Jõulukuu 27. päeval kustus eluküünal kogu oma elu dirigendi ja õppejõuna Eesti koorimuusikale pühendanud Ants Sootsil. Tunnustatud koorijuht ja muusikapedagoog on 1974. aastal lõpetanud Elva Keskkooli.
Ants Soots on pärit Rõngust – maapoiss, kelle suguvõsas nimetamisväärseid muusikuid ette ei tule. Üks pillimees on aga siiski olnud – emapoolne vanaisa oli Teppo lõõtsa mängija. Lapsena mängis Ants Soots mandoliiniorkestris, hiljem võttis kätte akordioni, millel musitseeris kuulmise järgi.
Kooliaeg algas Aakre Algkoolis 1963. a, jätkus 1967 Puka 8-klassilises koolis, kus lauluõpetaja võttis muusikahuvilise poisi koolikoori laulma ja suunas ta Elva Lastemuusikakooli. Neli aastat akordionimängu õppinud, murdis murdeiga noormehe pillimänguhuvi ja muusikakool jäi lõpetamata. Keskkooliaeg möödus Elva koolis, kus Ants laulis segakooris ja mängis ka Rõngu puhkpilliorkestris.
Elva koolis võttis lauluandeka noormehe oma käe alla muusikaõpetaja Maimu Sirel, kes viis oma võimekamad õpilased Ants Sootsi, Livia Rästase (Kuuskvere) ja Elena Vaikasaite (Suik) iga-aastastele Tartu linna ja maakonna kooliõpilaste klassikalise laulu konkursile, kus saavutati alati kõrgeid kohti ja tunnustust hindamiskomisjonilt eesotsas tuntud soprani ja lauluõpetaja Leida Jürgensiga. Leida Jürgens soovitas Ants Sootsil kindlasti jätkata lauluõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.
Pärast keskkooli oli Ants Sootsil aga soov minna hoopis Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima, kuid lõputunnistuse hindeid arvestades sai valikuks matemaatika. Ülikoolis õppides hakkas Ants Soots laulma Tartu Akadeemilises Meeskooris. Dirirgent Alo Ritsingu õhutusel ja soovitusel sattus ta 1975. aastal Heino Elleri nimelisse Tartu Muusikakooli koorijuhtimise erialale, juhendajaks Alo Ritsing. Viimasel Elleri kooli aastal tegi Soots Tartu Akadeemilise Meeskoori juures juba koormeistritööd ning juhatas koori ka kontsertidel.
Loogilise jätkuna dirigenditeel järgnesid õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ants Üleoja klassis, mille lõpetas 1983. aastal. Alates 1988. aastast töötas Ants Soots Eesti Muusikaakadeemias õppejõuna, seejuures alates 2004. aastast professorina. Aastatel 1994-2005 ja 2008-2011 oli ta Eesti Rahvusmeeskoori peadirigent ning valiti 2006. aastal Eesti Rahvusmeeskoori audirigendiks. Ants Soots oli aastatel 1999 ja 2009 üldlaulupeo kunstiline juht ning 2004 ja 2009 üldlaulupeo meeskooride üldjuht.
Tema tööd koorimuusika valdkonnas dirigendi ning õpetajana on tunnustatud paljude preemiate ja auhindadega. Muu hulgas on ta pälvinud 1999. aastal Gustav Ernesaksa koorimuusika preemia, 2003. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2004. aastal Eesti Kooriühingu aasta dirigendi preemia ja 46. Grammy auhinna koorimuusika kategoorias, 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse.
Erakordse huumorimeele ja laheda vaimuga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessorit ja kooridirigenti on kolleegid ning tema õpilased iseloomustanud kui harukordse õpetamisoskusega, põhjaliku analüüsivõimega ja väga töökat inimest, keda võib auga nimetada Eesti koorimuusika suurmeheks.
Ants Sootsi ärasaatmine toimus 10. jaanuaril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, tema viimne rahupaik on Tallinna Metsakalmistul.
Milvi Kapaun
Elva Gümnaasiumi 27. lennu vilistlane
