Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Kohalik VõimPersoonValla uudised

Intervjuu Elva vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kertu Vuksiga

Miks peab kava hõlmama 6 aastat, kui vallavõimu praegune koosseis on pädev tegutsema vaid neli? Siis tulevad uued valimised.

 Tõepoolest, koostame arengukava kuni aastani 2025. See tundus meile hea ajaraam. Piisavalt tulevikku vaatav, samas mitte liiga pikk ajaperiood. Eriti veel silmas pidades uut olukorda – ühinenud on kuus erinevat omavalitsust. Leian, et on vajalik koostada arengukava pikemaks ajaperioodiks kui valimistsükkel. Arengu kavandamine peab olema järjepidev protsess ning ei tohiks sõltuda poliitilistest tõmbetuultest.

9.aprilliks pidid valla rahva poolt arenguideed esitatud olema ja 4.mail võtate kokku visioonikonverentsi. Kas ettepanekutega ümbrikutesse olete juba piilunud? On seal huvitavaid mõtteid?

Lisaks avalikule ideekorjele valla veebilehel toimus sarnane ajurünnak ka paljudes volikogu komisjonides, piirkonnakogudes ja ka koolides. Olen põgusalt ettepanekutega tutvunud, nende seas on huvitavaid mõtteid, kuid hetkel nendest täpsemalt veel ei räägiks. Ideekorje raames pakutud mõtetega on kõigil võimalik valla veebilehel ka tutvuda: http://elva.kovtp.ee/arengukava

Kas on selge, millised ressursid vallal täpselt on – loodusressurss, maaressurss, tooraineressurss, energiaressurss, inimressurss jm.? Millised on valla arengu ressursipõhised prioriteedid?

Elva valla ligi 732 km2 territoorium on kahtlemata ressursirohke. Loodusressurssidest rääkides peame loomulikult arvestama, et kahanevate ja kallinevate loodusressursside tingimustes on tähtis mõelda sellele, et kasutaksime loodusvarasid mõistlikult.. Loodetavasti on see arengukava avalikes aruteludes ka üks teemasid.

Mis puudutav inimressurssi, siis eks arengukava erinevad fookuspunktid (haridus, ettevõtlus, sotsiaal jne) tegelevad kõik kaudselt inimressursi ja selle arendamisega seotud teemadega. Millised saavad olema Elva valla prioriteedid aastani 2025 sotsiaal, haridus, kultuuri- ja kogukondade, turismi- ja ettevõtluse arendamise valdkonnas, saavad läbi räägitud ja paika pandud arengukava koostamise protsessi käigus lähikuudel.

Kuidas on läinud senine areng endistes valdades? Millised on traditsiooniliselt edumeelsed ja milliseid on vaja järele aidata?

Ühinenud omavalitsused on kõik omanäolised, igal neist oma eripära. Keeruline on välja tuua, millised on “edumeelsed”, sest kuidas seda “edumeelsust” ikkagi täpselt hinnata? Kui selle alusel, et kus piirkonnas on enam investeeritud elukeskkonna arendamisse, sh koolide, lasteaedade ja avalike asutuste renoveerimisse, siis on teatavad erinevused olemas. Märgata on ka seda, et endistes vallavalitsustes rakendati kohati väga erinevat menetlustava.

Üks lihtne näide – projektitoetuste taotlemise kord. On neid omavalitsusi, kus on kehtestatud selleks konkreetsed reeglid ja korrad, kuid on ka selliseid omavalitusi, kus see nii selgelt reglementeeritud ei olnud. Uue Elva vallavalitsuse meeskond seisab selle eest, et avalike teenuste kvaliteet on tulevikus ühtviisi hea kõikides Elva valla piirkondades ning et teenused oleksid kättesaadavad kõikidele neid vajavatele inimestele.

Kuidas suhtud nn. tööstusparkidesse? Üks selline pidi olema Ulilas.

