Käes on esimene kevadkuu. Paraku paraja külmaga. Loodus on justnagu hilinemas. Aga nii me seda ilmastuvärki juba aastaid sarjamegi – märtsis pahandame, et õues on veel talv, mais, et suvi ei tule. Samal ajal kuuleme, kuidas ilmatargad soovitavad puhkust võtta alles augustis. Aasta lõpu poole muretseme ikka ja jälle mustade jõulude pärast.
Järellainetusi.
Väga tähtsast sündmusest meie riigi elus ja selle tähistamisest on möödas pisut enam kui nädal. Muljetamine ehk järellainetus on kestnud aga vapralt edasi. Ja see on loomulik, sest riigi 100.sünnipäev on ajalooline sündmus ja seda meenutatakse kindlasti rohkem kui nädal, kuu või aasta.
Reaktsioone ja muljeid on olnud erinevaid. Alates sellest, et kurikuulsa kinoetenduse autorid noogutasid enesekindlalt paremale ja vasakule, reageerides teles korraldatud tunnustusele. Ja lõpetades sellega, et professor ja Riigikogu liige Igor Gräzin ei pidanud paljuks öelda avalikult päris krõbedaid sõnu.
Korraldasin oma sugulaste-tuttavate hulgas küsitluse, et mis jäi vabariigi 100. aastapäeva tähistamisest muuseumis kõige rohkem meelde. Vastused olid ühesed – erinevates rüüdes vippide lõputuna näinud retk läbi tuule ja külma, kus nad väga meenutasid pokusid, ja mõttetu filmiklipp kontsertosas. Viimase suhtes levitati sotsiaalvõrgustikus ka arvamust, et tegu olnud satiiriga. Oletajad panid puusse ühes üldtunnustatud mõttes – pidulike sündmuste juurde satiir ei sobi. Aktusel, vähemasti laval, puude mahavõtmise vastu ei protestita. Metsa teemal faktide saamiseks on paslik heita pilk Eesti Päevalehe 1.märtsi numbris avaldatud materjalile „Metsaülem: andke neile kriitikutele andeks…“. Seisukoha võtab igaüks ise.
Küsitletutele jättis sügava mulje ka eelmise nädala esimestel päevadel meediasse läbi murdnud teade aktsiiside vastalise protestisõidu kohta Lätti. Kõige mürgisem arvamus oli, et küllap viinaärimehed aitasid kaasa. 5000 inimest välismaale viia ei olevat ühe inimese või väikese grupi poolt kuigi usutav. Selge see, et kõik ei ole Näoraamatu fännid ega tea, et just selles võrgustikus tegid korraldajad ära hiigeltöö ürituse propageerimise ja ettevalmistamise alal. Ettevõtmine väärib väga suurt tähelepanu. Riigis tekib ikka probleeme elanikkonna huvide mittearvestamisega. Nüüd on lootust ja isegi usku, et ka edaspidi leidub tublisid mehi-naisi, kes suudavad avaliku arvamuse efektse aktsiooniga võimsalt kõlama panna.
Juttu ühest päevast.
See saabub neljapäeval.
Rahvusvaheline naistepäev on samuti omamoodi järellainetus, sest oli ausse tõstetud hoopis teisel ajastul. Muide, selle erilise päeva väidetavad kehtestajad on tänagi kenasti poliitikas olemas ja võimul nii Eestis kui Elva vallas.
Tegelikult seda päeva sotside teeneks pidada ei saa. Asjatundjad eri riikides seostavad naistepäeva tähistamise teket erinevate ajalooliste sündmustega.
Näiteks päevana, mil USAs kuulutati välja väga olulised reformid. See sündis 1848.aasta märtsis ja reformid andsid naistele palju õigusi. Sealsamas USAs kinnitatakse, et naistepäev on pühendatud hoopis mälestuspäevana New Yorki tekstiilivabrikus töötanud 129 naisele, kes märtsis 1908 streikima hakkasid ja samas salapäraselt puhkenud tulekahjus õnnetult surma said.
Aasta hiljem peeti Kopenhaagenis 2. rahvusvahelist naissotsialistide konverentsi ja seal tegi kommunist Clara Zetkin ettepaneku kehtestada 8.märts naiste solidaarsuse pühana.
Igatahes on naistepäev täna ÜRO tähtpäevade nimistus kirjas. Ja see on väga hea, sest kõik naised ei saa emadepäeva kangelased olla. Kas vanuselistel, tervislikel või muudel põhjustel. Nii et, kallid naised Elva vallas ja mujalgi, head saabuvat Teie püha!
Ja hea uudis ka.
Elva vallavalitsus esitas EASile taotluse rahastada kergliiklusteede ehitust Käärdi, Rõngu ja Rannu piirkonnas. Meie leht ei tegele küll poliitikaga, ent meenutame ikkagi, et mulluste kohalike valimiste aegu olid kergliiklusteed nii Reformierakonna, kui valimisliidu Ettevõtlikud programmis, ja sel teemal on lehe poole pöördutud juba mitmeid kordi. Mõistagi mitte sooviga rajada selliseid teid jääle ja lumele. Ikka põhiküsimisega, kas asi võetakse ette. Toetust küsiti ka Kavilda ürgoru puhkepiirkonna ja Ulila tööstuspargi arenduseks.
Kalju Hook
