AjaluguArvamusPersoon

Lugu kolmest Elva tarmukast mehest, kes sündinud 22. mail  

111

Aasta tagasi kirjutasin Elva Elus mehest, kelle sünnist oli toona, 22.mail, möödunud 110 aastat. Ja miks mitte kirjutada temast nüüd, aasta hiljem, kui Elva spordilegend Richard Anton oleks saanud 111 aastat vanaks?   N.-ö ümmargune aastaarv on vahva, aga millepoolest on halvemad sünniaastapäeva kolm ühte?

Richard sündis Valgjärvel ja tema elukäigus oli mõndagi ühist Kristjan Palusaluga. Mõlemad tulid spordi juurde kehva tervist parandama.

Richard püstitas aastatel 1931–1939 Võrumaa rekordeid viiel kergejõustikualal. Sportlase ja eestvedajana viis ta Valgjärve atleetide meesrühma esimeste Eesti Mängude võimlemispidustustele.

Sõja algul mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Kui hiljem väga paljud tema rindekaaslased upitasid oma mina aastatega aina rohkem, siis tema ei osalenud kunagi nende vaidlustes ega arutlustes. Richardi kreedo oli: “Kui sa alatult reedetud oled, siis pea parem lõuad. Sest Eesti riik ju ametlikult Teises Mailmasõjas ei osalenud. Vabariik ja Kaitsevägi olid juba enne sõda alistatud ja likvideeritud. Isamaa eest aus eesti mees ausalt sõdida enam ei saanud”.

Aastatel 1946–1948 oli Richard Anton Valgjärve valla kultuurhariduse instruktor ning seejärel, aastatel 1948–1950, Otepääl sõjalise ja kehalise kasvatuse õpetaja.

Oma elutöö tegi Anton ära Elvas. Ta oli siin viis aastat kehalise kasvatuse õpetaja, seejärel seitse aastat Elva rajooni spordikomitee esimees, aastatel 1963–1966 spordiinstruktor ning pärast seda 22 aastat Elva staadioni meister.

Anton asutas Eesti Väikelinnade Spordinõukogu ja oli aastatel 1965–1993 selle esimees. Kokku nelikümmend aastat kandis Anton Elvas hoolt normaalmõõtmetega kiiruisutamisraja eest.

Anton pälvis 1938.aastal Kotkaristi teenetemärgi hõberisti ja täpselt 50 aastat hiljem Elva aukodaniku nimetuse. 2008.aastal kirjutas Ville Sonn temast raamatu “Richard Anton: Elva raudne spordihing”.

Anton kolis Elvasse elama 1949.aastal. Linnapildis hakkas ta kohe silma eriliselt sirge ja uhke ehk, nagu Elvas öeldi, ohvitseri hoiakuga.

Richardil puudus täielikult auahnus. Valter Haamer, Richardi kolleeg Elva Keskkoolis ja hilisem rajooni haridusosakonna juhataja, on meenutanud: “Richard käis Elva rajooni koolinoorte esindusega Tallinnas spordivõistlustel. Nad tulid koju võitjatena. Tellisin kohalikust sõjaväeosast puhkpilliorkestri, et raudteejaamas neid muusikaga vastu võtta. Kui pillid mürtsatasid, Richard… kohkus ära! Ta tuletas seda kärtsu ja mürtsu mulle elu lõpuni meelde”.

Kõige rohkem jäi Richard elvalastele meelde talviti liuvälja ja uisuraja hooldamisega. Jää olnud eriti libe. Tal oli oma “jäämasin” – jalastel poolteisetonnine tünn veega ja selle küljes aukudega toru.

Richard pidas Tinakontsa talu.Seal olid tal lehmad, sead ja kanad ning ta vedas iga päev Elvasse piima.

Linna aukodanik Richard Anton lahkus teispoolsusse 8.aprillil 2002. Mees oli saamas 94 aastat vanaks.

79

Ka Kalju Valgerist on sündinud 22.mail. 79 aastat tagasi. Nõos.

