- Elanike pikk soov saada Elvasse ujula
- Alles hiljaaegu pidi ujula kerkima Elva linna koos Elva Spordihoonega
- Rahva mandaati pole vallavalitsus planeeritava ujula asukoha osas küsinud ega volikogu valimistel saanud
- Verevi randa planeeritakse liialt suurt rannahoonet, mis äriliselt ei saa ennast ise ära majandada ja valla maksumaksjad hakkavad selle ehitavale eraomanikule suure tõenäosusega tulevikus peale maksma
- Vastu võetud Verevi rannaala detailplaneeringu arendust saadab müstilise investori vari, kelle nime ei ole tahetud nimetada
- Halbade asjaolude kokkulangemisel võib hakata kavandatav Verevi ujula-rannahoone käima käest kätte või seda võib majanduslikel põhjustel tabada Pirita rannahoone saatus
- Rahva poolt läbi arutatud ujulahoone alternatiivsed asukohad on mujal, kui Verevi rannas
- Elva linna ja vallaelanikud on väärt korralikku ujulat ja miks mitte perspektiivis seda ka koos SPA mõnudega
Elvalased on ujulat pikalt soovinud
Ujulahoone, kas siis SPA-ga või ilma, oli kõigil 2017. a toimunud Elva Vallavolikogu valimistel osalenud valimisliitudel ja erakondadel kenasti valimisprogrammides prioriteediks seatud.
Senini u 15 000 inimesega vallas avalik ujula puudub ja Elva linna ja valla inimesed peavad paratamatult mittesuvisel ajal käima ujumist, kui perega ühise kvaliteetaja veetmist või kui tervisesporti, harrastamas käima mujal Eestis. Lähimateks kohtadeks on teatavasti Tartu linnas asuvad võimalused ja ujula Otepääl Pühajärve ääres. Elva linna ja valla algkoolide koolilapsed saavad oma ujumisõppe baasi nendest ujulatest, neid sõidutatakse nendesse ujulatesse eribussidega. Elva Vallavolikogu Haridus- ja Noorsootöö komisjoni liikmena olen mitmel korral komisjonis kuulnud, et väljasõitudena toimuvate ujumistundidega saadakse üldiselt hakkama, kuid sage pidi olema see probleem, et Tartu Auras pakutakse meie valla õpilastele väga varajaseid basseiniaegu – juba hommikul kell 8.00-st. See tähendab algastme õpilastele juba vähemalt hommikul kella 6.00 ärkamist, sest on vaja ju kooli juurde koguneda ja Tartusse bussiga sõita. Selles komisjonis koolidirektorite sõnul käiaksegi ujumise algõpet saamas pigem Tartus, Otepääl vähem – seal pidi aegadega lahedam olema.
Ujulat on siiski vaja, aga kas see peab ennast „ära tasuma”?
Võiks ju mõtteharjutuse mõttes mõelda ka niiviisi – kustutame ära Elva Linnaraamatukogu või ütleme, et seda pole veel olemas ehk siis see oleks vaja ehitada. Nullpunkt. Vaja on ehitada hoone, osta raamatud, ajakirjad ja ka ajalehed, leida raamatukogundust tundvad spetsialistid, hoonet on vaja ülal pidada jne.
Kui nüüd raamatupidamislikust küljest vaadata, siis kas selle ehitamisel ja ülalpidamisel on üldse mõtet? Võib ju arutleda, et 25 km eemal Tartus on ju tegelikult väga suur akadeemiline Tartu Ülikooli raamatukogu ja mitmed linnaraamatukogud. Elva linna ja valla inimesed võiksid nendes raamatukogudes käia, bussid liiguvad ju ning need on „t a s u t a”!
Ma ei tunne raamatukogude täpset eelarvet, kuid tulude-kulude võrdluses on selles arvatavalt kulud suuremahulisemad võrreldes tuludega. Rahaline tulu saab olla minu arusaamist mööda vähene – näiteks ruumide rent, sündmuste korraldamine jms.
