Käesoleval aastal möödus Peedu veski esmamainimisest 380 a. Seetõttu otsustas Peedu Korraldusselts väärikat tähtpäeva ka ulatuslikult tähistada. Juba 1. jaanuaril lepiti kuuse all kokku, et tehakse Peedu ajalugu käsitlev raamat ja lubati sellele kaastööd teha. Uus Korraldusseltsi juhatus aga lisas plaanitud trükisele veel kahepäevase kultuuriprogrammi. Ja kuna üritust toetasid ka KOP ja Hooandja, saigi kultuuriüritus täises mahus läbi viidud. Esimesel õhtul vaadati digitaliseeritud fotosid esimeseEesti Vabariigi aegsetest Peedu hoonetest ja vaadati hr Tippeli tehtud lühifilmi suvitamisest Peedul Oskar Danieli majas 1938-1940.a. Elevust tekitas, et üht maja ei suutnud keegi kohalolnuist ära tunda ja jäi arvamus, et ehk põles see sõja ajal ärapõlenud kolme maja seas maha.
Laupäeval kogunesid Peedu elanikud ja külalised Peedu veskitammile, kuhu Korraldusselts otsustas Peedu esmamainimise auks metallskulptuuri paigutada. Kuna luba selle paigaldamiseks ei jõutud veel kooskõlastada, siis demonstreeriti metallist ja hobuseraudadest soomustega skulptuuri kirjaga Peedu 1638 rahvale veskitammil. Kunstniku kavatsus oli teha forell, kuna jõeforellid Peedu jões elavad ja neid on tammi alt ka korduvalt püütud. Loodusemees Juhani Pütsepp aga arvas, et tegemist on teise kala – turbaga. Ka neid on selles paigas läbi aastate olnud, mäletan, mu isagi rääkis omal ajal välja püütud neljast suurest turbast. Igatahes, kui kooskõlastused saadakse, paigutatakse see taies veskitammi silla külge kõigile möödakäijatele imetlemiseks.
Kala skulptuuri olid tulnud avama ka uue valla juhid volikogu esimees Maano Koemets ja vallavanem Toomas Järveoja, kes pidasid ka kõnet. Puhkpilliorkester mürtsus, võeti rivvi ja sammuti lippude lehvides läbi Peedu piki kasealleed, mille rajas oamaegne Korraldusselts, laululavale. Eesti lippu kandis Ilmar Särg, valla lippu Maano Koemets, Peedu Korraldusseltsi lippu teine tohter Ain Kaare, kes mõni aasta tagasi Peedule kolinud, aga Peedu heakorra eest usinasti tegutsenud. Laululaval peedi asjakohaseid kõnesid ja siis tegi pr. Evelin Sedrik, päeva eestvedaja ja Korraldusseltsi juht, programmi teatavaks. Selles oli igaühele midagi. Üle 90 unimese läks kultuuriloolisele retkele Peedul Juhani Pütsepa juhtimisel.
Käidi raudteejaamas, suvekino kunagises asupaigas, küla kiigeplatsil, kaarsillal ja Kerikmäel, kust suunduti uuesti üle veskisilla Oskar Alliku, kunagise Kirjanike Liidu suvekodu õuele. Selle väravas paigaldati Kersti Merilaasile pühendatud jutupost. Kunagise kirjanikest hõivatud, nüüd tühja maja õuel peeti koosolekut, kus kunagised maja elanikud, kirjanikud, teiste seas Lehte Hainsalu ja Mall Johanson, meenutasid kadunud aegu. Paika oli püstitatud ka kohvik, kust sai karastuseks nii lahjemat kui kangemat jooki, mida mõned naisterahvad ulatuslikult tarbisid. Tulid meelde ajad, mil sellest paigast sadakond meetrit eemal oli pood ja mehed pärna all, tookord küll mehed laua ümber sumisesid.
Samal ajal oli organiseeritud kanuusõit Elva paisjärve juurest mööda jõge Peedule. Ahja Kanuumatkad olid varustatud 24 kanuuga, need läbisid selle maa kaks korda ja sõita soovijaid oli kindlast rohkem kui saajaid, sest kõik kohad olid täis. Peab tunnistama, et Elva linn ei oska oma hüvesid ära kasutada. Kanuud korralikult vette lasta jõe ääres kõrge kalda tõttu kergesti ei saa, maabumine Peedul ulatuslikul liivaribal on küll probleemideta. Jõge pidi sõites torkas silma nii mõnigi tondilossiks muutunud hoone ja Elvast allpool ka ulatuslik kasutatud taara kogunemine vaiksematesse jõekäärudesse. Nii et plastist et pääse isegi meie, kuigi pole mere ääres.
Kes parasjagu kanuuga ei sõitnud, võis vaadata Vapramäe tänava alguses Anne-Reet Paatsi kujundatud näitust Peedu omaaegsest tuberkuloosisanatooriumist, mis oli paljudele Peedu elanikele tööandjaks ja vaadata laululaval ja jaamas lastele toimunud etendust Teofrastus Astrid Reinla raamatu ainetel. Etendusel oli huvitav tulemus. Järgnevaks kontserdiks ilmus laululavale hallikirju triibuline kass, kes oli justkui Lea Malini illustratsioonilt välja astunud. See kass kolis koos inimestega edasi Peedu kooli juurde ja ei kavatsenud isegi järgnenud pühapäeval sealt kusagile lahkuda, vaid silitas koolimaja, lilli ja möödakäijaid.
Kontserdil esines spetsiaalselt ürituseks loodud projektikoor, segakoor poolest tosinast mehest ja tosinast naisest, kes Peedu kooli uue lauluõpetaja Helli-Tiiu Särje juhatusel oli hulga keerulisi kodulaule ära õppinud. Kontsert kestis ligi tunni ja lõppes päeva ainsas suuremas vihmasabinas. Pärast seda mindi koolimajja, kus toimus mälumäng osaliselt Peedu, osalt üldkultuurilistel teemadel, mille küsimused oli välja mõelnud peedukas Tõnis Soovere. Ja siis vaadati laululaval ühiselt Peedu selle suve kino esimest filmi Portugal. Külma ja niisket õhtut trotsides oli vaatajaid jäänud kümnendik koosolnud rahvast. Kokku osales kultuuripäevadel üle 350 inimese, neist umbes 130 last.
Peedu suvekino toimub sõltuvalt ilmast Peedu laululaval või Peedu koolimajas, näidatakse Eesti väärtfilme nii juulis kui augustis vallavalitsuse toel. Mängukava on lõustaraamatus olemas, filmid kõik kohal ja kino toimub iga ilmaga. Kui mõni Peedu inimene soovib uut Peedu raamatut, millest me seda lugu alustasime, siis saab ta seda koostajalt (Ilmar Särg, tel 55996161) või Elva turismiinfopunktist Kultuurikeskuses.
Ilmar Särg
