ArvamusKohalik Võim

Verevi detailplaneering: hirmud või tegelikkus?

Verevi randa hoonestuse kavandamisel on fookus vajadustelt nihkunud emotsionaalsetel ja nostalgilistel põhjustel arutelule hoone mahu ja paiknemise üle. Kaks arutlustest silma jäävat teemat on hoone paiknemine väidetavalt kõige paremal päevitusalal ja et kavandatava hoone maht on liiga suur. Seetõttu on paslik vaadata korraks minevikku, tuletada meelde eelnevate rannahoonete asukohti ja suuruseid ning selgitada missugustel põhjustel on kavandatav rannahoone planeeritud just detailplaneeringujärgsele asukohale.

Elva esimene rannahoone Verevi järve kaldal avati 23. juunil 1929. aastal. Hoone ehitamise vajaduse tingis asjaolu, et rohketele suvitajatele armsaks saanud rand vajas kvaliteetset avalikku ruumi ja toetavaid funktsioone. Supelhoones oli peale riietusruumide kasutamise võimalik kinnitada keha einelauas ning keerutada tantsu muusikarõdul. Ranna vee-ala oli kujundatud erinevate basseinide, liumäe ja hüppetorniga puhkealaks. Ajaloolised fotod ja mälestused kunagisest rannamelust panevad meid tänaseni kauget aega tagasi õhkama.

Tasutud reklaam-slaid

Kui 1977. aastal ehitati Verevi randa Ell Väärtnõu projekti järgi uus moodsam ja veelgi suurem rannahoone koos veerajatistega, algas Verevi ranna jaoks veelgi uhkem ja kirjum periood. Ka uus rannahoone pakkus suvitajatele hulgaliselt lisafunktsioone – kohvik, vesijalgratta- ja paadilaenutus, vettehüpped basseiniservalt, liumäed lastele jms. 1990. aastate lõpul hakkas rannataristu aga näitama ilmselgeid väsimuse märke ja senisele rannaelule tegi järsu lõpu 1997. aastal toimunud rannahoone põleng. Hiilgeaeg, millest tänaseni uhkuse ja nostalgiaga räägime ja mille väärtusi meelde tuletame, on tänaseks kadunud rohkem kui 20 aasta tagusesse minevikku.

Tõdeda tuleb, et praeguse detailplaneeringu arutelus tekitatud dilemmad – liiga suur, liiga halvas kohas, ebarentaabel on ammu vajadustele jalgu jäänud ja 20 aasta jooksul ei ole uuel põlvkonnal rannanostalgia elamusi väärika avaliku ruumi ja teenuste osas tekkida saanud.

Miks multifunktsionaalne hoone ja mitte ainult rannahoone?

Tänane ranna-ala hoonestus on sissepääsualale laiali pillutatud, juhusliku asendiga, rahuldab vaid hädapäraseid vajadusi ning on suures osas väga kulunud. Lahendamist vajavad mitmed olulised taristuprobleemid – sadeveekäitlus, parkimine, liikumispuuetega inimeste juurdepääs jms.Ruum, mida kasutame, peab vastama kvaliteetse avaliku ruumi kriteeriumiteleehk olema ligipääsetav, funktsionaalne, esteetiliselt kõrge väärtusega ja tulemuseks loomainimestele hea suhtluskeskkonna ja kogukonnatunde.

On selge, et pelgalt rannahoonel või restoranil on majanduslikult väga raske aasta läbi hakkama saada. See tähendab, et kavandatav hoone peab omama atraktiivset funktsiooni, mille toetavaks lisaks saavad suvitusperioodi välisel ajal olla nii restoran kui ka uisulaenutus, aga ka muud võimalused.

Rannahoonete suuruste võrdlus

Analüüsides varasemat hoonestuse paiknemist ja suurust võime isegi üllatuda. 1929. aastal ehitatud esimene rannahoone võttis enda alla ca 675m² (kogu ulatuses tänasel päevitusalal), 1977. aastal ehitatud rannahoone, kohvik ja parkla lausa 1607m² (päevitusalal ca 1450m² ulatuses). Selgub, et ka varasem hoonestus on rannas olnud suur ja paiknenud suures osas tänasel päevitusalal.