Tööstuspargid (nn Industrial Park) ja nende arendamine on kindlasti valdkond, mis on oluline Elva valla ja kogu Tartumaa arengus. See on minu arvates üks olulisi teemasid ka Tartumaa arengustrateegia kontekstis.Tartu linna lähiümbruses on juba praegu mitmeid selliseid alasid. Neid võiks tulevikus olla ka Elva vallas.

Kindlasti on tähtis nende hea asukoht, et olla potentsiaalsetele ettevõtjatele ja nende töötajatele piisavalt atraktiivne. Võimalike tööstusparkide loomine peab lähtuma eelkõige ettevõtjate vajadustest, kindlasti ei saa kõrvale jätta ka planeeritava tööstuspargi piirkonnas elevate elanike arvamust.

Elva vallavalitsus (taotluse koostas SA Puhja Valla Arendus) esitas EAS-i Piirkondliku konkurentsivõime tõstmise toetuse taotlusvooru ka Ulila tööstuspargi projektitaotluse, hetkel pole veel selge, kas EAS seda ka rahastab.

Elva vald osutus vist ainukeseks, kes Tartumaa omavalitsustest Vorbusele planeeritud puidu rafineerimise tehase poolt oli. Mis argumente välja toodi?

Tselluloositehase teemadel on viimasel ajal meedias kajastatud nii volikogu esimehe kui volikogu liikmete seisukohti ning neid ma täpsemalt kommenteerima ei hakka. Küll aga peaksime selle teema puhul tähele panema, millest täpselt räägitakse- kas tehase ehitamisest või selle eelnevatest uuringutest? Mina olen seisukohal, et enne kui me saame rääkida tselluloositehase ehitamisest ja selle võimalikest asukohtadest, peaks meil olema piisavalt infot, mis sellise tehase loomine endaga üldse kaasa toob. Me vajame võimalikult palju täpseid andmeid ja asjakohaseid analüüse, et teha teadlikke otsuseid. See kehtib mitte ainult tselluloositehase, vaid ka teiste tööstusettevõtete ja tööstusalade kavandamise puhul.

Kuidas on vallas lood logistikaga (teedevõrk, ligipääs põhimaanteedele ja raudteele jm. Kus on see parem, kus vajab parandamist?

Teede seisukorra parandamine on vallamajanduse osakonnas igapäevaselt teravalt päevakorral. Suuremad investeeringud valla teedevõrku ja selle parendamisse (näiteks kõvakatte ja mustkatte alla viimine) on välja toodud valla 2018. aasta eelarves. Konkreetseid probleemkohti põhimaanteedele ligipääsudel ja sellega kõike selle valdkonnaga seonduvat võib täpsustada vallamajanduse osakonna spetsialistidega.

Mida on kuulda ühistranspordi täiustamisest Elva ja Tartu vahel (mullu oktoobris oli see teema Tartu linnapeakandidaatide debatil vaata et üks olulisemaid teemasid)?

Elvast Tartu suunal on busside väljumisi väga tihedalt. Praeguse sõiduplaani järgi väljub buss Elvast Tartusse vähemalt iga poole tunni järel, ka Tartust Elva suunal on väljumisi umbes sama tihedalt. Pigem on probleemiks see, et sõiduaeg on bussiga väga pikk- 40-50 minutit, mistõttu ilmselt paljud eelistavadki autot. Ma ei tea, kui palju praegu hommikuti igapäevaselt suunal Elva-Tartu liikuvatest inimestest jagab oma autot mõne sõbra-kolleegi või tuttavaga? Paljud meist sõidavad ju tegelikult tühjade autodega.

Hea lahendus oleks ka see, kui vähemalt paaril korral nädalas oma autot sõbra, kolleegi või naabriga jagataks ning ühe autoga Elvast Tartusse ja õhtul tagasi sõidetaks. Tean, et Eestis on piirkondi, kus juba praegu töötab kogukondade baasil selline “kodukootud” sõidujagamisteenus.

Mis puudutab Elva valla piirkondade ühendatust Elva linna kui keskusega, siis enamik seniseid vallakeskuseid on Elvaga üsna hästi ühendatud.

