Gerda Kiipli-Hiir: Leivast piltide maalimisega kõhtu ei täida (Hiina vanasõna)

Kuulates Elva valla valimisdebatte ja lugedes sotsiaalmeediat, tekib tunne, et Elvat on juhitud peaaegu täiuslikult ning lahendada on jäänud vaid kaks probleemi – ujula ja mõned kilomeetrid kergliiklusteid. Suuremaid väljakutseid ei ole hariduses, sotsiaalvaldkonnas, elukeskkonnas ega ühistranspordis. Kui saaks veel kandideerijate hulgast välistada ebamugavad (loe: aktiivsed ja arukad) inimesed, tunduks volikogu juba täitsa mõnus koht olemiseks.

Selge on see, et kohaliku omavalitsuse volikokku ei valita mitte niivõrd erakonda kui endale meeldivat ja hea valikuna tunduvat isikut. Kogukond on piisavalt väike ja inimesed tunnevad üksteist, teavad, mis tehtud ja mis teoksil. Siiski tuleks enne e-hääle kinnitamist või sedeli valimiskasti kukutamist endalt küsida, kas saan olla kindel, et minu hääl läheb inimesele, kellel on selge visioon ja paigas need teemad, mida ta järgmise nelja aasta jooksul plaanib aktiivselt pildil hoida ning lõpuks ka tulemused ette näitab. Või on tegemist vaid kõva hääle, veidi vihase oleku ja „plats puhtaks“ -mentaliteediga, kuigi ideid väga polegi? 

Siiski tahaksin küsida, kas see, kui kulutada oma aega ja energiat sellele, et mõelda ja kirjeldada, kes ei tohiks kandideerida, muudab midagi sisuliselt? Kas nendest mõttearendustest selgub mõni hea mõte, mis tuleks peale valimisi ellu viia ja mis aitaks meie ühist elukeskkonda parandada? Või on see lihtsalt võimalus nautida oma viit minutit kuulsust ja vältida rääkimist teemadel, mis on päriselt olulised?

Valimisprogramme lugedes jääb silma, et päris mitmel erakonnal puudub eri valdkondades nägemus ja teadmine, mis on päris mured. Kuidas sellest aru saada? Esiteks nn tasuta raha lubadused. Päriselt laual olevaid probleeme ei lahendata raha külvamisega, eriti kui seda on võimalik teha näpuotsaga. Soovitan küsida iga kandidaadi käest, kes tuleb oma nimekaardi, pastaka ja pensionilisa või tasuta lasteaiatoidu pakkumisega, kust raha tuleb. Ühe erakonna liige on küll öelnud, et raha jaoks on vaja vaid säravaid silmi, aga ilmselt igaüks, kes oma isiklikku eelarvet korragi kokku on pannud, võib aimata, et nii nagu kodus, ei juhtu ainult tänu silmadele midagi ka omavalitsuses. Sädelegu need või kümnes suunas.

Tasub mõelda väga hoolega, kas tasuta lasteaiatoit teeb meie lasteaiad kohaks, kus on rühmades piisavalt väike laste arv, olemas laste vajadustele vastav tugipersonal ja lastega tegelevate töötajate töötasu nende panusele vastav. Või kas üks kord aastas väärikatele vallakodanikele makstav pensionilisa aitab neil võimalikult kaua elada oma kodus või pigem oleks vaja panustada teenustesse, mis aitab neil säilitada oma iseseisvuse?
Sarnaseid näiteid võib tuua veel palju. Kõike me korraga ei saa. 

Nädal on jäänud. Kutsun üles kõiki aktiivselt küsima sisulisi küsimusi. Küsige kandidaatidelt, mida nad teevad selleks, et lastel ja peredel oleks turvaline ja noored valiksid oma elukohaks Elva ka peale kooli lõpetamist. Küsige „kuidas“, „miks“ ja „mismoodi“. Küsige, kust tuleb raha. Ainult siis on võimalik aru saada, kas teie häält nooliv kandidaat ka päriselt aru saab, kuhu ta minemas on. Ja kui ei saa, siis ehk oleks mõistlikum tal lubada järgmised neli aastat pigem selle üle kodus järele mõelda. Võib-olla läheb järgmisel korral paremini.

Gerda Kiipli-Hiir
Reformierakonna kandidaat