Mitmed valijad on küsinud, et Isamaa ju võitis valimised, kuidas siis sedasi läks, et need kaheksa volinikku uues vallavalitsuses juhtpositsioonil rääkimas pole? Miks ei sündinud välja kuulutatud võimuliitu EKRE ja Keskerakonnaga? Kuna ma pole otseselt ühe ega teise võimulepingu algataja, saan kirjeldada enda subjektiivse nägemuse viimastest kuudest enne ja pärast valimisi.
Veel selle aasta kevadel mõttekaaslastega Arbi järve ääres tulevastest kohalikest valimistest vesteldes, olin veendunud, et valimised võidab suurelt äsja moodustatud valimisliit Sinu Elva vald. Seda oletust toetasid faktid, et liidu eesotsas olid kogenud poliitikud, kes olid juba tolleks ajaks kaasanud arvestava hulga kaasamõtlejaid. Ehkki sisuliselt toonased valitsusliidu osapooled, olid nad siiski suutnud pisutki vastanduda aastaid valda juhtinud Reformierakonna järjepidevale parteidistsipliinile ning kuvasid ainsana miskitki värskust.
Südasuvel lisandus päris tugevalt pildile Isamaa, kes oli peaaegu tervenisti liitnud senise opositsiooni ning kaasanud veel uusi inimesi ja leidnud ka ambitsioonika vallavanema kandidaadi. Suve teises pooles oli Isamaa juba tugevalt pildil ning pretendeeris ilmselt valimiskünnist ületavale tulemusele. Otsustasime koos mõttekaaslaste Toomas Laatsiti ja Madis Essiga ka liituda Isamaa nimekirjaga ja kaasata sinna veel sarnaselt mõtlevaid inimesi. Nii läkski ning septembrikuu alguses sai Isamaa teatada suurimast kandidaatide arvust neil valimistel.
Sügise alguses kampaaniaperioodil korraldasime koosoleku kandidaatide seas, et juhul kui peaks tekkima võimalus, siis kellega koostööd teha? Ühise arutelu tulemusena tõdesime, et kõik valimistel osalevad nimekirjad on erinevad ja keerulised partnerid kuid loogiline oleks võimaluse korral ühendada jõud EKREga, kes oli teise nimekirjana väga prioriteetsena lubanud lahendada elvalaste seas olulise küsimuse ujula ehitamiseks. Siiski midagi lõplikku ei otsustatud ning lepiti kokku lähtuda valimistulemusest.
Isamaa valimisõhtu tulemuste aeg oli meeleolukas ning pakkus suuresti positiivseid emotsioone. Valimiste suurimad üllatajad olid kahtlemata EKRE ning Reformierakond. Esimene tegi lühikest lõpuspurti arvestades muljetavaldava tulemuse, pälvides valimistel teise koha (nende toetus valla äärealadel oli mitmes piirkonnas üle 50%). Reformierakonna alati hea tulemus oli aga asendunud suhtelise kaotusega : -44% häältekadu ning valimiste neljas tulemus. Seega oli valijate poolt antud sõnum selge – lähtuda tuli kõrgema võimu (rahva) otsusest ning alustada tuli kokkulepete otsimisest EKREga.
Läbirääkimisi Elva valla tuleviku kujundamise osas alustati rahulikult, valimistulemuste välja kuulutamine venis, programmilised erimeelsused sai seega põhjalikult läbi rääkida. Samal ajal teatas valimisliit teise liidu loomisest varasema koostööpartneri Reformierakonnaga, mis tõmbas justkui jooned maha ka nendega edasiste läbirääkimiste osas.
Koostöökõneluste lõpuosas tekkisid erimeelsused eelkõige Isamaa volinike seas – kas üks või teine investeeringuobjekt on prioriteetne ning milline võiks olla üks või teine persoon volikogu esimehe kandidaadiks. Nende erimeelsuste osas ei õnnestunudki konsensust saavutada ning senised vaikselt oodanud vallajuhid hakkasid enda võimalust nägema ning jõuliselt alternatiive pakkuma. Isamaa teisitimõtlejatega (Margus Ivask ja Toomas Laatsit) kohtus ja helistas mitmel korral Reformierakonna juhatuse liige ja praegune Maaeluminister Urmas Kruuse. Ministri lobitöö oli mõjus. Mida rohkem ta erinevate volinikega kohtus, seda veendunumaks Reformierakonna alternatiivile muutusid nii Isamaas kandideerinud teisitimõtlejad kui ka Keskerakonna volinikud.
Lõhenemise kulminatsiooniks kujunes 16. november. Selleks õhtuks ei sobinud Toomasele ja Margusele enam ükski kolme osapoole poolt välja pakutud kompromiss. Õhtu päädis konfliktiga ning kuna Toomas ja Margus lahkusid koosolekult, tõdesid kohale jäänud volinikud, et valikus on kas loobuda valitsuse kokku panemisest või seda siiski püüda. Otsustati viimase kasuks.
Järgmisel päeval oli Reformierakonna ja valimisliidu liidule selge, et võimalus on käega katsutav. Varem välja kujunenud kolmikliit oli veel vaid ühehäälelise enamusega ning allesjäänud rahvasendajaid hakati läbi kompama. Ka mulle pakuti “üle tulemise” eest vastutasuks vallavolikogu esimehe kohta. Mina Priit Värvi poolt tehtud pakkumist vastu ei võtnud, kuid kaks päeva hiljem tegi seda ilmselt Sulev Kuus, kes teatas, et võtab tagasi enda allkirja kolmikliidu koalitsioonileppelt ning kes seejärel vastutasuks volikogu esimeheks valiti.
Seega kokkuvõtteks, miks varem välja kuulutatud uut kolmikliitu ei sündinud ning võimaluse sai taaskord Reformierakond, toon välja kolm põhjust:
– minister Kruuse tehtud pidev lobitöö nii kohtumiste kui kõnede näol;
– Isamaa saadikute (mõlema tiiva) erimeelsused ja vähene oskus kompromissideks;
– lihtne üleostmine, pakkudes “üle tulekut” ja kindlustades vastutasuks vajalikud hääled valimaks volikogu esimeheks.
Mis edasi? Ilmselt jätkab Elva vallas uus koalitsioon Reformierakond, valimisliit ja teistest parteidest võimu poole kaldu olijad (mis on üsna sarnane varasema perioodiga). Ilmselt lähiajal võimalust varem väljakuulutatud kolmikliidule enam ei ole ega tule. Ilmselt valitakse esmaspäeval vallajuhiks Priit Värv. Ilmselt väga sujuvat koostööd ka uues võimuliidus pole, aga see kestab siiski, alternatiivide puudumise tõttu.
Suhtlen ise rahvaesindajana kõikide osapooltega ka pidevalt ja vabalt, kuid pean oluliseks veelkord välja öelda, et mina Reformierakonna+valimisliidu võimuliiduga ühel või teisel moel liituda ei kavatse. Seda põhjusel, et ei pea kohaliku omavalitsuse enesemääramise õigusest tulenevalt õigeks keskvalitsuse liikmete sekkumist kohaliku elu korraldamisse. Veelgi võimatum on mul alla kirjutada volikogu esimehe ametikohaga kaubitsemisele.
Elva Vallavolikogu liige
Fred Koppel