Erandeid muidugi on. Neist üks kindlasti Puhja, kust Elvasse on praegu vaid üks ühistranspordi väljumine päevas. Loodan väga, et lähiajal olukord paraneb ning Puhja inimesed saavad võimaluse mugavalt Elvasse sõita. 

Elvast Tallinnasse ja muidugi ka Tartusse saab igapäevaselt, kiirelt ja mugavalt rongiga. Ning paljud inimesed seda võimalust ka kasutavad. Kindlasti on veel arenguruumi. Graafik võiks ju olla veel tihedam nii suunal Elva-Tartu-Tallinn kui vastupidisel suunal.  Eks selles saame me ju ka ise kaasa rääkida, valides tihedamini auto asemel võimaluse hoopis rongiga Tallinnasse sõita. Kui on piisavalt sõitjaid, on ehk Elronil motivatsiooni nendel liinidel ka graafiku tihendamist kaaluda.

Elva on valla keskus. Kuigi võidakse protestida, et Elvat rohkem poputatakse, kuid ta   p e a b       täitma oma esindusfunktsiooni. Kas sellel suunal on kavas midagi erilist teha või jääb vald ühtlaselt hallide asumite paigaks?

Ma ei nimetaks ühinenud valdade piirkondi “hallide asumite paikadeks“. Meie alevikud ja külad on väga omanäolised. Alates jaanuarist töötab arengu- ja planeeringuosakonnas ka vallaarhitekt, kes koordineerib Elva valla planeeringukontseptsioonide, miljööväärtuste, arhitektuuri ja kujunduse põhiprintsiipide väljatöötamist. Tema selle aasta tööplaanides on muu hulgas ka piirkonnakeskuste kujunduskonseptsioon/soovituste loomine, kindlasti saavad tema tähelepanu ehk Elvast enamgi just meie piirkondade alevikud ja külad.

Lähtume valda arendades ikkagi ühest tervikust. See on uus Elva vald. Samas tugevast ja atraktiivsest keskusest on meil kõigil vaid võita.

Kui mõelda Elvale kui suvitus- ja/või konverentsilinnale, siis siiani on nappinud nii söögi-, kui ööbimiskohti. Praegu on söögikohtadega vist päris hästi – Ego baar, Laim, Olerex, Waksal Express, Komorebi Sushi, Waksal Wabrik, ÜksTeist jt. Päris suurt ja soliidset veel ei ole. Aga ikkagi, kas võime vaadelda Elva tulevikku konverentsilinnana? Kas linn vajab sel puhul midagi olulist, näiteks ööbimiskohti juurde? Tean enda kogemustest, et ka suuri konverentse, kui tahetakse neid läbi viia töiselt, eelistatakse pidada väiksemates kohtades. Et poleks ahvatlust šoppama minna, saaks aga suurt naudingut puhtast loodusest.

Võimalused Elvas konverentsiturismi arendada on olemas. Näiteks hiljuti valminud Elva kultuurikeskuses on taolisi üritusi juba ka toimunud.  Mis puudutab ööbimiskohtade olemasolu, siis jah, Sul on õigus. Ilmselt on see praegu üks meie kitsaskohtadest. Kui korraldada suurt konverentsi või valdkonna spetsialistide koolitusi, soovivad korraldajad külalisi majutada ühte majja, sest nii on lihtsam õhtusel ajal ka meelelahutuslikeks koosviibimisteks kokku tulla.

Tihti korraldatakse konverentse spa-des ja veekeskustes mitte vaid seetõttu, et neis on olemas sobivad saalid, vaid et ka pärast ametliku osa lõppu on seal mitmeid lõõgastusvõimalusi.

Spa-või veekeskust meil Elva vallas veel hetkel ei ole. Kuid see ei tähenda seda, et me ei saaks end konverentsiturismi sihtkohana tuntuks teha. Meil juba on sobivaid paiku konverentside korraldamiseks ning meil on ka ägedaid ja omanäolisi turismitalusid, kes pakuvad majutusteenust. Leian, et hea koostöö kogu valla majutus- ja turismiettevõtjate vahel, pakutavate teenuste hea kvaliteet ning turismiettevõtjate endi tahe koostööd teha ning pakkuda läbimõeldud ja kliendi soovidest lähtuvaid turismitoodet aitavad meil tulevikus Elva valda tutvustada ka kui konverentsiturismi sihtkohta.

