ArvamusElva linnKogukondKohalik Võim

Elva haigla juurdeehituse teerull volikogu aseesimehe juhtimisel

Äsja on saanud ehitusloa Elva haiglahoone juurdeehitus, taotleja Tartumaa Tervisekeskus OÜ Peeter Laasiku isikus (Keskerakond, Elva Vallavolikogu aseesimees, sotsiaal- ja tervisekomisjoni esimees).

Mida siis selle detailplaneeringuga linnarahvas ikkagi saab?

Tasutud reklaam-slaid

20 saj. kaitsmata ehituspärand, endine polikliinikuhoone saab külge järjekordse jupi, seekord põhiplaaniga ca 18x18m, kolmekordse, mitte külje peale, vaid haiglahoone pikenduseks. Seekord roosa. Olemasoleva haiglahoone fassaadid jäävad renoveerimata, juurdeehituse välisviimistlus ühtlustatakse olemasoleva hoonega roosa värvitooni abil.

Kui senini on Supelranna tänavalt hoonesse pääsemiseks üks trepp 21 astet, mida on nõrga tervise või vähese liikuvusega üpris raske läbida. Arhitektuurse lahenduse järgi tuleb nüüd teine samasugune trepp lisaks. Vallarahval tuleb püsida hästi hea tervise juures, et ka kõrges vanuses tervisekeskuse külastamisel tõusta tänavalt hooneni üle kolme meetri.

Olemasolev terviseasutus laieneb. Kui planeerimise alguses lubati esmatasandi tervisekeskust, kus vallarahvast hakkab teenindama 9 noort perearsti, siis nüüd rajatakse töökabinetid 7 arstile, nende hulgas 2-le perearstile ja ruumid õdedele ja muule personalile. Samas valla elanikkond kahaneb ja linnas valmis hiljuti väga heas asukohas uus tervisekeskus. Mismoodi täituvad uute perearstide nimistud, kas olemasolevate perearstide arvelt?

Kui terviseasutus laieneb, peaksid juurdepääsutänavad, Supelranna ja Ujula tänav olema nõuetekohaste kõnniteedega, kus oleks võimalik ohutult liikuda kogu tänava ulatuses jalgsi, abivahendit kasutades või lapsekäruga. Kõnniteid aga ei tule mitte kunagi, sest pole tänavaruumi, ei tule niipea ka korralikku tänavakatet ega valgustust, sest pole ka raha. Neid tänavaid pole lähiaastatel remonditavate tänavate loetelus ja vallavalitsuse menetluse käigus väljendatud seisukoht on, et tänavad jäävad nii nagu nad on

Suureneb liiklustihedus ja parkimisvajadus olukorras, kus lahenduseta on veel Verevi järve äärne parkimine. Seitsme arsti vastuvõtuga kasvab liiklus- ja parkimisvajadus märkimisväärselt, lisaks personali parkimisvajadus, ca 22 parkimiskohta lisaks olemasolevale. Veel lisaks hoonet teenindav transport, milledest kõige suuremad liiklejad on Scania tüüpi prügiauto ja katlamajja suunduv hakkepuitu vedav veoauto. Hoonet ja katlamaja teenindav liiklus on suunatud Ujula tänavalt läbi väikeelamute piirkonna. Suurenev liiklustihedusega kitsas Supelranna tänav möödub vahetult Seeneriigi mänguväljakust. Kas tõesti on tarvis esimest õnnetust, et tekiks ohutunne? Või paigaldatakse ohutuspiirded, otsekui Tallinnas?

Detailplaneeringu lahendus annab loa langetada 18 puud, paraku ehitusplatsi ettevalmistamisel läheb vaja rohkem ruumi ja arvatavasti tuleb langetada rohkem, kui ainult ehituse alla jäävad puud. Haigla parklat kõrval asuvast elamust eraldav roheala väheneb poole võrra. Lubatakse asendusistutusi ja puhverhaljastust. Tükk tüki haaval kaovad männilinnast männid, mida kuigi palju järgi jäänud polegi.
Kuhu juhitakse sademete veed on veel lahenduseta, projekti seletuskiri lubab, et imbuvad ja voolavad. Supelranna tänava sajuaegseid lompe vaadates tekitab see kahtlusi.
Detailplaneeringu menetlemise teerullil oli hoog sees ja tulemus on saabumas vääramatu jõuga. Mida siis nüüd teha, kui see mis tuleb siia Supelranna tänava nõlvale, mitte kuidagi ära ei mahu ega sobi? Kaob ajalooga hoone miljööväärtus, likvideeritakse küll suured puud, aga juurdepääsu terviseasutusele sellegipoolest pole.

Kes sellest lõpuks kasu saab?

Linnaelanikud vaid mõnevõrra. Linnaelanikele jääb endiselt tervisekeskus, mida lahutab terviseprobleemiga jalgsiliiklejast 21 trepiastet iga ilmaga, kus nüüd on lisaks veel 7 arsti, kelle vajalikkus olemasolevate kõrval on tõestamata ja nende tegelik tööle asumine meditsiinisektori tööjõupuuduse kontekstis kaheldav. Ehk 21 jäist astet ja 7 liigset arsti?

Elva Vallavolikogu aseesimehele Peeter Laasikule on kasu aga rohkesti. Tema saab valla toetusel laiendada sisuliselt enda erapraksist. Kui palju saab aga Elva linn kasu sellest, et Laasiku erapraksis Elva haigla hoones tegutseb? Ja mis asjaoludel ta selle hoonestusõiguse üldse sai? Küllap on tegemist ammuse kokkuleppega. Nagu ütles 25. veebruari volikogu koosolekul abivallavanem Marika Saar sellele küsimusele vastates, „Vot need olid vanad ajad. Siin peab kaevuma nendesse sügavustesse kus vanal ajal asju aeti.“

Tiina Tuul
Supelranna tänava elanik, arhitekt

Sildid
Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X