Sõitsid saanid, sõitsid reed, mööda lumist raudteed?!

Niipea, kui lumevaip maad kattis, hakkas politseile jõudma aina enam teateid „ratsanikest“, kes mootorsaanide ja ATV-dega maaomaniku loata võõrast pinnast kündsid. Enim kaebusi oli lõbusõitjate kohta, kes maaomaniku luba küsimata üle põldude tuiskasid ning seeläbi maaomanikele kahju tekitasid. Ei arvestatud seejuures, et põllumehed on külvanud maha talivilja, millest saaniga üle sõites suurt saaki enam loota pole. Ka on sõidetud nahaalselt läbi eramajade hoovidest ning kordi isegi raudteerööbaste vahel. Raudteeliiklus on mõeldud rongidele, mistõttu on igasugune kõrvaline toimetamine seal jalgsi või ratastel selge ohu allikaks. Veel vähem ei tunta vastutust, kui raudteesõidul lõhutakse oma masinaga raudteerööpaid ja raudteele paigutatud hinnalised sensorid. Varaline kahju nii ühel kui teisel juhul on suur. Suurem kui mõne sõiduks kasutatud saani või ATV enda väärtuski.

Kui autosõidul on kõigile ühtmoodi mõistetav, et pikki võõrast põldu masinaga sõitu ei lähe, siis miks lubatakse endale erandeid huligaanitsemiseks mootorsaani roolis või ATV-l? Vaid isekas jõmm läheb maastikusõidukiga võõrale maale lõbusõidule. Mõistlik inimene teeb enne endale selgeks, kas ja kus on sõiduvahendi kasutamine lubatud. Sealjuures teeb kindlaks maavaldaja, küsib temaltki luba, kus saaks kahju tekitamata oma sõidusoovi rahuldada.

Erinevate kaebuste lahendamisel ja saanide sõidumarsruute tuvastanuna on näha, et sissesõtkutud saaniteed palistavad kogu Elvat ja selle lähiümbrust. Siin näitab politsei kogemus, et kui taolistest juhtumitest aegsasti teada ei anta, võib saanijuhtide seadusetusetunne ja omavoliline sõit teiste eramaadel aina hoogu juurde saada. Selleks, et seadusele vilistavad saanijuhid vastutusele võtta saaks, tuleb eramaal sõitvast, varalist kahju või muid ebamugavusi tekitavast saanist politseile võimalikult kiiresti teada anda. Kiiresti reageerides on võimalik rikkujad tabada juba kohapeal. Suureks abiks rikkujate tuvastamisel on seegi, kui pealtnägijad jätavad meelde mootorsaani registreerimisnumbri ja tundemärgid.

Mõistlikke manöövreid ja enam üksteisega arvestamist soovides,

Alik Säde

piirkonnapolitseinik

————-

Mõned näited Elva ja Nõo kandist sel hooajal laekunud teadetest:

19. jaanuaril teatati, et Kambja vallas sõitsid saanid mööda eramaad.

23. jaanuaril teatati, et Nõo vallas Elva ja Nõo vahelisel raudteel on saaniga sõidetud üle raudtee ning rööbastele on sest jäänud nähtavad täkked. Paraku saabus info politseile kontrollimiseks liialt hilja ning operatiivselt sealt kedagi tabada ei õnnestunud. Küll pani piirkonnapolitseinik juhtumi omale kõrva taha ning hoiab seda piirkonda oma tähelepanu all.

27. jaanuaril teatati Kambja vallast politseile, et saanid sõitsid üle helistaja kinnistu.

31. jaanuaril teatas raudteemeister politseile, et Tartu ja Reola jaama vahelisel alal on huligaanid mootorsaanidega raudteel sõitnud, rööbastel täkked.

2. veebruaril teatati, et Tartu vallas Laeva kandis sõitsid puhkemaja õuest läbi kolm mootorsaani, kuigi maaomanik oli eravalduse märgid kõikjale üles seadnud. Paraku ei märganud teataja ühtki saani eritunnust ega registreerimismärki.

4. veebruaril teatati, et Nõo vallas oli taas sõidetud raudteerööbastel saanidega.

Ragne Keisk

PPA pressiesindaja

7308850 / 59125457