Seniste kohtumiste ja arutelude põhjal on meie turismivaldkonna ettevõtjad välja toonud, et üks probleemidest on muu hulgas ka see, et piirkonna ettevõtjad ei tunne üksteist ja üksteise pakutavaid teenuseid. Siinjuures kutsungi üles kõiki Elva valla turismi- ja majutusettevõtjaid endast meile teada andma. Palun saata meile lühike ülevaade pakutavatest teenustest ja kontaktandmed e-posti teel allan.allik@elva.ee

Soovime teha Elva valla ettevõtjad nähtavaks ja leitavaks. Palun andke meile endast teada!

Veel üks eraldi küsimus Elva kohta. Kas Elvasse sobiks ja õigustaks end Spa-hotell kui ööbimis- ja tervistusasutus?

Kindlasti sobiks.

Veebruari viimasel päeval oli Puhjas visioonipäev. Sedapuhku vist küll laste-teemaline? Kas tuli säravaid ideid?

Paluperas toimunud visioonipäeva eesmärk oli tuua kokku erinevad osapooled, et arutleda tegevuste üle, mis aitavad kaasa Elva vallas laste ja perede toetamisele. Mulle jäi visioonipäeva raames tehtud ideekorjest silma see, et meil on näiteks vajadus lapsevanematele mõeldud koolituste järele. Jätkuvalt on puudus tugiisikutest. Välja toodi kompetentsikeskuse loomise idee.

Kuidas kultuuri arendamisega lood on? Meil on Kultuurikeskus, rahvamajad, külaseltsid – kas on pakutud ka uusi huvitavaid ideid?

Ma arvan, et kultuuri edendamisega on meil väga hästi. Kas olete vaadanud Elva valla kodulehe kultuurikalendrit või Infolehe viimasel küljel avaldatud ürituste kava? Meil toimub nii palju põnevaid üritusi! Ja mitte ainult Elvas, vaid kõikides piirkondades.

Leian, et tulevikus tuleks veel rohkem kaasata külade- ja kogukondade inimesi.

Tegelikult on ka juba algust tehtud. 14.aprillil toimusid juba teist korda Elva valla Külade Kärajad, mis tõid kokku külade ja kogukondade esindajad üle kogu valla. Üheskoos arutati projektitoetuste korra eelnõud, sest see puudutab just külaseltse ja MTÜ-sid väga lähedalt. Lisaks viidi läbi ajurünnak, mille raames arutati läbi Elva valla arenguvajadused erinevate valdkondade lõikes just külaseltside esindajate vaatenurgast.

Tuleme lõpetuseks tagasi valla arengukava juurde. Sageli kipuvad sellise pealdisega dokumendid märkamatuna riiulile jääma. Seda enam kaob ka rahval usk taolistesse kavadesse. Kuidas teha nii, et ka uus kava lihtsalt riiulile ei jääks? Kas sobiks perioodiline avalikustamine, et see ja see asi on tehtud, või midagi muud, mis lubaks väita ja veenda, et kava viiakse edukalt ellu?

Arengukava ei tohi olla “riiulile seisma jääv dokument”. Selle koostamine on küll ette nähtud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, kuid tegemist on tegelikult ju Elva vallavalitsuse tegevusplaaniga järgnevateks aastateks. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele ja investeeringute kavandamisele. Tegemist on igapäevaselt kasutatava töödokumendiga. Arengukava tegevuste elluviimist koordineerib vallavalitsus, selle täitmist ja muutmisvajadust analüüsitakse tulevikus kord aastas ning arengukava täitmise aruanne esitatakse vallavolikogule majandusaasta aruande koosseisus. Iga-aastaselt vaadatakse üle ka eelarvestrateegia.  

Suur tänu!

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X