Fred Koppel: Lisaks Verevile on veel tuhat väikest pisiasja
“Kõik on kõige olulisemad teemad”, oli ühe tuttava ettevõtja vastus ühel avalikul esinemisel, kui tema käest küsiti, “mis on kõige olulisem juhtimisteema su ettevõtte edu taga?”. Nõnda võiks see olla ka kohalikus omavalitsuses, eriti Elvas. Ei saa üht teemat eelistada teisele, sest elukeskkonna loomisel on kõik olulised.
Investeeringute kavas on ilmselt järgmisel neliaastakul tehtav nii ujula kui Verevi korrastamine – need on teemad, mis tänu valimistele on teravalt esile tõusnud ja millest mööda enam vaadata ei saa. Vajalikke suuri investeeringuid on loomulikult teisigi: spordirajatised, ajaloo väljapanek, teed ja tänavad, madalavõitu palgad, keskkonnajaam jne.
Kuid suurinvesteeringud pole ainus teema Elvas. Seda eriti teades, et kõigeks ju raha ei jagu, kõike ei saa. Mis siis edasi? Rahalaeva ootama jääda? – ei. Panustada kõiges eurotoetustele või riigi abile? Ka riskantne. Siiski on Elva vallas paljusid pisiasju, millega tegeleda, ning mis siinse elukeskkonna just loovadki. Nüüd kus suured investeeringud kõigil nii või teisiti fookuses, pööraks tähelepanu väikestele asjadele. Neile teguritele, mida iga taluperemees enda valdustes märkab ning ka vallavolinikud tublide kodanikuesindajatena tegeleda võiks.
Elementaarne keskkonnahoid
Hiljuti kirjutati Elva Facebooki grupis sellest, et toidukapp Elvasse oleks vajalik samm – loomulikult on, meie vallakeskus on ideaalse kompaktse asukohaga, et KOV sellest mõttest kiiresti kinni hakkaks ja idee algatajale võimaluse annaks ära teha. Toidukapp on eraalgatus, mis on teenusena oluline, aga ei vaja KOVi poolt rahalist väljaminekut.
Sama olulised on jäätmepunktide lahtiolekuaegade pikendamised, üle ajavate pakendikonteinerite sagedasem tühjendamine, miks mitte Elvasse ka taaskasutatavate riiete konteineri paigutamine jne. Organisatsioonid, kes seda korraldavad, on olemas ja suurt leiba need tegevused ei küsi, praktikas oleme aga ikka teistele piirkondadele järele jooksjad, kui sedagi.
Valla välisilme
Selleks, et teha Elva elukeskkonnaks number üks, peab olema selle piirkonna välja nägemine number üks. Haljastus on viimastel aastatel kül Elva linnas paranenud, aga seda saaks olla oluliselt rohkem. Prügikastide ja pargipinkide temaatika on aastaid õhus olnud. Ka see on saanud pinkide näol teatud edasimineku, aitäh! Kuid edasiminekut elvalike majanumbrite järele vist ei paista veel siiski kusagilt.
Kuid kui paneks sisse teise käigu: Teeks näiteks Facebooki oksjoni Elva heakorratööde osas. Ei, see pole miski meeletu arendustöö – heakorratööde oksjon looks lihtsalt kahepoolse suhtluse kõikide heakorrateemade osas prioriteetsuse järjekorras. Kuidas oleks, kui enim hääli saanud heakorraprobleem päevas ära lahendataks ja selle asemel järgmine prioriteet ette võetaks vastavalt pingereale? Ma arvan, et lisaks välisilme parandamisele oleks see heaks näiteks ka avatud valitsemise osas. Parem kui praegune heakorra automaatvastajal pihitelefon.
Valla inimesed ja kodanikuühiskond
Aga edasi saab vaadata ka teistesse valdkondadesse kui vaid vallamajandus. Meil on tuhat pisiasja, mis kõik on olulised kogukonnale: alates kohaliku ajalehe vajalikkusest kuni selleni, et maapiirkondades toimetav piirkonnakoordinaator oleks sisuliselt valitav enda piirkonna inimeste poolt, mitte ei määrataks keskvõimu käepikenduseks.
Ka see on oluline, et turimiinfopunkt asuks raudteejaamas või staadionid võssa ei kasvaks. Meil on kohapeal seltskond ajakirjanikke, kultuurikorraldajaid, fotograafe, spordijuhte. Oluline on see, et nad oleksid Elvale maksimaalselt kasulikud, kasutatud ja väärtustatud. Ka meie kodanikuühenduste potentsiaali pole ju maksimaalselt ära kasutatud. Seega teemasid on peale ujula veelgi, asjad mis maksavad väga vähe raha on ka olulised.
Suurelt mõtlemine on oluline, aga väikeseid asjad saab kohe teha
Nende valimiste eel on programmides sees päris ambitsioonikad lubadused, nii jäähalli rajamisest kui otsesest raha andmisest inimestele. Väga suure rahalise kuluga, mille tulupoolt ei osata prognoosida, on ka väga head ettepanekud alates Ulila turbaavastuskeskusest kuni talispordikeskuse loomisest Elva südalinna. Need kõik on vajalikud suurinvesteeringud pikas plaanis, kuid mu väide on et koheselt saab elukeskkonda parandada ka ilma rahata. Ja neid tuhandet tasuta väikest pisiasja ei taha keegi justkui südameasjaks võttagi – pole need piisavalt seksikad ei elluviimise, ega lubamise jaoks.
Aga võiks ju lisaks Verevile ja ujulale olla tuhat väikest pisiasja justnimelt järgmise neliaastaku fookuses. Võitlekski Morka moodi selle eest, et iga äärekivi oleks paigas, hekk niidetud või staadion joonitud. Või kasvõi selle eest, et piirkonnakoordinaatori asemel oleks valitud kohalik vallavanem või igal laupäeval oleks postkastis kohalike ajakirjanike poolt tehtud “Elva Teataja“.
Kuigi Elval on looduskeskkond, mis kompenseerib suurinvesteeringud, on siiski ammused tegematajätmised Verevi ja ujulaga spordihoone juurde vaja lõpetada. Kuigi need suured ja vastanduvad teemad nagu Verevi või Maksimarket on käima tõmbavad ja polariseerivad, siis justnimelt tuhat väikest pisiasja, on need, mis teevad meid Elva fännideks ja kujundavad tegelikult elukeskkonda. Võtame ka need ette!
Fred Koppel
Isamaa kandidaat Elvas
