Elva linnLoodus

Verevi järv pole reostuse eest kaitstud

Eelmisel sügisel hakkas sotsiaalmeediasse tekkima pilte ja kirjeldusi Verevi järve tagusest veemajandusest. Linnakodanikel tekkis tollal kahtlus, et sellega pole kõik päris korras.

Verevi järve toidab peamiselt Käo oja (ka Käo-Kingsepa oja) ja mitmed allikad, täpsemalt järve kohta võib lugeda Vikipeediast. Järve sissevoolava Käo oja kulgemine on näidatud järgneval skeemil. Verevi järv kuulub maastikukaitse alla Elva-Peedu metsapargi koosseisus.

Skemaatiline Verevi läbivoolu skeem (aluseks Maa-ameti kaart). Skeemil on kujutatud sinise joonega Käo oja toitevee sisenemine Verevi järve ja samuti sinise joonega Verevi järve väljavool läbi väljavoolu regulaatori Kavilda jõkke. Kollase taustaga numbrid tähistavad 21.-22. aprillil 2021. a teostatud vaatluse asukohapunkte looduses

Järvest voolab välja sealt algav oja mõõtu Kavilda jõgi. Käo oja ja Kavilda jõe vahel on vähemalt paarkümmend aastat tagasi kaevatud ühenduskraav, mida mööda liiguvad Elva veepuhastusjaama väjundveed Kavilda jõkke ja sealt ühtlasi edasi Kentsi paisjärve. Veepuhastusjaamast väljuvad veed liiguvad skeemil näidatud punktist 3 maa-aluse torutrassi kaudu (läbimõõt 350…400 mm, trass on varustatud maapealsete vaatluskaevudega, neid on seal 6 kuni 8 tükki) punkti 4 , kus asub nn Verevi järve sissevooluregulaator. Sellest regulaatorist suunatakse veepuhastusjaama väljundvesi Lammerdi kraavi, mis on ühenduses Kavilda jõega. Sama regulaator hoiab veetaset Verevi järve sissevoolul (Käo oja lõpus).

Mida nägime 21. ja 22. aprillil 2021. aastal Verevi tagustes vaatluspunktides?

Esimene vaatluspunkt

Käo-Kingsepa oja vee visuaalne kvaliteet Elva linna sisenemisel. Vesi tundub läbipaistev ja puhas. Mingit halba lõhna tunda ei ole

Teine vaatluspunkt

Kavilda jõe väljavool Kentsi paisjärve suunas Tartu-Valga maantee ääres.

Kavilda jõe pinnale Tartu-Valga maantee ääres on korjunud mustust ja nn “õitsvat vett”. Halba lõhna ei ole tunda, vahetult enne maanteetruupi tundub vesi üsna puhas, kuid mitte nii puhas, kui see oli Käo oja sissevoolu juures vaatluspunkti number üks juures
Ülevaade Kavilda jõest vaatluspunkti number kaks juures

Kolmas vaatluspunkt

Veepuhastusjaama maa-aluse väljundtrassi alguse ümbrus.

Kolmanda vaatluspuntki lähiümbrus (skeemi aluseks Maa-ameti kaart). Sinise joonega on näidatud Käo oja, punase joonega veepuhastusjaama väljundvee maa-alune veetrass, punaste kastidega vaatluskaevud. Kollase värviga on märgitud tähele pandud märjad ja määrdunud heinaga alad. Vaatluskaevude vahetus läheduses on tunda heitveele iseloomulikku lõhna
Veepuhastusjaama väljundveetrassi esimene vaatluskaev. Kaevu ümbruses tundub meetri raadiuses olevat olnud varasem pinnase erosioon. Arvatavalt selle takistamiseks on ümber selle laotatud killustikku. Seda on laotatud ka madalamale soisele pinnasele, kus on näha värsked vee voolamise jäljed. Suurem kaevukaas on arvatavasti pandud malmist kaevukaanele lisaraskuseks. Maa-ameti ortofotode arhiivist on näha, et selline killustikuga ümbritsetud kaevukaas on seal olnud juba 2020. aastal
Sama vaatluskaev veidi eemalt. Paremal pool on näha setteid, mida mujal ümbritsevas looduses (eriti vasakul kõrgemal pool) ei ole näha. Hein tundus paremini niiskel alal kasvavat, võrreldes muu ümbritseva alaga. Pildil paremat kätt üle võsastiku jääb 50 m kaugusele Verevi järve suubuv Käo oja.
Veepuhastusjaama väljundveetrassi teine kaev. Panime tähele, et vana Grundfossi veepump oli pandud malmist kaevukaanele lisaraskuseks. Sattusime kaasvaatlejaga selle kaevu juurde ajal, mil vee ülevool loodusesse oli äsja lõppenud. Veesurve tõttu viltu vajunud kaevukaas veel tilkus vett.
Veepuhastusjaama väljundveetrassi kolmas kaev. Ka selle malmkaanele on asetatud lisaraskus, ilmselt kaane paigalhoidmiseks trassi veerurve tõttu.
Üks järgnevatest veetrassi vaatluskaevudest suunaga Verevi järve veeregulaatori poole. Kuulsime koos teise vaatlejaga maapinna lähedal voolamas vett – paarikümne sentimeetri kaugusel maapinnast silmasime vahust veetaset
Vaatluspunkti #3 ümbrus. Teise vaatluskaevu lähiümbrus
Vaatluspunkti #3 ümbrus Käo oja ääres

Neljas vaatluspunkt

Verevi järve sissevoolu regulaatori ümbrus.

