Kristo Kooskora: Hinnang ja arvamus Supelranna tänava maa-ala detailplaneeringule

Olen tutvunud Elva Supleranna tänaval paikneva haiglahoone laiendamisplaanidega ning
pean oluliseks suunata arendajate ja planeerijate tähelepanu nüanssidele, millest on
vaadatud mööda või mida pole peetud antud projekti koostamisel piisavalt oluliseks.

Esmalt tahaksin toonitada Supelranna tänava miljööväärtuslikkust. Tänava näol on tegemist
ajaloolise kuurortlinna ilmeka motiiviga. See on sirgeim siht populaarse Verevi järve kaldalt
linna südamesse ehk vaksalihoonesse. Tihe männik, kitsas tee ja väärikas ehituskooslus
tänava vahetus ümbruses loovad siin keskkonna, mis tabavalt markeerib niihästi väikelinna
tekkepõhjuseid, kui endisaegset õdusat atmosfääri.

Samuti sooviksin juhtida tähelepanu kavandatava haiglahoone naaberkinnistutel
paiknevatele arhitektuuriväärtustele. Haiglahoone mõlemal küljel paiknevad ajalooliselt
väärtuslikud hooned. Lääneküljel ehitismälestistena kaitstavad Supelranna 27 ja 25 ning idas
mitte muinsuskaitse all olev, kuid Elva kontekstis haruldane ja autentsena säilinud stiiliühtse
aiaga funktsionalistlik villa Supelranna 15. Leian, et sellise kontsentratsiooniga eri väärtuste
kontekstis, peaks planeering ümbritsevaga praegusest paremini harmoneeruma.

“Neist asjaoludest tulenevalt, soovitaksin antud projektis pöörata suuremat tähelepanu
alljärgnevale:

• Juurdeehitatav maht. Hoone praegune maht on liigendatud (ka kõrguse osas), mis aitab
  hoonel ümbrusega harmoneeruda. Kavandatav lisamaht aga kärbib sellist lahendusvõtet.
  Ette on nähtud maht ilma igasuguste liigendusteta, mis osa hoonest (tänava pool) ka
  kõrgemaks muudab. Kavandatud kõrgus võimendub tulenevalt kohapealsest
  maapinnareljeefist. Leian, et lisandatav vorm ja kõrgus on selgelt üledimensioneeritud.
  Antud keskkonda see ei sobitu.
• Funktsionaalne korraldus. Laiendus ja sellega lisanduvad kommunikatsioonid ei näi
  veenvad. Liikluskoormus, lahenduses toodud parkimiskohtade asetus ja hulk tooks
  keskkonda märkimisväärse valgus- ja mürareostuse, mis rikuks miljöö ning oleks
  vastuolus ka hoonetüübi (tervishoiu kvaliteedi parandamine) üldpõhimõtetega.
• Looduskeskkond. Mõistagi pole omal ajal polikliinikuks ehitatud hoone asukoht juhuslik.
  Ehitis on EKE projekt Tartu osakonna (J. Pärnik) poolt projekteeritud erakordselt
  looduskaunisse, tervist soodustavasse ning hea ligipääsetavusega paika täiesti teadlikult.
  Maja laiendamine eeldab mõõdukust. Kindlasti ei tohiks laiendamist läbi viia peamise
  eelise ehk soodsa keskkonna arvelt. Praegune planeering ei võimalda säilitada praegust
  tihedat kõrghaljastust hoone vahetus ümbruses. Laienduse puhul võiks prioriteediks
  seada laiade teedeta parkmetsa tüüpi keskkonna, mis on ühtaegu iseloomulik Elvale kui
  soodne tervishoiu teenuste osutamiseks.

Heade soovidega,
arhitektuuri- ja ajaloohuviline, endine elvalane,
EKA muinsuskaitse konserveerimise eriala magister (tegevusluba EMU000084)

Kristo Kooskora