Madis Haug: Mis värvi on armastus väikekoolide vastu Elva vallas?
Neljapäeval 9. novembril k.a. toimus Palupera mõisakoolis Elva Vallavalitsuse poolt korraldatud avalik arutelu Palupera kooli tulevikust. Paljudele kogukonna liikmetele tuli arutelu läbiviimise vajadus ehmatava uudisena, sest Palupera kooli laste arv on aastate lõikes olnud üsna stabiilne. Kool on jäänud silma oma aktiivse tegevuse ja osalemisega erinevates hariduslikes projektides ning mitte vähem tähtis argument – kool on meie kogukonna süda. Paljudes tekitas ärevust, et vallavalitsuse kommunikatsioon koosoleku eel oli üsna napisõnaline ning ega koosolekulgi täpsemalt selgunud, mis oli vallavalitsejate poolne tegelik eesmärk selle arutelu korraldamisel.
Maakoolid aitavad säilitada elu maal ning kogukonna jätkusuutlikkuse. Palupera koolil on aukartust äratavalt pikk ajalugu, sh. on tegemist unikaalse mõisakooliga. Usun, et tänaseid maailma olusid arvestades on jätkuvalt ääretult oluline, et elu maapiirkondades säiliks ning lastel, kes piirkonnas elavad, oleks võimalik käia nii kaua kui võimalik (laste vanuse mõttes) kodulähedases koolis. Palupera koolis käib juba täna mitmeid lapsi, kes ei ole pärit kohalikust kogukonnast, vaid kelle vanemate valik on olnud just see kool, sest eelistatakse väikest maakooli, häid õpetajad ja rahulikku keskkonda. Leian, et kui Elva Vallavalitsus koostöös kooliga teeks rohkem tööd selle nimel, et arendada väikekoolide eripärasid Elva vallas, oleksid seesugused väikekoolid veel rohkemate lapsevanemate valik. Lisaks tahan rõhutada, et kool ei ole ainult hoone, ilus staadion, mõisapark ümber kooli, vaid see on kogukonna jätkusuutlikkuse sümbol. Usun, et Palupera kogukond on jätkusuutlik (mitte ainult majanduslikult, vaid ka sisulises tegevuses) ning me suudame ka vähemalt järgmised 20 aastat oma piirkonna kooli olemasolu õigustada.
Elva vald on varasemalt paljusid kogukondi üle Eesti inspireerinud oma heade kaasamisprotsessidega. Tean seda omast käest, sest olen osalenud ka varasematel arutelukoosolekutel, sh. Palupera kooli tulevikuarutelul, mis toimus mõne aasta eest ning kus muu hulgas leiti, et kool võiks olla tulevikus lisaks kooli ja kogukonnakeskuse funktsioonile ka turismiobjekt. Paraku tundub, et kaasamise heade praktikate rakendamine on nüüdseks kadunud, sest hiljutisel koosolekul toimunu meenutas pigem näitemängu, kus vallavalitsuse esindajad ei teadnud isegi, millist rolli täna publikule etendada. Osalejatele esitati infot, mida esinejad ei osanud kommenteerida, seoste loomine numbrite ja faktide vahel jäi ebaselgeks, kasutati vananenud analüüside andmeid, lisaks ebaõnnestus täiesti hea aruteluruumi loomine. Kaasamise eesmärk peaks olema inimeste arvamuste ärakuulamine enne, kui otsused on tehtud. Paraku jäi koosolekult mulje, et kooli sulgemiseotsused olid juba tehtud.
Kas Elva valla koole sulgeda või tegutseda nende jätkusuutlikkuse tagamise suunal, on väikese omavalitsuse otsus. Paluperas toimunud arutelukoosolekut, mis määrab seal elevate inimeste saatuse, ei pidanud toimunud piisavalt oluliseks vallavanem Priit Värv, kes tihti figureerib erinevatel tänuüritustel ja nurgakivi panekutel. Kui tema enda meeskond peab kogukonnale selgitama strateegiliselt väga oluliste otsuste tagamaid, ei ole vallavanemat kusagil. Ei ole see paraku vaid üksikjuhtum, vaid näib pigem juba reeglina. Tahaksin vallavanemale südamele panna, et meie kõigi aeg on piiratud. Peame prioriteete seadma. Kui Elva valla koolide strateegiliste otsuste juures kogukonna ärakuulamine ei ole prioriteet, siis mis üldse on?
Kokkuvõtlikult tahan öelda, et mul oli kogukonna ja Palupera piirkonnakogu liikmena kurb ja piinlik sellel koosolekul osaleda. Kurb, sest uskusin varasemalt väga heasse ja sisulisse koostöösse vallavalitsusega, kuid see koosolek ei andnud kohalikele elanikele vastuseid ning kindlust selles, et vald kaaluks strateegiliste otsuste tegemisel teisi argumente peale raha. Piinlik, sest esinejad polnud suutnud end kurssi viia ei piirkonda kuuluvate külade eluga ega analüüsinud läbi tegelikke trende, mis mõjutavad Palupera kooli tulevikku, vaid rääkisid ja opereerisid andmetega, mis neile endile paremini sobisid (nt vana rahvastikuprognoos ning ligi 4 aastat vana haridusvõrgu analüüs). Loodan väga, et vallaesindajad teevad sellest läbikukkumisest omad järeldused ja on peagi valmis arutama kogukonnaga sisuliselt teemadel, kuidas muuta Palupera kool ja seeläbi ka kogu piirkond jätkusuutlikumaks ja atraktiivsemaks kohaks kus elada.
Madis Haug
Palupera piirkonnakogu liige