Raamatukogutöötajate rahustuseks – te teete olemuselt hindamatut tööd Elva linna ja vallaelanike vaimuelu toitmiseks! Aga selle mõju ei ole otseselt rahaliselt mõõdetav! Olukorras, kus vallaeelarves raha napib ja laenulimiit on ka viimase piirini trammis: raamatukogu pole, investeeringuraha samuti mitte, aga rahvas tahaks – mis siis teha?
Võiks otsida võimalusi ehitada ja ülal pidada raamatukogu erasektori rahadega, sest maksumaksja raha selleks ei jätku? Ja rahaliselt selle ülalpidamine ka ennast ära ei tasu! Sama on ka ujulaga kui avaliku teenusega.
Elva linna planeeriti ujulat koos spordihoonega
Viimane tõsiseltvõetav Elva Linnavalitsus planeeris ujulat koos spordihoonega Elva Gümnaasiumi Tartu mnt 3 krundile vastu Arbi järve. Mingil hetkel muutus asi segaseks – esimese hooga arvestati kompleksi maksumuseks 3,6 miljonit eurot ja ühtäkki muutus investeeringuvajadus rohkem kui 10 miljoniks euroks!
Muidugi, taheti ujula-spordihoonesse keerukaid (ja ilmselt ka kalleid) imeasju, nagu ülestõstetav basseinipõhi, mis tekitaks (kuiva) lisapinda tavatreeninguteks jms. Tollane opositsioon süüdistas võimu teostajaid valetamises jms. Ka Turuplatsi pargiala Konsumi (tänane COOP) parklaks ehitamine oli teemaks. Seetõttu võim muutus, eks etteheiteid oli toonasele linnavalitsusele veelgi. Võim muutus, kuna volinik Peeter Laasik otsustas laua taga poolt vahetada. Opositsioonist sai koalitsioon ja ujulat spordihoone külge ei kerkinudki. Jäeti võimalus selle hilisemaks juurde ehitamiseks.
Pöörde tulemusena moodustati paariks kuuks enne järgmisi valimisi viimane Elva Linnavalitsus, mis ei tegelenud sisuliselt mitte millegagi, viimane formaalne Elva linnapea Aivar Õun jagas lahkelt linnapea kabineti lauasahtlist Elva ajalooliste vaadetega postkaarte (mälupilt toonasest Maa- ja Keskkonnakomisjonist).
Uued tuuled peale 2017. a Elva Vallavolikogu valimisi
Kuna kavandatud ujula-spordihoone ühtse kompleksina osutus mingil seletamatul moel ühtäkki liialt kalliks, otsustati äsjase Elva Vallavalitsuse eestvõttel üksnes spordihoone ehitamise kasuks. Ujulahoone osa jäi projektist välja. Tänaseks on Elva Spordihoone valmis ja hoones on juba otsapidi aktiivne spordielu käimas. Selle ametlik avamine viibib.
Elva vald moodustus Elva linna ja ümberkaudsete valdade liitumisel. Nõo vald jäi kahjuks välja – oleks ikka võimsam saanud, ka eelarve mõttes! Valdade ühinemislepinguga mitmed endised vallad suunasid riigipoolse liitumistoetuse tulevase ühise ujulahoone rajamisse. Tänaseks on selge, et valitsemisperioodil 2017-2021 kavandatud-planeeritud-lubatud ujulahoonet ei saagi tulema, ses mõttes on tänase Elva Vallavolikogu opositsiooni kriitika mõistetav (Vahur Jaakma, Elva Elu 18.09.2020).