Verevi järve sissevooluregulaator. Sellesse suubub vasakult maa-alune veetrass veepuhastusjaamast. Peale regulaatorit edasi liiguvad veed (sh veepuhastusjaama väljundvesi) Lammerdi kraavi. Paremat kätt jääb Verevi järve suubuv Käo-Kingsepa oja. Täheldasime koos teise vaatlejaga pindmist õlireostust Käo oja veepeeglil
Lammerdi kraavi algus. Pildil on näha, et veetase on olnud selles kraavis tunduvalt kõrgem. Kaks tsingitud toru suubuvad Verevi järve sissevooluregulaatorist sellesse kraavi. Toru otste ees on terasrestid, mis on kinni püüdnud penoplastitükid – need pärinevad ilmselt regulaatori konstruktsioonist
Ülevaade Verevi järve sissevoolu regulaatori ümbrusest

Viies vaatluspunkt

Vanade Elva linna biotiikide ühendus Lammerdi kraaviga ja selle lähiümbrus. Varasemalt on probleemiks olnud Lammerdi kraavil kopratammid ja nende poolt ülespaisutatud veetase peale esimest veeregulaatorit. Kui Lammerdi kraavis on veetase kõrge, siis on võimalik, et see vesi pääseb tagurpidi voolama Käo-Kingsepa ojja ja sealt edasi Verevi järve. Kuid sellisel juhul reostaks see Verevi järve vett. Vaatluse ajal oli visuaalselt hinnates Lammerdi kraavi veetase madalam Käo-Kingsepa oja veetasemest ja regulaator tundus toimivat.

Vanad Verevi järve tagused Elva linna biotiigid asuvad selle toru tagan
Lammerdi kraav. Hiljuti on sellest kraavist eemaldatud probleemne kopratamm. Visuaalselt ei tundu vesi selles kraavis väga puhas olevat. Panime tähele Lammerdi kraavi edasise puhastamise vajadust, sest oksarisu jms tundus selle vooluristlõiget ahendavat.

Kokkuvõte ja ettepanekud

  1. Vaatluse tulemusena võib hinnata, et Käo oja kaudu Elva linna lähedale sisse voolav vesi Tartu-Valga maantee juures on visuaalselt puhas ja halba lõhna pole üldse tunda. Kavilda jõe väljavoolu juures on vee pind must. Maantee alusesse truupi voolav vesi on tumedam ja hägusam, kui Käo oja sissevool. Visuaalselt võiks ka Kavilda vett truubi juures puhtaks siiski pidada.
  2. Lammerdi kraavi puhtust kopratammidest jms peab hoolikalt ja süstemaatiliselt jälgima! Kui sinna tekib takistus, võib veetase Lammerdi ojas tõusta ja veepuhastusjaama vesi võib minu hinnangul sattuda Verevi järve sissevoolava Käo oja vee sekka.
  3. Vaatluspunkti #3 ümbruses olevad vaatluskaevud (kaaned, tõusutorud ja nende ühendused) tuleb hermeetiliselt sulgeda /tihendada, sest hüdraulilise surve tõttu tõusevad (vaatluse tulemusena) vähemalt kolm esimest kaant pealt ära ja veepuhastusjaama väljundvesi tundub vaatluse tulemusena sattuvat Käo oja vahetusse lähedusse. Veepuhastusjaama vaatluskaevud asetsevad looduses kõrgemal kui Käo-Kingsepa oja veetase.
  4. Eelmise punkti alternatiiviks: veepuhastusjaama väljundveetrassi torude läbimõõtu oleks vaja suurendada või sellesse lastava vee kogust/rõhku oleks vaja piirata (kas siibreid mitte nii palju avada või siis sagedusmuunduritega pumbamootorite tööd juhtida).
  5. Veepuhastusjaama edela osas leidsime vaatluse tulemusena settetiigi võimaliku lekkekoha. See on visuaalselt tuvastatav ka Maa-ameti ortofotodelt (eelnev näidatud teine skeem, tähistatud kollase sõõriga). On oht, et settetiigi vesi satub luhale ja sealtkaudu Verevi järve puhta veega varustavasse Käo-Kingsepa ojja.
  6. Veeregulaatorite konstruktsioonid peaks üle vaatama – ilmselt soojusisolatsioonina töötav penoplast on lagunemas ja see on jõudnud regulaatori väljundtorudesse ja Lammerdi kraavi.

Vaatus teostati 21. ja 22. aprillil 2021. aastal Verevi järve tagustel avalikel aladel koos anonüümseks jääda soovinud kaasvaatlejaga.

Toomas Laatsit

elvalane, mehaanikainsener

Sildid
Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X