Milleks meile Elva Linna Lasteaed? Milleks Elva Linna Lasteaiale
ühendhoolekogu?

22. mail 2023 võttis Elva vallavolikogu 13 vastu- ja 14 poolthäälega vastu otsuse liita alates 1. jaanuarist 2024 Elva linna lasteaiad ühise juhtimise alla. Kuigi väidetakse, et “Enamus kaasatud huvigruppidest – vallavalitsus, lasteaedade juhtkonnad, personal, hoolekogud, volikogu komisjonide esindajad, praktiseerijad nii Elva vallast kui ka väljastpoolt – nägid samuti kõige rohkem positiivset mõju just kõigi kolme linnalasteaia ühendjuhtimise lahenduses, mis andis julgustust struktuurimuudatuse protsessiga just selles suunas ka edasi liikuda.”, on siiamaani küsitav, kellele ja miks oli vaja ühendlasteaeda. Kui alguses räägiti raha kokkuhoiust, siis see põhjus võeti peagi laualt maha.

Mina, Elva Linna Lasteaia Järve õppehoone hoolekogu aseesimehena, tahan tuua selle artikliga ainult mõned kõige valusamad kitsaskohad avalikkuse ette. Paraku on neid kitsaskohti rohkem.

16. jaanuaril toimus Järve õppehoone hoolekogu koosolek, kus osales kuus hoolekogu liiget ja üks asendusliige. Päevakorda tuli teema kahes sõimerühmas laste arvu suurendada. Ühes sõimerühmas on 14 kohta ja teises 14+1. Elva valla haridusosakond tegi ettepaneku Elva Linna Lasteaed Järve maja sõimerühmade suurendamiseks 16 lapseni, kuna leidsid, et vajalikud tingimused selleks on täidetud. KELS §7 lg 1 p1 ja p2 sätestavad, et sõimerühmas on rühma registreeritud laste arv kuni 14 last ning lasteaiarühmas kuni 20 last. KELS §7 lg 11 kohaselt on vallavalitsusel õigus lasteasutuse hoolekogu ettepanekul suurendada lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra ja lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra.

Teema küttis kirgi ja arutelu oli tuline. Kuna mõlemast rühmast oli esindajad kohal, said nemad esitada endapoolse arvamuse, miks rühma suurendamine ei ole mõistlik. Peamised vastuargumendid olid lasteaiaõpetajate niigi suur koormus ning sõimerühma eripärad (lapsed vajavad tuge riietumisel, tualetis jne). Vaatamata sellele, et ruutmeetrite järgi vastavad ruumid tingimustele, tuleb otsa vaadata ka päriselt ruumidele mitte ainult ruutmeetritele. Hääletusel anti 5 vastu – ja 1 poolthääl. Selle otsuse tulemusena sõimerühmasid ei suurendatud. Tahan veel kord toonitada, et see otsus ei tulnud kergekäeliselt, kaalusime ja vaagisime erinevaid argumente ning kõiki neid ei saa siin välja tuua.

25.01 toimus Elva Linna Lasteaia Ühendhoolekogu. Elva Linna Lasteaia hoolekogu on kahe-tasandiline. See tähendab, et igas õppehoones toimuvad maja sisesed hoolekogu koosolekud, kus osalevad igast rühmast üks esindaja ning õpetajate esindaja. Lisaks tegutseb ühendhoolekogu. Ühendhoolekogusse kuulub igast õppehoonest (Peedu, Õnneseene, Murumuna, Järve) 2 lastevanemate esindajat ja 1 õpetajate esindaja. Lisaks vallavalitsuse esindaja. Ühendhoolekogu koosolekul töötati läbi kõik samad teemad, mis juba õppehoone hoolekogu koosolekul. Tekitas arusaamatust, miks on vaja samade teemade üle mitu korda arutada. Millist kvaliteeti see tõstab, kui direktor arutab erinevate hoolekogu koosseisudega samadel teemadel, lisaks ühendhoolekogu? See on 5 koosolekut ja omast kogemusest nägin kahte koosolekut, mis venisid 3-tunnisteks. Koosoleku dokumendid jõudsid hoolekogu liikmeteni mõned tunnid enne koosoleku algust ning mõned hoolekogu liikmed said koosoleku toimumisest teada alles samal päeval. Määruse järgi tuleb koosoleku päevakord ja dokumendid saata 5 päeva enne koosoleku toimumist.