Peale ujula ehituse äralangemist koos spordihoonega, tekkisid Elva Vallavalitsusest jutud, et on tekkinud huviline, kes sooviks ujula ehitada erakapitali eest Verevi randa. Alguses tundus see jutt nagu naljana… Mingit selgitavat joonist või asendiplaani (oli see siis mõeldud kas SPA-ga või ilma) ideega kaasa ei liikunud. Lubati ikka, küll detailplaneeringuga see selgub. Seega ujulate ja SPA-de hoonete mastaapi ette kujutava insenerina ma ikka oma peas kombineerisin – kuhu selline hoone küll seal Verevi rannas mahtuda võiks? Võibolla siis Verevi järve lõunakaldale, seal nagu rannariba laiem…
Aga ei olnud tegu naljajutuga – Elva Vallavolikogu 18.06.2018 otsusega nr 70 algatati „Verevi järve rannaala detailplaneering” nimetuse all detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Mind pani imestama, et rahva käest ei küsitudki Elva linna- ja vallaelanikele nii olulise ja varasemalt nii palju kirgi kütnud hoone rajamise asukoha kohta! Tuletan meelde, et osaliselt selle varasema ujula-spordihoone „valesti arvutatud eeldatava maksumuse” tõttu sunniti lahkuma lähiajaloo Elva linnapilti enim muutusi toonud linnavalitsus! Samuti ei pole olnud kuulda arutelusid erakapitalil ehitatava ujula asukoha teemadel.
Tänases Elva Vallavalitsuses juhtpositsiooni omava Reformierakonna 2017. a kohalike valimiste valimisprogrammis on ära toodud valimislubadus, mille järgi lubatakse otsida kööstöövõimalusi ajaloolise Verevi rannahoone taastamiseks. Koostöös erasektoriga ajaloolise rannahoone taastamine ja täna planeeritav 3-korruseline (lisaks üks maa-alune korrus) ujula-SPA-rannahoone erinevad üksteisest ikkagi kardinaalselt! Täiesti erinevad asjad! Sellise hoone ehituseks pole tänane vallavõim 2017. a rahvalt mandaati küsinud ega ka saanud!
Selle loo juures näibki, et ujula asukohta ei ole saanud valida ei Elva linna- ega vallarahvas, ei vallavolikogu ja tegelikult mitte ka vallavalitsus, vaid selle on ärilistel kaalutlustel välja valinud keegi avalikkusele tundmatu arendaja, huviline või investor (Vahur Jaakma, Elva Elu 18.09.2020). Mida aeg edasi ja detailsemaks detailplaneering on muutunud – seda vähesemaks on jäänud jutud huvilisest-investorist. Kuni juttudeni välja, et kas seda vallavanema sõitu koos „võimaliku investori või siis ka paariga” üldse on toimunudki… Sest detailplaneeringu vastuvõtmisele peab järgnema ju hoonestusõiguse konkurss. Küllap asjaajamine peab näima juriidiliselt igati korrektne. Näibki!
Mis puudutab Verevi järve rannaala detailplaneeringut, siis pole Elva Vallavalitsus võtnud arvesse mitte ühtegi Elva linna piirkonnakogu ettepanekut! Isegi detailplaneeringu vastuvõtmisele suunatud volikogu eelnõust jäeti (ilmselt) teadlikult välja sõnastus (kuigi sellele selgelt ja õigeaegselt tähelepanu juhiti), et Elva linna piirkonnakogu on sellise suure hoone Verevi järve idakaldale ehitamise vastu. Tegu on null-arvestamisega ja tõenäoliselt siinse rahva soovivastase arenduse jõuga läbisurumisega!
Tõe huvides olgu mainitud, et vahepealsel ajal peale veebruarikuist kohtumist detail-planeerijatega on tekkinud ujulahoone juurde üks täiendav bussipeatuse koht. Selline täiendusettepanek on planeeringusse sisse arvestatud. Rohkem ei teagi.
Milline olnuks rahva arvamus ujula asukoha osas ja milline on Elva linna piirkonnakogu seisukoht?
Siinset rahvast ega vallavolikogu kaua oodatud-loodetud ujula asukoha osas ei kaasatud. Elva Vallavolikogu ja Elva Vallavalitsus on lihtsalt eiranud Elva linna piirkonnakogu vastavat kirjalikult esitatud ettepanekut teha ses olulises küsimuses rahvahääletus.
