elva praeguse Verevini välja!

 

e-Riigi Akadeemia esindaja Liia Hänni, esitades küsimuse „Mida tähendab avatud ja kaasav valitsemine kodaniku jaoks?“ kordas paljuski oma sõnumit

valdade ühinemiskoosolekul ja jäi rohkem teooria tasandile.

Paraku ei puudutanud lektor seda kõige tähtsamat klassikalise demokraatia valdkonnast,  kuidas kodanik võimudele mitte ainult kaasa rääkida, vaid ka võime kontrollida saab. Me valime kord nelja aasta kestel oma esindajad võimule, kuid põhjendatult neid tagasi kutsuda ei tohi!

 

Mihkel Kübar, ettevõtte Kaabu Music asutaja ja Intsikurmu Festivali üks peakorraldajatest, juhtis tähelepanu sellele, et efektsete massiürituste varal saab väga hästi paikkonna mainet tõsta, kuid peab olema väga tähelepanelik detailide suhtes. Meenus kohe vana tarkus, et saatan peitub üksikasjades.

Kõneleja peatus näiteks üritustega seonduval prügiasjandusel ja ka majutusel. Edukalt on katsed läbi teinud 3-euroste kogupeotopsikute müük, millesse saab ürituste kestel valada jooke ja mille eest makstud raha saab šõu lõppedes tagasi küsida. Väga huvitav aga oli teada saada, et Poolas juba toodetakse nn. nisunõusid, peamiselt taldrikuid, mis prügikasti ei jõua ja maastikul kaua ei püsi. Sest need süüakse ära.

Kõneleja tunnistas, et massiürituste suurim probleem on majutus. Paljuski on abi olnud telklatest. Intsikurmu omad plaanivad ka korralikke karavaniparklaid. Kuid küllap ilma kodumajutuse rakendamiseta hakkama ei saa. Hotelle ühekordsetele suveüritustele keegi ehitama ei hakka.

Mihkel Kübar rõhutas, et edu võti korraldusraskuste ületamisel seisab vabatahtlike taskus. Ilntsikurmus on volontöörideks tavaliselt kuni 130 noort.

Ajaloolane Veiko Berendsen vaagis muudatusi meie paikkonna rahvastikus ja tõi kuulaja ootamatule järeldusele, et, võttes aluseks rahvaloendused 1881., 1922. ja ka hilisematel aegadel, on tänase Elva valla elanikkond arvuliselt praktiliselt sama!

Seega tegemist on väga stabiilse seltskonnaga, kel on väga põlised juured. Muidugi on täheldatud ka suuremat ja väiksemat migratsiooni. Eeskätt linnadesse, kusjuures kahe sõja vahel oli suurim liikumine … Petserisse! Sinna kippus kolm korda rohkem inimesi, kui teistesse linnadesse.

1989.aasta andmetel oli meie vallarahval väga stabiilne vanuseline koosseis.

Oraator meenutas kuulajatele, et Elva on aastakümneid maailmakaardil kui looduslik spaa. Seda tiitlit ei tohi lasta kaotsi minna.

 

Majandusgeograaf Rivo Noorkõiv võttis kokku töötubades räägitu ja pakutu.

Ta pidas vajalikuks rõhutada alljärgnevaid mõtteteri:

  • kui inimene liigub (kasvõi sellelsamal kergliiklusteel), siis peab tal olema võimalus enne muu tegevuse alustamist duši all käia,
  • probleemide puhul õppigem nõu pidama targemate inimestega,
  • õppigem kohalikus elus kaasa rääkima,
  • arendagem strateegilist mõtlemist (mis on tänaste ettevõtmiste või tegemata jätmiste tulemuseks 5, 10, 20 aasta pärast?)
  • võtame unustatud hea kombe tagasi – ütleme tänaval kõigile „Tere!“
  • Otsigem Elva ja valla maamärke – mis meid iseloomustab ja tuntuks teeb?
  • Linna ja valla külalisele tuleb pakkuda korralikku menüüd. Mitte korraks, vaid kauemaks. Mitte toidu mõttes, vaid kõiges.
  • Mõtleme minevikus toimunud headele suhetele välismaaga ja püüame neid taastada, kuid uues kvaliteedis.
  • Mõelgem põhjalikult läbi oma „kutsung“ (logo ja muu). Männilinnu on Eestis palju. Kuvandi aga loovad targad pead, mitte männikännud!

 

Konverentsil käis Kalju Hook

 

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X