ELVA PIIRKONNAKOGU ASUTAMISEST, LÕUNA-EESTI TURISMIKONVERENTSIST, VALLAVANEMALE PETITSIOONI ESITAMISEST

Reportaažid sündmuskohtalt

PIIRKONNAKOGU ASUTAMISELT
LÕUNA-EESTI TURISMIKONVERENTSILT
VALLAVANEMALE PETITSIOONI ESITAMISELT

Koosolekust, kus sooviti Elva piirkonnakogu asutada

Ligi 30 linnaelanikku tuli 5.detsembri õhtul raekoja saali, et asutada Elva piirkonnakogu. Meenutame, et sellised organid on mõeldud tegutsema n,-ö üleminekuperioodil, mis kestab neli aastat ehk praeguse valimisperioodi lõpuni.
Valdade ühinemise koordinaator Kertu Vuks, kes koosolekut juhtis, pakkus alustuseks välja piirkonnakogu liikmete valimise linnaosade ehk asumite kaupa. Pärast avasõnu, mis lausus vallavolikogu esimees Maano Koemets, selgitas Kertu Vuks pädevusi, mis piirkonnakogule antakse (meie leht tutvustas neid viimases Toimetaja veerus). Elva piirkonnakogu on mõeldud 11-liikmelisena. Kertu Vuks lisas teavet, et piirkonnakogu valib omakorda esimehe ja aseesimehe ning võtab otsuseid vastu konsensuse põhimõttel.

Kuna Kertu Vuks oli koosolekust informeerinud eraldi Elvas ja Peedul tegutsevaid seltsinguid ja klubisid , siis saalis olid ka mitme ühenduse esindajad. Nemad, alustades Andres Mäesepast Mahlamäe seltsist, asusidki oma arvamusi välja ütlema.
Väga täpselt ütles enamiku koosviibijate seisukoha välja Aivo Johanson MTÜst Elva Elama. Nimelt võiks piirkonnakogu formeerida ikkagi seltsingupõhiselt. Sest seltsingute esindajatel on kindel mandaat. Erinevalt n.-ö inimesest tänavalt. Sama mõtet kinnitasid vallavolinik Madis Ess ning Peedu seltside esindajad doktor Ilmar Särg ja Edith Grothe.
Sirje Veldi Käärdi seltsist juhtis tähelepanu sellele, et Elvaga on juba vanade valdade aegu soovinud ühineda Käärdi ja Metsalaane ning nüüd oleks koht, kus nendega võiks ka arvestada. Kertu Vuks nentis, et kuna piirkonnakogu koosseisu kinnitab valla volikogu, siis selle organi päralt on ka nõusolek laiendada piirkonnakogu haardeala.
Pandi püsti intrigeeriv küsimus, et kui pirkonnakogus juhtub tekkima kõigele vastu olev opositsioon, siis mida sel juhul teha? Vastuseks pakuti võimalust, et koostööd ja konsensust pidevalt rikkuvad isikud võib piirkonnakogu ise kas korrale kutsuda või välja heita. Vallavanem Toomas Järveoja, kes koosolekust osa võttis, rõhutas vajadust, et piirkonnakogu mõtleks ja räägiks kaasa väga tõsistes küsimustes, jättes näiteks teeaukudele viitamise lihtsaks telefonikõneks vallamajanduse osakonda.
Maano Koemets soovitas moodustada jõulist piirkonnakogu, aktsepteerides samuti seltsingupõhist lahendust. Ta tõi näiteks Tartu linna, kus vähemalt kaks kogukonnaühendust ei lase linnavalitsusel oma piirkonnas isegi ühtki puud ilma nende nõusolekuta maha võtta. Teda toetas ka vallavanem, kes märkis, et kui kogukond on nõrk, võidakse ühel kenal päeval linnas kas või lageraiet teha. Sirje Veldi ütles välja mõtte, et Elvas piisakski kolmest tugevast seltsingust, et moodustada asjalikest inimestest tugev piirkonnakogu.

Mitmed koosolekulised kasutasid juhust ja deklareerisid koosoleku väliselt vallavanemale, et sümboolikakonkursist läbi käinud tööd on ilmetud, kujutades loorberilehti ja kalmistuteele visatud kuuseoksi. Rääkimata kolmandast väljavalitud tööst, millel ainuke selge sümbol on käbi.

Kuna piirkonnakogu valimisteks on aega kuni 1.veebruarini, otsustati koosolekul, et seks otstarbeks kutsutaksegi lähiajal kokku Elva seltside ja klubide esindajad.