Haarasin initsiatiivi ja Elva linna piirkonnakogu esindajana küsisin selle aasta kevadel FB “ELVA” grupis elanike arvamust ujula tulevase asukoha osas. Võtsin sellise indikatiivse küsitluse samas grupis kokku seisuga 15. juuni 2020, sellele vastas kokku 658 inimest. Ma leian, et seda polegi nii vähe! See on parem kui null küsitlust antud teemal! Küsitluse tulemused on näha järgmisest tabelist.
Elva linna piirkonnakogu on mitmel korral Verevi rannaala detailplaneeringut arutanud ja selle seisukoht on järgmine.
1. Piirkonnakogu ei ole detailplaneeringu kehtestamise poolt sellisena nagu see täna on esitatud.
2. Peamisteks põhjusteks detailplaneeringu mittepooldamiseks on:
• planeeritud hoone asukoht on vale;
• puudub ohutu hajumisruum;
• planeeringu vastuvõtmisel kaob liiga kõrge hoone tõttu vaade Verevi järvele ja rannale;
• väheneb väärtuslik liivaala;
• hoone ehitamine on tänastes planeeringus toodud tingimustel majanduslikult ebaotstarbekas (liialt väiksele alale tahetakse ehitada liiga mitmetahuliste funktsioonidega hoone, mis saab olema kokku pressitud, praegune ala on võimalike edasiarenduste osas perspektiivitu);
• suur puude lubamatu raie kaldavööndis.
3. Ujula peaks olema rajatud sümbioosis muu eluga. Ujulahoone võiks rajada spordihoone kõrvale või järve teisele kaldale, lõunakaldale (mitte praeguste palliplatside asemel, vaid pigem senise roheala asemele, ulatudes osaliselt järvele).
4. Piirkonnakogu peab vajalikuks rõhutada, et ujula vajalikkuses Elva linnas ei kahtle ükski asumi esindaja. Samuti ei kahelda rannaala korrastamise ja kaasajastamise vajalikkuses.
Detailplaneeringust tekkisid esimesed joonised ja selgus hoonestusala, määrati mahupiirangud ja mudelivaated planeeringualast
Detailplaneeringu joonistelt selgus, et ujulat (4×25 m basseiniga ja ehk isegi SPA ja saunadega) on kavandatud üllatuslikult kitsukesele alale Verevi järve idakaldale! Kitsuke ala moodustub siis alljärgnevalt fotol vasakul pool näha oleva Tartu maantee ja ringpingiga ümbritsetud rannamänni vahelisele alale. Elva vallavanema Toomas Järveoja nõudmine detailplaneeringu koostajaile on olnud seejuures säilitada see mänd seal rannas. Aitäh, Toomas!
Veravi rand ja järve äärest kulgev Tartu maantee koos krundipiiridega, olemasolev olukord (2020)
Kavandatava vägagi mahuka hoone kuju ja mõõtmed jäävad väga suure tõenäolisusega selliseks, nagu need on maksimaalsetena esitletud detailplaneeringus. Nagu arutles volikogu liige Madis Ess 24.08.2020 toimunud volikogu istungil umbes selliselt: „… ümar see hoone tulla ei saa, kolmnurkse katusega ujulale vajaliku mahu tõttu samuti mitte. Tulebki selline nagu detailplaneeringus on esitatud!”.
Ujula oma mõõtmete tõttu saab tulla üksnes hoone pikimasse ossa – ehk siis kagunurka, paralleelselt Tartu maanteega. Nö „kangi alt” pääsevad inimesed Tartu maanteelt randa, hoone põhjapoolne osa on juba ette planeeritud rannahoone (sh vetelpääste jms) funktsioone täitma. Ranna poole jäävad terrassidega piirnevad hooneosad on ilmselt kohvikute päralt, WC-de, ehk mõne mullivannigi. Hoone kolmas korrus mahutaks ka muid funktsioone. Veebruarikuisel rahvakoosolekul ütles vallavanem edasi „võimaliku arendaja” soovi, et ehk mahuvad sinna hoonesse ka mõned külaliskorterid. Seda ei protokollitud.