Mees õppis EPAs agronoomiks, kuid põldude seiramine kiskus igavaks. Kaljust sai aastal 1966 spordiühingu Jõud metoodik ja 1969.aastast Jõu Tartu Rajooni Nõukogu esimees. Ta on ka aastast 1981 maaspordiühingu Jõud auliige. 1984.aastal sai Kalju Valgeristist Elva Laskespordibaasi direktor. Tegelikult rajaski ta selle asutuse vundamendist peale.

2005.aasta juulis pani mees siis juba Tartumaa Tervisekeskuse juhi ameti maha. Seljataha jäi tohutu vastutus, sest see spordiasutus tegutses tolleaegse riigi erilise kontrolli all. Siin harjutasid aastaid N Liidu parimad laskurid, kellele tuli pakkuda erilist majutust ja ka erilist toitlustust Elva restoranis Sportimise eritingimustest rääkimata.

Kui Kalju sai 70, kirjutas temast Maalehes Heli Raamets. Sedapuhku täiesti tavatul teemal. Kalju tegi endale kuulsust kaalu langetamisega. Mees võttis osa projektist “Mehed liikuma” ja alandas nelja kuuga 101-kilose kehakaalu 8 kilo võrra. Abi tuli nii dieedist kui raviujumisest, mida mees harrastas kolm korda nädalas. Lisaks istus Kalju ka neli korda nädalas jalgratta sadulasse.

Kalju elab Rahingel, mis nüüd on osa Tartu linnast. Küla keskel seisab seitse kahekorruselist elumaja,ümber nende hajutatult eramuid. Elanikke on 350. Parim koht veeta pensionipõlve, mõtiskleda ja hoida tugevana nii keha kui vaimu.

74

Alo Põldmäe on sündinud samuti 22.mail. Aga Tartus ja 1945.aastal.

4-aastaseks sai ta juba Siberis.

Tagasi lubati perel tulla alles 1955.aastal ja ka siis karmide piirangutega elama asumisel. Tartusse ei lubatud, tuldi elama Elvasse.

Sellest ajast ongi Alol esimene kontakt meie linnaga – ta õppis 5. kuni 8.klassini Elva Keskkoolis.

Tänaseks võib Alo Põldmäed tunnistada suureks asjatundjaks korraga mitmel alal – ta on helilooja, muusikauurija ja muusikapedagoog. Seda kõike baasil, mille Alo rajas endale Tartu Muusikakoolis käies (lõpetas 1964.aastal) ja juhendaja Heino Elleri käe all Riiklikus Konservatooriumis õppides (lõpetas 1970.aastal).

Alo Põldmäe on olnud ametis Eesti Raadio muusikatoimetajana, mänginud ERSOs oboed, töötanud muusikatoimetajana „Tallinnfilmis“, täitnud Eesti Heliloojate Liidu vastutava sekretäri ja aseesimehe ülesandeid ning aastatel 1993-2009 teinud muusikaosakonna juhatajana tööd Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Alo Põldmäed peavad oma õpetajaks kümned nooremad heliloojad ja muusikainimesed, kellele ta on õpetanud kompositsiooni Tallinna ja Tartu muusikakoolides.

Tema teadustöödest on olulisim kontrabassikunstnik Ludvig Juhti loomingulise pärandi uurimine.

Põldmäe enda loomingusse kuuluvad kaks balletti, kolm kammerooperit, üks muusikal, kolm kontserti orkestrile, viis klaveri- ja kolm viiulisonaati, kaks muusikateaduslikku kogumikku ning sajad muusika-alased artiklid Eesti perioodikas.

Ka Alo Põldmäel on palju ühist Elva spordikuulsustega.Ta on end samuti välja arendanud hea füüsilise potentsiaaliga meheks. Alo on karastunud mägironija ning vallutanud kõrgusi mitmel pool maailmas. Kõrgeim tipp oli tema jaoks mägi 6220 meetrit merepinnast Kesk-Pamiiris (1973).

Eriliseks hobiks on Põldmäele klaverite uurimine ja kogumine. Tema kinnitusel on Eestist leida 81 erineva nimetusega klaverit.

Ta on rajamas Eesti Klaverimuuseumi.

Kalju Hook,Elva koduloohuviline                          

Sildid
Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.
Back to top button
Close
X