Kuigi kirgi kütvaid teemasid oli mitmeid, oli meie kõige suuremaks südamevaluks sõimerühmade suurendamine. Nagu Järve hoolekogu koosolekul, tulid ka sellel koosolekul välja samad vastuargumendid. Leiti ka pooltargumente, kuid need polnud meie arvates kuigi pädevad. Toome siinkohal välja peamised argumendid:
● Asjaolu, et teiste lasteaedade sõimerühmades juba on 16 last ja ega siis Järve maja õpetajad kehvemad ole. Ei, me ei alahinda oma õpetajaid vaid soovime oma õpetajaid kaitsta läbipõlemise eest. Kindlasti saavad õpetajad nende lastega hakkama, kuid küsimus on selles, millise hinnaga.
● Lasteaia järjekorras on palju lapsi. See mure on palju sügavam kui need 3 kohta, mida Järve lasteaed suudab pakkuda.
● See on kehv (öeldi palju labasemalt, kuid me jääme siinkohas viisakaks) seadus, et ainult hoolekogu otsusega saab suurendada laste arvu sõimerühmas. Kas selle väitega üritatakse pisendada hoolekogu pädevust? Me ei ole suvalised inimesed, vaid need, kes päriselt näevad, kuidas toimib rühma dünaamika.
● Õpetajad ei ole ju üksinda rühmas, et nad hakkama ei saaks. Haiguste perioodil on ette tulnud seda, et õpetajad on üksinda rühmas. Õpetaja abi lõpetab oma tööpäeva 16.30, lasteaed sulgetakse 18.00. See tähendab, et õhtul on 1,5 h õpetaja üksinda tööl lastega. Kuidas ta peaks saama kellelgi kasvõi mähet vahetada, kui selleks on vaja minna vannituppa? Teisi lapsi ta valveta jätta ei saa ju. Samuti võtab hommikul mingi aja lapsi vastu üks õpetaja.

Argumente oli veelgi, kuid kuna koosolekuks mõeldud aeg oli juba 60 minutit üle aja läinud, pidime hääletuse läbi viima, sest arutleda oleks võinud küll ja veel. Teiste õppehoonete esindajad väljendasid arusaamatust, et miks nemad peavad hääletama Järve õppehoone eest? Öeldi isegi, et nad ei taha hääletada, sest neil puudub kindel nägemus ja arusaam. Küsimuse peale, et kas võib jääda ka erapooletuks, raputas ühendlasteaia direktor Riin Raie pead. Esimese poolthäälena tõstis käe Elva vallavalitsuse esindaja ning tema järel tõstsid käe teiste lasteaedade lastevanemate esindajad ning ka need, kes esialgu kahtlesid. Hüüdja hääleks kõrbes jäid meie, kolm järveka, häält…

Ühendlasteaia loomine on tekitanud mitu korda seda küsimust ning küsime seda taaskord siin vallajuhtidelt, kes selle otsuse vastu võtsid. Miks oli vaja ühendlasteaeda? Kes sellest võidab? Praeguste otsuste valguses on jäänud Järve lasteaed mitu korda kaotajaks ning ühendhoolekogu koosolekul tundsime otseselt, kuidas meist üle sõideti. Miks pidid Õnneseene, Peedu ja Murumuna hoolekogu esindajad otsustama seda, mida tehakse Järve õppehoones? Kas neil polnud tõesti õigust jääda erapooletuks?

Palun, ärge saage valesti aru, et me ei mõista nende lastevanemate mure, kelle lapsed on 1,5-aastased ning peavad lapsehoolduspuhkuse tasu lõppemise pärast tagasi tööle minema, kuid lasteaia või lastehoiu koha puudumise tõttu on see raskendatud. Meie saame teist täiesti aru, samas kui valla esindaja kurtis koosolekul midagi taolist: ”Ei tea, mis häda see on tänapäeval, aga nii kui laps saab 1,5-aastaseks, tahavad vanemad ta kohe lasteaeda panna.”

Miks ei ole Elva vald rajanud uut lastehoidu või lasteaeda? Kas tõesti tulevad need lasteaiakohtade taotluste arvud neile üllatusena? Ehk võiks Elva vald maksta koduse lapse toetust, nagu seda teeb Saue, Viimsi, Kose, Saku, Kiili ja Raasiku vald? Või kas te ootate, et lastega pered hääletaksid jalgadega ning koliksid mõnda teise valda/linna, kus lastega pered on tähtsal kohal? Pole inimest, pole probleemi?

Mina, Järve lasteaia hoolekogu aseesimehena, seisan Järve lasteaia laste ja õpetajate eest. See on minu (ja ka teiste hoolekogu liikmete) südameasi, mis ei sõltu ühestki seadusest ega Exceli tabelist. Armsad Järve õppehoone õpetajad, teadke, et meie hoolekogus seisame teie selja taga nii palju kui meie võimuses ja me teeme seda sellepärast, et te saaksite tulla igal hommikul naeratusega tööle. Sest ainult tänu teile saavad meie lapsed olla õnnelikud lasteaias. Antud artikli avaldamisega pole seotud ükski lasteaiaõpetaja.

Riin Pross, Järve lasteaia hoolekogu aseesimees