Elva Verevi rand on tuntud juba vähemalt 120 aasta jooksul oma kaunite vaadetega piltpostkaartidelt, kõnealuse planeeringu realiseerumisel sellised vaated kaovad või muutuvad oluliselt piiratumaks – Tartu maantee ja järve vahele kerkib 11 meetrine sein. Kas see tuleb osaliselt läbipaistev või läbipaistmatu – see määratakse tõesti ära eeloleval arhitektuurikonkursil.
Kui mina olen oma mujalt pärit külalistega Elvast rääkinud, siis teatakse raudselt kahte kohta (kui muud ei teata): Verevi järv ja rand ning raudteejaam.
Ärilises mõttes saab Verevi rannaala ja selle detailplaneeringu juures kokku kaks magusat momenti:
- Elva piirkonna üks tuntuim-kuumim-kallim väärtusega kinnisvaraline asukoht – Elva Verevi rand kui siinse piirkonna pärl;
- maksimaalselt lubatavad hoonemahud ja maksimaalne ehitusalune pind.
Ehk siis piirkonna tõenäoliselt kõige väärtuslikumale maale on võimalik ehitada planeeringuga ette antud maksimaalsetes mõõtmetes hoone. Fakt. On selge, et selliste tingimuste juures kasutab hoonestusõiguse konkursi võitja sellist võimalust, et see maksimaalse mahuni täis ehitada.
Ma arvan, et eksivad need vallavolikogu liikmed, kes Verevi rannaala DP vastuvõtmise poolt käe tõstsid ja sisimas samas teadsid või lootsid, et planeeringuga ettemääratud mahtu täis ei ehitata. Eks aeg seda näitab!
Ja see juhtub, sest see on äriloogika!
Vallavalitsuse esindajad on ühtelugu väitnud, et rahvas rahunegu, sest tuleb ju arhitektuurikonkurss. Seal selgub väliskuju ja kõik muud detailid.
Mina arvan, et selle arhitektuurikonkursiga selgitatakse välja üksnes hoone välisfassaadi detailid ja kasutatavad materjalid! Hoone osade funktsioonid on ju seniste detail-planeerijate poolt mahtudega paika pandud. Arhitektidel jääb vaid paika panna siseseinad, uksed-aknad ja muud sellised detailid. Laias laastus on see nii.
Veebruarikuisel rahvakoosolekul / avalikul arutelul Elva vallamajas olid kohale kutsutud ka detailplaneeringut teostanud ettevõtte esindajad (AB Artes Terrae OÜ). Meenub, et nii mitmel korral rääkisid nad selle planeeringu arenduskäigust kasutades sõna „arendaja” – arendaja soov oli nii või teisiti asju teha! Vallavalitsus see olla ei saanud.
Minule kui kohalviibinule jäi igal juhul mulje, et juba detailplaneeringu arenduse protsessi on kaasatud lisaks Elva Vallavalitsusele veel keegi konkreetne kolmas osapool, keda ei tohiks veel selles etapis olemas olla ja kellel ei saaks seetõttu ka planeeritavale hoonele omapoolseid nõudmisi olla. Aga need siiski eksisteerisid!
Selline teater vallamaja saalis! Vallavalitsus ja detailplaneerijad teadsid planeeringust ilmselt rohkem kui nad rääkida võinuks ja saali kogunenud rahvas oli valdavalt planeeringu vastu.
Elva ujula alternatiivsed asukohad
Niisiis FB „ELVA” grupist saadud indikatiivne rahvahääletus andis välja kaks enim toetushääli saanud asukohta, kokku 93%.
