Seitsmenda Päeva Adventistide Elva Kogudus tähistas 25. aastapäeva

Hingamispäeval, 25. mail tähistas Elva adventkogudus 25. aastapäeva, mille motosalm oli võetud kirjast heebrealastele 13:8: „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!” Seekordne aastapäev kujunes väikestviisi laagriks, kuna Võrtsjärve ääres renditi palkmaja, kuhu paljud läksid juba reedel ning tulid ära pühapäeva ennelõunal.

Koguduse liige Malle Johanson sõnas aastapäeva korraldamisele tagasi vaadates, et üheskoos mõeldi, kuidas aastapäeva teha. „Me oleme alati linnavalitsuses aastapäeva tähistanud, nüüd seda ei saanud, kuna seal on mööbel teistmoodi sätitud ja seda ei saa ümber paigutada. Kultuurikeskus on meie koguduse jaoks jälle liiga suur. Mõtlesimegi siis, et võiks aastapäeva teha hoopis looduses. Ja me ei eksinud, ilm läks väga ilusaks. Võrtsjärv oli natuke lainetes. Meile väga meeldis. Osadus oli väga südamlik.” Aastapäeva korraldamise eestvedajad olid Ingemar ja Maarit Liidemaa. „Kõik aitasime, aga nemad olid kõige olulisemad lülid,” sõnas Malle.

Aastapäeva-hingamispäev algas piiblitunniga, mille arutelu kujunes elavaks, kuna teema on paljudele südamelähedane: laste kasvatamine. Piiblitundi juhtis Revo Lastik. Üheks olulisemaks küsimuseks oli see, kuidas ja mil määral lapsevanem peaks end kehtestama ja kuidas lapsi korrale kutsuda.

Piiblitunnile järgnes jumalateenistus, mille jutluse pidas koguduse pastor Vitali Mirošnitšenko, kes rääkis, et nende 25 aasta jooksul on Jumal Elva kogudust väga kenasti kandnud. Jumalateenistusel laulis kohaliku koguduse ansambel.

Elva koguduse vanim liige, 95-aastane Ilja Stepanov, keda tuntakse ka vanaisa nime all, palus samuti sõna. Vanaisa elas mõne aja eest üle insuldi ja kuigi tema rääkimine on vaevaline, kuulasid kõik tähelepanelikult. „Lambaid on palju, on mustad, hallid, veel hallimad, kirjud, valged,” rääkis vanaisa. „Lambad ei tee üksteisel vahet, millised nad on. Meie, kristlased, püüame üksteisel vahet teha. Miks me ütleme, et mina olen valge, aga sina oled must? Nii me ei tohiks. Karjane tuleb ise ja eraldab, jätame selle töö temale. Jeesus on hea karjane.”

Pärast lõunasööki said külalised ja koguduseliikmed osa Maia Hõlpuse ajalooülevaatest. Rohkete piltidega esitlus oli põnev ja Maia mälestused ning selgitused piltide juurde väga huvitavad.

Seejärel oli kavas kontsert, mille andis Elva koguduse bänd, kuhu kuulub kolm kitarrimängijat ja kolm lauljat. Pärast kontserti said aga kõik soovijad proovile panna oma teadmised Piiblist: Ingemar ja Maarit Liidemaa olid koostanud viktoriini.

Lisaks ajalootunnile oli päevas veel meenutamist: näidati viimase kahe aasta jooksul filmitud klippe koguduse laste esinemistest kõigilt tähtpäevadelt. Malle: „Vaatasime seda videot koos lastega ja saime palju naerda. Nad olid nii väikesed veel kaks aastat tagasi!”

Oma kogudust, kus Malle on osaline olnud selle algusest peale, kirjeldab ta kui väga abivalmist. „Meil on selline kogudus, kus aidatakse üksteist. Meie koguduses on omavahel hingesugulus. Meil on niisugused tugevad pered, kes on algusest peale koguduses olnud. See on hästi oluline,” kirjeldas Malle ja lisas: „Loomulikult on kogudusevanemad olulised: Ingemar Liidemaa ja Toomas Johanson. Üks on noorem ja teie vanem ja nad täiendavad teineteist. Toomas oli enne vastutusest üksi väsinud, aga Ingemar tuli toeks ja nad sobivad omavahel väga.”

„Meil on hästi sõbralik kogudus. Kui on vaja mõni küsimus ära lahendada, siis tuleme kokku ja räägime rahulikult. Ei ole ju nii, et kõik saavad ühtemoodi aru, aga kui on vaja midagi otsustada, siis tullakse kokku ja räägitakse,” rääkis Malle oma kogudusest.

Praegu on Elva koguduses 29 liiget, kuid palju käib hingamispäeviti jumalateenistustel ka sõpru. Malle: „Lapsi on meil väga palju, ka väikseid beebisid. Mõnikord on lausa ruumipuudus.”