Terve linn on dekoreeritud plakatitega, milledel ilutsevad magusa muigega näod kollasel taustal. Rahakamate mandaaditaotlejate nägudel isegi rattad all, kuigi nendes mõningad öösi restoranist magamiskohta liikumiseks vähendavad valijate ühisvara. Arvutit avades ohkan: „Oh õudus küll, jälle sama kollasel taustal moosimuigelised näod”. Ja see kordub iga sirvinguga. Lülitan televiisori tööle. Kuvarist nähtub kollase telgi taustal sibab kollases reklaamjopes prillidega mees tänaval koju- või tööle ruttavaid kodanikke tülitama, et käsi pikalt väljasirutatud karbis olevate odavate kommide eest häiritavatelt mandaati osta. Päevaleht POSTIMEES, ei tasugi rääkida, ka selle väljaande esimese lehekülje kollaseks võõpamisel pole piinlikkust tundnud.
„Tule taevas appi!” tsiteerides elust klassikut, (vaevalt ta selle tsitaadi eest Eno Raua pärijatele honorari maksis) kes ise ei suutnud paremat välja öelda kui: „Need on seemneid tarbinud inimesed, kes vajaksid mütsi sisemuse polsterdamiseks fooliumi”. Minategijana lubadus jõuda viie rikkama riigi hulka on sama, kui Parun von Münchhauseni ennast juusteid pidi soost välja tõstmine. Vahepeal varupingil istumine küll natuke taltsutas neid mandaaditaotlejaid. Seda enam on nüüd nende minategijate ninad tõusnud sademete sissevooluks ohtlikule tasemele. Eriti tõusis see esile ERR`i väitlussaates hariduse tuleviku üle, kus erakonna taimelavast sirgunud mandaaditaotleja, kes oma piskuks jäänud valitsuses oleku aja tõttu jõudis ärgata „minu ajal mina tegin, mina olen ja ikka mina!” väljenditega põrmustas kaasväitlejad.
Vali ikka mandaaditaotlejaid ikka nende eelnevate tehtu järgi.
Pensionär-valija Elvast
Arvamuse autor on Elva Elule teada.