Kultuurikeskuses räägiti turismist

6.detsembril peeti Elva Kultuurikeskuses Lõuna-Eesti turismikonverentsi. Lipukirjaks oli võetud „Tunne oma naabrit“.Konverentsi pidamise koht oli valitud väga tabavalt – just Elvas on nn. turismipunkte erakordselt vähe ja linna esindusrand Verevi järvel näeb pärast 120 aastat, mil siin lihtsalt lehmi joodeti, pehmelt öeldes tagasihoidlik välja.

Rahandusministeeriumi esindaja Väino Tõemets illustreeris statistikaga Eesti uut adminstratiivjaotust. Ta osundas muuhulgas, et Elva vald on moodustatud ühena suurima hulga valdade baasil. Vald on ka Tartu ja Viljandi linna ning Valga valla kõrval suurima elanikkonna arvuga ala. Hr.Tõemets rõhutas, et maavalitsusi enam ei ole ja huvireiside korraldajad peavad looma kontakte vahetult omavalitsustega. Vajadusel tuleb seda teha ka maakondlike arendus- ja ühistranspordikeskustega.
Võttes sõna ja kõneldes Lõuna-Eesti turismi tulevikust, ütles Valgamaa esindaja julgelt välja, et meil on lihtsalt mahajäetud kant. Umbes nagu 100 astat tagasi oli Lõuna-Hispaania, kus elasid ainult kitsekasvatajad. Täpselt nagu meil siin, oli seal inimasustus hõre, puudus vabrikuproletariaat ja piirkond asus suurtest teedest eemal. Praegu on seal uhked võimalused nii puhkuseks kui turismiks. Ta kutsus üles looma oma paikkondadele legende. Nii nagu on Peipsi-äärel seoses sibulaga. Enam ei hala keegi, et Peterburi turg on ära lõigatud – seesama sibul viiakse nüüd juba lausa koduõuest minema. Ja kallima hinnaga kui poes. Kui legendi ei loo, jääme „kitsekarjusteks“.
Konverentsi töö arenes edasi huvitava väitlusega teemal, kuidas teha koostööd geograafiliste naabritega. Tõepoolest, seoses terroriohuga Euroopa tuntumates turismipaikades on Eesti rahvas hakanud rohkem ringi vaatama kodukamaral. Selleks peabki andma ahvatlevaid võimalusi nii omadele, kui välisturistidele. Ja looma naabritega ühiseid turismimaršruute.

Vallavanemale anti üle petitsioon.

Samal päeval, 6.detsembril, andsid Elva Puuetega Inimeste Ühingu juhatuse liikmed Anne Kähr-Haller ja Vaido Nõmmemaa vallavanem Toomas Järveojale üle pöördumise, mis koostati 2.detsembril juhatuse koosolekul.Lisaks paberile, usaldati vallajuhile ka suuliselt puuetega inimeste peamised murekohad ja nende ühenduse juhatuse mured.
Anne Kähr-Haller rõhutas, et puuetega inimesi peab kõigepealt julgustama. Nad ei hala, kuid enamasti ei raatsi oma probleemidega välja tulla. On ka üksjagu skepsist, et vaevalt keegi neid aidata võtaks. Samas on selgesti tunda, et kogukond on hakanud neid rohkem aktsepteerima. Puudega inimene saab juba näiteks tõrgeteta siseneda Kultuurikeskusse ja Tartu maantee koolimajja. Vaido Nõmmemaa lisas, et koolis võiks ikka olla ka väike skeem, kuidas aulani jõuda.
Ei rõõmustanud puuetega inimesi sõnum, mis sisaldus valdade ühinemislepingus. Nimelt deklareeriti selles puuetega inimeste probleemide lahendamist juhtumipõhiselt. Nagu väitis Vaido Nõmmemaa, ei pruugi enamik erivajadustega inimesi sellesama juhtumi tekitamiseks kodust väljagi tulla. Vallavanema juures kõneldi ka invaauto rentimisest. Külalised isa pakkusid juhuks, kui otsustamiseks läheb, soodsamaid, st.ökonoomsemaid üürimistingimusi.

Kohtumisel lepiti kokku, et jaanuari algul kutsutakse valla invaaktivistid vallavalitsusse ümarlaua taha, et koos vallajuhtide ja sotsiaalosakonna esindajatega rääkida juba konkreetsemalt, mida saab teha ja kuidas aidata puuetega inimesi, olgu nad väikesed, suured või päris vanakesed.

Kalju Hook