Rannas paiknenud varasema hoonestuse, praeguse hoonestuse ja kavandatava hoonestuse suurus

Kehtestatud detailplaneeringu järgi on kavandatava hoone ehitisalune pind 1640m², mis on 33m² võrra suurem, kui 1977. aastal ehitatud hoonel ja rajatistel.

Praegusest päevitamiseks kasutatavast hõlmab uus hoone ca 220 m2 suuruse ala. Hoone juurde on planeeringu järgi võimalik rajada ka puidust terrass suurusega 480m². Arvutused näitavad, et 1929. aastal ehitatud rannahoonest hõlmab praegune lahendus kolm korda vähem päevitus- ja liivaala ning 1977. aasta hoonest lausa kuus ja pool korda vähem. Uue hoone kavandamisel on seega arvestatud, et asukoht hõlmaks olemasolevat päevitusala võimalikult vähe. Kindlasti ei tasu unustada, et rannahoone pakuks hädavajalikke tänapäevaseid teenuseid ranna kasutajatele ja ka privaatsust suurest autoliiklusest.

Kavandatava rannahoone paiknemine erinevate funktsioonidega alal

Erinevatest sotsiaalmeediaaruteludest on jäänud kõlama mõttearendus sellest, et  erainvestorit on keeruline takistada ehitamast maksimaalse ehitusmahuga hoonet. Tulevikus ehitatava hoone tegelik ehitusmaht määratakse kindlaks hoonestusõiguse tingimustega arvestades, et hoone sobituks oma suuruselt järve äärde nii, et ka kõik soovitud  funktsioonid sinna mahuksid. Hoonestusõiguse seadmise üle otsustab vallavolikogu ehk et ilma hoonestusõiguseta ei ole võimalik liikuda edasi ei arhitektuurikonkursi ega hoone ehitamise juurde.

Detailplaneeringuga esitatud mahujoonis võib olla eksitav ja hirmutav

Detailplaneeringuga esitatud mahujoonis, millega kõigil on olnud ja on võimalik tutvuda ja mis sotsiaalmeedias ringleb, on illustreeriv materjal. See annab ette maksimaalse ruumilise piiragu, kuhu sisse peab hoone koos kõikide arhitektuursete ja tehniliste elementidega sobituma. Siinkohal peab rõhutama, et maksimaalne ehitusmaht on siiski võimalus, mitte kohustus.

Hea ettekujutuse saamiseks tasub tutvuda juba elluviidud detailplaneeringutega. Näiteks võime vaadata 2020. aasta puitehitiseks valitud Saue vallamaja rajamise alusdokumendiks olnud Saue linna Kütise tee 8 kinnistu detailplaneeringut ja selle mahujooniseid. Ilmestamaks mahujoonise ja tegelikkuse erinevust on täna võimalik joonist ja valminud hoonet võrrelda. Vähemoluline ei ole ka tutvumine detailplaneeringu avaliku arutelu ajal laekunud ettepanekute ja küsimustega. Liiga suur hoonestuse maht oli ka selle detailplaneeringu üks murekoht.

Väljavõte Saue linna Kütise tee 8 kinnistu detailplaneeringust

Fotomaterjal: https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/15491/aasta-puitehitis-on-saue-vallamaja

Foto: Liis Treiman

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine viib ehitusõiguse

Verevi ranna-ala detailplaneeringu puhul tuleb silmas pidada, et kehtestatud detailplaneering tühistas varasemalt alal kehtinud detailplaneeringu. See tähendab, et Verevi rannaalapraeguse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel kaob rannaalal igasugune õigus hoonete püstitamiseks. Olemasoleva hoonestuse kasutuskõlbmatuks muutumisel ei ole sel juhul uue hoonestuse püstitamiseks kehtivat ehitusõigust. Seega on tulevikus mistahes ehitustegevuse tarbeks rannaalal vaja algatada uus detailplaneering ning taotleda uuesti ehituskeeluvööndi vähendamist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et hoone ehitusega tõstatunud erinevad hirmud ja teemad on arusaadavad ja kutsuvad kindlasti arutlema, kuid objektiivse arutelu pidamisel tuleb arvestada kõiki fakte ning vaagida kõiki võimalusi. Kindel on, et kui tulevikus otsustatakse Verevi järve äärde hoone ehitada, tuleb leida kompromiss, mis sobituks järve äärde ning arvestaks kõikide erinevate huvirühmade võimalustega järveäärseteks tegevusteks.

Jaanika Saar
vallaarhitekt

Sildid
Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X