Elva vallas on 7245 maksumaksjat/töölkäijat. Kui lihtsalt võtta Elva maksutulu ja jagada see nende maksumaksjatega saame, et iga töötav inimene maksab Elva vallale ca 2400€/aastas otsest maksutulu. Eelarvesse lisandub sellele kaudsemate riigitoetustega teist samapalju. Maksumaksjad peavad omavalitsust üleval ning nemad on ka “omanikud”. Omanikud, kellega võiks senisest oluliselt rohkem arvestada.
Mõnede näidete varal tundub aga et maksumaksja raha kasutamine ei ole Elva vallavalitsuses viimase kahe aasta jooksul piisava hoolikusega läbi kaalutud. Näiteks ehitasime Rõngu kogukonnakeskuse, mille ehitus venis aastatepikkuseks ning maksumuseks kujunes 4580 eur/m2, mis ületab ka Noblessneri uusarenduste hinnad. See oli ligi kaks korda kallim kui planeeritud ning kujunes maksumaksjale 600 000 eurot esialgsest plaanist kallimaks. Teine markantne näide on nimetatud käibemaksu lõks, kus maksujuriidika mittetundmise tõttu võib julgelt oletada, et kulu maksumaksjale oli kahe aasta jooksul 400 000 eurot. Kolmandaks näiteks võiks tuua ka koolitoidu omahinna, mis on meil võrreldavate omavalitsustega ligi 40% kallim. See on kahe aastaga ligikaudu 1 miljon eurot kallim koolitoit, mille maksab kinni maksumaksja. Lisaks sellele on vallavalitsuse struktuur ebaproportsionaalselt suur, see on ainuüksi abivallavanemate palgakulu näol maksumaksjale maksma läinud ligi 250 000 kahe aastaga. Vallavalitsuse hoone rekonstrueerimine, mis on tuleva aasta suurim rumalus, läheb maksma omavahenditest ligi 500 000 eurot. Need on vaid mõned näited, maksumaksja raha kasutamise, küsitavusi on veel palju.
Vaid nendele näidetele tuginedes oleks maksumaksja raha võimalik olnud kasutada efektiivsemalt enam kui 1 miljoni euro eest aastas, see on üle 5% tulumaksu laekumisest, see on ligi 400 inimese iga-aastane panus valla eelarvesse. 400 inimese panus laristatakse täna lihtsalt hoolimatusest, ebaviisakusest valija/maksumaksja osas. Miljon aastas on päris kõva sõna ka ses osas, et selle eest oleks võimalik ehitada igal aastal uus staadion või teenindada ujula ehitamise laenu või näiteks säilitada olemasolev kodulähedane koolivõrk.
Elva maksumaksjana on mul tunne, et mu suhtes pole viisakas oldud. Vallavalitsus, mis vastutab meie kõigi ühise raha eest, pole mu hinnangul seda piisava hoolikusega teinud ja maksumaksjale on see viimase kahe aasta jooksul palju maksma läinud. Tuleviku osas on aga asi veelgi nukram. Tuleva aasta eelarve on 4.48 miljoni euroga miinuses, see tähendab, et elame üle enda võimete veel rohkem kui kunagi varem. Ehkki maksumaksjate arv on suurenenud ja maksulaekumine rekordiline, laenab vald juurde 5,4 miljonit eurot ning plaanib samal ajal võtta maksepuhkust (peatada või ajatada olemasolevate laenude tagasimaksmine). Siin ei saa enam mitmendat aastat järjest viidata riigi süüle, Ukraina sõjale või covidile – finantsjuhtimine on puudulik. Tulevase aasta suurimate investeeringute seas on samal ajal raekoja renoveerimine. Mis on pildil valesti kui renoveerima hakatakse vallamaja ja samal ajal räägitakse, et ehk peaks väikekoole sulgema?
Mõistan, et eelarveteemad ei ole paljude jaoks liiga kütkestavad teemad. Kaasakutsuvam on näiteks see, millist rannahoone eskiisi kunagi tulevikus näeksime, tõmbav teema on ka kaasava eelarve võistlus, see, milline on volinike sõnakasutus, või see, kui mitu tuhat eurot lahkuv abivallavanem hüvitist saab. Kuid kõigi nende emotsionaalsete teemade taustal, on samal ajal suurim ebaviisakus suhtumine maksumaksja raha osas. Kordades suurem – vähemalt miljon eurot aastas maksev ebaviisakus. Ja selle ebaviisakuse osas võiks iga maksumaksja/valija olla vallavalitsuse suhtes senisest märksa nõudlikum. Viisakas peab olema, aga esmajoones maksumaksja raha osas.
Fred Koppel
Elva Vallavolikogu liige
