Ilmad on suvised. Isegi liiga suvised. Mullu oli sama – mais läks väga kuumaks. Aga see-eest juuni tuli jahe. Tänavu lubatakse ka kuuma jaanikuud. Samas areneb elu ikka veel puhtkevadises rütmis. Midagi tuleb juurde, midagi veel ootame. Saabusid rändlinnud, muru läks roheliseks, puud läksid lehte ja juba pole Verevi lähistel enam kerge leida parkimiskohta!
Laupäeval, 26.mail, haaras silm Verevi-äärsetel tänavatel ligi 100 parkivat sõidukit ja rannas oli üle 200 supleja-peesitaja. Seltskond tõusikuid tõmbas sillutisel suitsu. Džinnipurk oli tuhatoosiks. Pühapäeval oli rannalisi vähem.
Kohe-kohe on saabumas ka esimesed poliitkülalised. Meie leht ei ole poliitiline. Ent kuigi poliitikud aina kaugenevad rahvast, ei saa neid jätta vaid oma sõnavahus kümblema. Nad on meie töövõtjad ja kohustatud meile oma tööst aru andma. See on eluline, mitte poliitiline vajadus.
Meie kohustus on nõuda ja saada selgust, kus on riiki viltu veetud, milles meid rohkes sõnameres petetud, mida üldse ütlemata jäetud ja kuidas edasi saab.
Bulgaaria selgeltnägija Vanga (Vangelia Guštšerova, 1911-1996), kes ennustas aastateks 2010.-2014 kolmandat maailmasõda ning tänavuseks suursündmuseks Hiina muutumist maailma esijõuks, ennustas enne surma Venemaa praegusele juhile pikka valitsemisiga vaid ühel tingimusel – too peab valima 100 ülirikkuri ja 100 miljoni ülivaese vahel oma riigis. Et kelle poolt ta on.
Siinsetele võimulepürgijatele võib ennustada täpselt sama – ka neil tuleb valida kas seltskond rikkureid või miljon vaest.
Homme, 30.mail, on Elva Kultuurikeskuses üles astumas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esinduskolmik. Leiab aset allakirjutanu teada esimene ühe konkreetse, seejuures parlamendipartei valimiseelne kihutuskoosolek Elva vallas.
Loodan, et vallarahval on asja vastu huvi.
Siinkirjutajal endal kerkib selle erakonna puhul esile kaks teemat.
Esimene teema.
EKRE on väljendanud usaldamatust e-valimiste vastu. Sama siin. Et mingil moel võib toimuda häälte illegaalne kantimine. Ekrelased on lubanud head seista, et e-valimised oleks kontrolli all.
Vaevalt et Eesti paarkümmend tuhat hooldekodulast valimistulemusi oluliselt muudavad, kui nende isikukaardid juhtkond kokku korjab ja arvutis ühele erakonnale toetushäälteks vormistab. Sellist asja on juba kahtlustatud.
Siin võib aga olla varjul midagi hoopis teokamat (meenub inglaste hea ütlemine: kui varastada, siis miljon, ja kui vägistada, siis kuningannat!).
Igatahes kui teles esimeste hääletuskokkuvõtetega eetrisse tullakse, ei mahu viimastel aastakümnetel ühe erakonna toetusvektor enam ekraanile äragi.
Sellisele nähtusele on väga lähedased ka meie reitinguküsitlused.
Kas see on tõesti pelgalt muusikatellijate saavutus? Või hoopis asjaolu, et keegi ei ole suvatsenud rakendada metoodikat, mille järgi internetis tehtud usutluste tulemusi üldistada võib. Kui paljudel arvuti üldse kodus on ja kui paljudel see puudub?
Praegu näib olevat sama, kui küsitleda ainult bemarite omanikke, tulemused aga üldistada kõigile kuni romupidajani välja.
Lõiku kokku võttes: kas märtsis 2019 EKRE astub samme, et kontrollida e-valimiste usaldusväärsust ?
Meie valimiskord ei ole kaugeltki täiuslik.
Alates sellest, ja see on paljude arvates ülekohtune, et valimistel osalevad EV kodanikud, kes elavad alaliselt välisriikides. Eesti valmistulemused ei mõjuta mitte kuidagi nende isiklikku elu, aga osav kihutustöö võib vabalt kallutada mõne erakonna poole kuni sadat tuhandet EV passi omanikku välismaal.
Ja lõpetades sellega, et kõrgema võimu kandjal pole õigust ja mehhanismi usalduse kaotanud rahvaasemik Toompealt tagasi kutsuda.
Teine teema.
Probleemi luhul, kuidas tagada meile kõigile inimväärne elu kui oleme vanad ja väetid, on EKRE esindajad väljendanud oma seisukohta läbi logo „Muretsege lapsi!“
Küsimusi on kaks.
Esiteks. Kas midagi muud meie ühiskond ei peagi eakate alalhoiuks ette võtma peale selle, et lapsed juba sündides hoiupõrsasteks kuulutada?
Teiseks. Kas ei peaks ikkagi olema selge pilt, mis seisus ajaks, kui see alimentide kohustus tekib, meie sirgunud põlvkond on?
Vanurite lapsed on siis keskealised, nende turjal on kurjakuulutavad 50+. Kaela peal on juba omad, peaaegu suureks lasvanud lapsed, neid tuleb veel koolitada, neile elus koht leida, aidata neid oma elamine muretseda ja väga palju muud.
Just nii vanalt tulevad vanurite lastel esimesed tõrked tööturul pankrottide ja koondamiste tõttu.
Väga paljud neist on omaks võtnud lääneliku eluviisi ja elavad krediidi varal – laenud on majale, korterile, autole, mööblile ja tont teab millele veel.
Kui tööturg sülitab keskealise välja, on mõtted mitte eidekeste-taadikeste, vaid mõnel puhul lausa suitsiidi man.
Keskeas hakkavad vanurite lastel tulema ka endil tõsised terviserikked ja nad vajavad ise arsti- ja isegi sotsiaalabi.
Ning siis tahetakse neile ka vanakesed kaela määrida!
Mõistagi aitab iga inimene oma hättasattunud omakseid jõudumööda ise. Kuid riiklikuks imperatiiviks seda seada ei saa. Ja puhaskasumi teenimiseks vanurite seisund olla ei tohi!
Euroopa Liidu Sotsiaalharta artiklit 23 (vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset) ei saa lõpmatuseni täitmata jätta. See oleks väga küüniline tegu.
Hooldekodud tuleb muuta riiklikeks, et vanake saaks seal keskmise pensioniga hakkama. Või siis minimaalse lisatoetusega kohalikult omavalitsuselt.
Elva Elu läheb kuulama, mida kihutuskoosolekul räägitakse. Ja läheb taolistele foorumitele ka edaspidi. Et hoida oma lugejat asjadega kursis.
Kalju Hook
