Estoveri piimatööstuse ajalugu Kaarlijärvel Rannus
Rannu ühispiimatööstus asutati juba 1911. aastal ja esimene meier oli Eduard Pirn. Enne II Maailmasõda tegutses Rannu piimatööstus edukalt võitootjana, eksportides enamiku toodangut välismaale, ennekõike Inglismaale. Või kvaliteeti auhinnati mitmete riiklike auhindadega. Rannu ühistu piimatööstusel oli kokku 3 koorejaama.
1940. aastal tööstus natsionaliseeriti, esimene juustutegu tehti Rannus 1960.a. juulis, see oli Uglitsi nimeline juust.1963.aastal alustab Rannu Juustutööstus hollandi leibjuustu valmistamist (just sellepärast tähistab ka täna toodetaval Hollandi Leibjuustu pakendil sõna „originaal“ algupärast päritolu). See juust on olnud Rannu juustutööstuse toodangu ainunimetus 1997.aastani , mil Tartu Piimatoodete Kombinaat ja tema järeltulija Keskpiimaühistu Tartu Piim lõpetasid eksisteerimise ja Rannu suundus tolleaegse Ühinenud Meiereide rüppe.2000. a sai Rannu Juustutööstus Ühinenud Meiereide Meierei Tootmise AS-i osaks. Täna toodab Eestoveri Rannu tehas ca 10000 tonni toodangut aastas, valmistades Traditsioonilist Eesti juustu ja Edam, Gouda, Tilsiter ja Maasdam tüüpi juustu, ricotta-kohupiima ning võid.Toodang on eestlaste seas populaarne, lisaks müüakse seda ekspordiks Lätti, Leetu, Soome ja Iisraelisse. Müüakse Soome, Itaaliasse, Belgiasse, Norra, Lätti ja Leetu. Kaarlijärvel töötab hetkel 110 inimest.
Kui 1930 aastatel tarbiti Eestis inimese kohta keskmiselt 0,2 kg juustu aastas, siis tänapäeval tarbitakse Eestis 22 kg juustu inimese kohta aastas. Eesti juustutööstus on õpetanud meid juustu sööma!
Kaarlijärve küla külakeskus
Estoveri omaniku Ago Tederi ja tegevjuhi Hannes Pritsi poolt on tulnud initsiatiiv rajada Kaarlijärvele külakeskus, toetamaks kogukonna tegemisi ja eluolu. Tänaseks on juba palju ära tehtud! On loodud MTÜ Kaarlijärve Peatuspaik ja on antud sellele tasuta kasutusse külakeskuse kinnistu. On lammutatud kinnistult vana amortiseerunud külapood ning ette valmistatud ehitusplats.
Samuti on rajatud krundi piirile nii elektri-, kütte-, kui ka veetrass. Lisaks on rajatud krundile KÜSK toetus programmi abiga mänguväljak ja kiikumiskoht.
Külamajale on valminud ka ehitusprojekt. Hoone ehitusalune pind 443 m2, korruste arv 2, hoone suletud netopind 596 m2, sellest üldkasutatav pind 67 m2. Parkimiskohti on kavandatud kokku 11.
Külamajas peaks asuma pood ja ruumid kogukonna tegemiste jaoks. Projekti eestvedajad hindava investeeringu kogumaksumuseks ca 700 000 eurot. Hetkel nähakse mõningast võimalust küsida tuge EAS Turismiarendamise toetuse meetmest programmist saades abi 80 % ja finantseerides ise 20 %. Toetusmeetme maksimaalne toetussumma on 200 000 €. See tähendab, et hetkel on puudu planeeritavast investeeringust veel 500 000 €. Külakeskuse hoone sisustuse on nõus projekti eestvedajad ise kinni maksma.
Projekti eestvedajad on suhelnud Elva Vallavolikogu esimehe Maano Koemetsaga ja tema sõnul Elva Vallavalitsus nii suures osas seda finantseeringut kaasrahastama pole võimeline. “Kahjuks nad ei esitanud seda projekti valla arengukavasse, aga tulevikus on see võimalik valla arengukavasse lisada, lihtsalt valla osaluse suurus peab olema proportsioonis saadava teenuse võimalusega”, sõnas Elva Vallavolikogu esimees.
Olgu märgitud, et Elva Vallavalitsus ehitab ja finantseerib Rõngu alevikku kogukonnakeskuse ehitust, mille eeldatav maksumus on 800 000 €.
Loodetavasti leiab Elva Vallavalitsus Kaarlijärve külamaja projekti toetamise võimaluse, sest projekti realiseerumisest võidab eelkõige kohalik kogukond! Tänu kellele laekub Elva valda arvestatav maksuraha, kes teevad igapäevast tööd et Elva vald oleks parim koht kus elada.
Kaarlijärvel käis
Toomas Hansen