- EG algkooli tagune ala (Tartu mnt 3, Elva), ujula kui spordihoone lisahoone, 68% toetushääli;
- Arbi järve rannapoolne osa (Pikk 12, Elva), tegu on kunagise Elva linna maaga, mis on erakätesse ära müüdud, 25% toetushääli.
Mõlemat alternatiivset asukohta on FB „ELVA” grupis mitmel korral arutatud, seda on tehtud ka peale Verevi järve rannaala DP algatamist (kui Verevi on asukohana juba välja valitud) rahvakoosolekutel, Elva linna piirkonnakogus, volikogus ja ka mujal.
Mõlemal alternatiivil on omad eelised ja puudused. Pikk tn 12 on ideaalne ujula-SPA krunt, paraku on see kunagise Elva linnavolikogu otsusega ära müüdud ja seejärel on see käinud käest kätte. Aga siiski on kindlasti võimalik (omaniku nõusolekul muidugi) sellele krundile mitme kombinatsiooniga Elva linna- ja vallaelanikele ning ka meie külalistele see hoone ehitada. See krunt võib ju ka omanikku vahetada. Üritatakse ka ju praegu Verevi rannaalale kombineerides ujula-rannahoone saada – kuigi selle asja sisu on täis vastuolusid.
Ujula-SPA Elva Spordihoone lisahoonena oleks kõige sobivam variant Elva Gümnaasiumi õpilasi ja Spordihoone kasutajate huve ja tervist silmas pidades. On arusaadav, et see asukoht ei ole esmapilgul üldsegi mitte nii atraktiivne, kui see on Verevi rannas.
Mis saab siis, kui äri Verevi rannas ei edene?
Sellel samal, 24. augusti volikogu istungil toodi välja asjaolu, et Verevi järve tervise halvenedes (järve põhjakihid sisaldavad saastunud setteid, järv kasvab toitainete ülekülluses üha enam kinni) ka rand kui selline kaotab oma atraktiivsuse ja tuntuse!
See tähendab reaalset võimalust, et tulevane hoonestusõiguse omanik võib hakata küsima täiendavaid dotatsioone (ka Tartu linnale kuuluv Aura veekeskus ei majanda ennast piletituludest igal aastal ära), kuna kehva järvevee tõttu oleks ranna ja ujula-rannahoone külastajaid tunduvalt vähem ja vastavalt sõlmitavale hoonestusõiguse lepingule pole võimalik äritegevust jätkata.
Eksisteerib samuti oht, et ujulaäri mitteedenedes hakkab hoone käima käest kätte. Algses Pirita rannahoones on täna merevaatega eksklusiivsed korterid! Võimalike külaliskorterite ehitamise huvist Verevisse võis tähelepanelik saalisviibija kuulda ka 19.02.2020 temaatilisel avalikul arutelul Elva vallamajas!
Ma olen selles üsna veendunud, et sellist stsenaariumit ei sooviks Elva rahvas, tänased vallavolinikud ega ka tänase vallvalitsuse liikmed! Eesmärk on ju ehitada linna ja vallarahvale ujula ja ka Verevi rand peaks korda saama ning omale funktsionaalse rannahoone.
Verevi järve tervise probleem vajab niikuinii lahendamist, sõltumata sellest, kas ranna-ala jääb selliseks nagu ta on, ehitataks sinna vastavalt hetkel kehtivale detailplaneeringule oma mahult sobiv 300 m2 rannahoone või ehitataks see praeguse vallavalitsuse tugeval surumisel eraomaniku vahenditega täis!
Tondilossi krundi ja Elva linnaraamatukogu paralleel tänasel päeval
Nn tondilossi krunt müüdi miskipärast koos avaliku rannaga Elva Linnavolikogu kunagise otsusega heas usus paarikümne aasta eest erakätesse, lootuses et küll eraomanikud ehitavad-renoveerivad ja tondilossist saadakse muuhulgas ka mõningase avalikkusele suunatud funktsiooniga hoone (esimene korrus pidi jääma äridele). Tegelikkuses ei hakanud midagi juhtuma – mingi aja pärast müüdi see lihtsalt edasi.
