Horvaatia linnas Osijekis toimuvad 20.05 – 06.06. Euroopa meistrivõistlused. Kuna talvel jäid ära Euroopa õhkrelvade meistrivõistlused Soomes, siis lisati need alad suvise EM-i kavasse ja seepärast võib seda kaks ja pool nädalat kestvat võistlust nimetada suureks kõigi alade Euroopa meistrivõistlusteks. Nii nagu iga nelja aasta tagant toimuval MM-il on ka siin programmis kõik harjutused 10 kuni 300 m distantsidel. Eesti koondis sõidab Horvaatiasse 30 sportlasega. Nendest Elva Laskespordiklubi esindajaid on 7.
Euroopa meistrivõistlustel jagatakse ka olümpiaharjutustes välja viimased vabad kohad Tokyo olümpiamängudele. Kuna Eestil on üks olümpiakoht Peeter Oleski näol juba olemas, siis lisa sellele on võimalik teenida vaid kvooti mitte omavaid konkurente edestades.
Nagu juba mainitud, siis 30 liikmelises Eesti koondises on koguni 7 Elva laskesportlast.
Elva kõige kogenum laskur on meeste püstoli harjutustes kaasa tegev Reijo Virolainen. Seekord teeb ta neli starti. Põhirõhk läheb olümpiakohta pakkuvale õhupüstoli harjutusele. Vabapüstoli ja standardpüstoli harjutused on seekord avatud alad, kus võistlevad koos naised ja mehed ning pole võistkondlikku arvestust.
Lisaks neile osaleb Reijo õhupüstoli segavõistkonna ehk nn mix-harjutuses koos klubikaaslase Kristina Kiiskiga.
Kristina Kiisk laseb individuaalselt õhupüstoli harjutust, kus Eestil on väljas ka naiskond ning ainukese meie laskurina spordipüstoli harjutust. Mõlemad on olümpiaalad, kuid konkurendid on seal väga kõrgel tasemel ja Kristinalt finaalikohta loota on praegu ennatlik.
Kristina abikaasa Meelis Kiisk laseb väikepüssiga lamades 60 lasku ja 3×40 lasku standard harjutuse ning selle lisana peetava Mix harjutuse koos Anžela Voronovaga Kaitseliidu Männiku Laskurklubist. Võistluse lõpetab ta aga 300 m tiirus, kus teeb kaasa täiskaliibrilise vabapüssi lamades harjutuses.
Lisaks Meelisele on koondises veel vaid üks mees püssilaskur. See on meie klubi liige Siim Christian Reppo-Sirel, kes osaleb 50 m püssi lamades harjutuses.
Just siin on Siim rahvusvahelisel tasemel konkureerivale Meelisele viimastel aastatel kandadele astunud.
See pole Siimul esmakordne osalemine tiitlivõistlustel, sest 2016. aastal Tallinnas peetud juunioride EM-il kuulus ta samuti Eesti koondisesse.
Kõige suurema põnevusega ootame naiste püssilaskurite etteasteid. Lisaks juba tiitlivõistlustel karastunud Tuuli Kübarsepale teevad oma suurvõistluse debüüdi Marianne Tavits ja Marleen Riisaar.
Tuuli Kübarsepp laseb seekord 3×40 lasku standardi harjutuse individuaalset võistlust ja esmakordselt eraldi harjutusena lastavat naiskondlikku formaati koos Marianne ja Anžela Voronovaga. Kuigi viimasel on selles harjutuses ka olümpiamängude kogemus, siis eelmise aasta Eesti naiste edetabelit juhtis just meie Tuuli.
Naiste õhupüssi harjutuses on samuti kolmest võistkonna liikmest kaks elvalased. Esinumber on kindlasti Eesti meistrivõistlustel Eesti rekordi rahvusvahelist tippklassi tähistava 630 silma taha viinud narvalanna Valeria Matšel, kuid ka meie Marleen ja Marianne on näidanud heal tasemel stabiilsust ning asuvad naiste jooksvas edetabelis Valeria järel teisel ja kolmandal kohal.
Kuna sisuliselt on õhkrelva harjutused seekord eraldi võistlus, siis võib 18-aastane Marleen kehastuda taas juunioriks ja lasta väikepüssi harjutused ka omavanuste hulgas. 3×40 lasku standardis moodustavad nad Narva tüdrukute Katrin Smirnova ja Anastasia Olewicziga väga tugeva kolmiku, kellel on nii individuaalselt, kui võistkondlikult eeldusi edukalt EM-il esineda.
Lamades harjutus on kuulutatud jällegi avatud võistluseks, kus igaüks võistleb enda eest naiste ja meeste ühises seltskonnas ning seal paraku võistkondlikku arvestust ei peeta. See on kahjuks järjekordne halb näide, kuidas olümpiamängude kavast välja visatud pika traditsiooniga klassikalised laskespordi harjutused tasapisi välja suretatakse.
Vaatamata koroonapiirangutele on Elva laskurid Eesti koondise liikmed ja kandidaadid saanud siiski trenni teha ja ka mõnel virtuaalsel võistlusel osaleda. Kuu aega enne Euroopa meistrivõistlusi võimaldavad ilmad juba välitiirus harjutada ning loob paremad tingimused vormi lihvida. Ära jäänud võistlustest tuntakse küll puudust, kuid ega konkurentidelgi selles osas olukord parem pole. Loodetavasti püsivad kõik meie laskurid terved ja saavad aasta tähtsaimal võistlusel oma võimed ja oskused heaks tulemuseks vormistada.
Maarja-Liisa Maasik