Elva linna maksumaksjate rahadega osteti rand ja kõnniteed ligi viie aasta eest tagasi kohaliku omavalitsuse omandisse, „vastutasuks” soostusid vastavalt sõlmitud ostu-müügilepingule Pikk tn 12 omanikud saadud müügitulu eest ära lammutama eelkõige visuaalselt riivanud Elva linna suurima tondilossi. Krundi väärtus tõusis, Elva visuaal paranes. Saavutati nö win-win situatsioon. Lisaks kinnitati kunagise linnavolikogu poolt tänasele omanikule sobiv detailplaneering.
Tagasi alguse juurde: tõmban tondilossi krundiga sellise meelevaldse paralleeli aastakümnete võrdluses – hoolimata „majanduslikust mittetasuvusest” ja „kehvast asukohast” on meie linna raamatukogu täna olemas, kuigi seda on tulnud rahaliselt kui avalikku teenust pakkuvat allasutust igal aastal doteerida! Kuid see on toitnud meie linna elanike vaimu ja tänu selle toele on siit linnast üles kasvanud väga palju tublisid ja toimekaid inimesi terve Eesti jaoks! Igasuguse avaliku hüve pakkumine sellist eesmärki kohaliku omavalitsuse poolt maksumaksja raha eest ju peabki täitma!
Ka tondilossi maa oleks võinud jääda müümata – selle müügist kunagi laekunud summa eest (mäletamist mööda 100 000 EEK ehk ca 6400 €) ehitati või investeeriti omakorda millesse?
Ma arvan, et kohalikul omavalitsusel ei pea alati avalikku teenust pakkudes teenus ennast tingimata ära tasuma. Võimalikult head elukeskkonda ja võimalusi pakkudes on suurem tõenäosus elanike hulga (sh aktiivsete maksumaksjate ja tulubaasi) kasvuks.
Tulenevalt Äriseadustikust on ettevõtja peamine eesmärk teenida kasumit. See on jätkusuutliku äri alusloogika. Kui avalikku teenust (näiteks ujula piletitulu elanikkonnale ja ka kaude ujuma õppivatele lastele) pakkudes ei kaeta kulusid, siis kiputakse puudujääv osa võtma niikuinii maksumaksja taskust!
Nii toimitakse ka raamatukogu ülalpidamise puhulgi!
Küllap Elva vallaeelarve ja laenuvõimekus ühel hetkel on piisavad selleks, et ujula kui avalikku teenust pakkuv hoone ehitada. Või siis hea tahtmise korral sobivas majandussituatsioonis leitaks investor, kes ehitaks ujula sinna, kus läbi demokraatliku valiku on sellele leitud parim asukoht!
Leian, et Elva linna- ja vallaelanikud maksumaksjatena on väärt sellist kaheksa või siis ka kuue rajaga ujulat, mis oleks suurem kui kitsuke bassein, mida praegu kavandatakse hoonesse, mis saab olema basseini kohalt ainult 15 meetrit lai! Sellel peab olema piisav hajusala ja tulevikku silmas pidades ka arenguperspektiiv laienemiseks. Näitena toodud pisike Kuremaa küla on ju seda rasketest oludest hoolimata suutnud!
Valged valed
Ida-Preisimaalt pärit maailmakuulus filosoof Immanuel Kant nimetas „valgeteks valedeks” (sks. k. weiße Lügen) neid tõdesid, mille osas nt rahvale räägitakse osa tõest, aga teine osa, mis võib olla sageli ka sisulisem ja olulisem – jäetakse rääkimata!
Vabanduseks ei sobi minu arvates see, et eesmärk iseenesest (antud juhul ükskõik mis hinna eest lubada rahvale uueks valitsemisperioodiks ujulat) võiks olla üllas!
Valged valed on üllast eesmärgist hoolimata siiski valged valed!
Toomas Laatsit
insener
elvalane
Elva linna piirkonnakogu esimees
