Elva vallavolikogu koalitsioon seab uueks vallavanema kandidaadiks Aare Andersoni (Isamaa) – mehe, kes on varasemalt Elva linnajuhtimise juures olnud 7 aastat ning ligemale 30 aastat Elvas elanud. Uurisime Andersonilt, millised on tema mõtted seoses võimaliku peatse vallavanema tööga.
Palun tutvustage ennast – kuidas te Elvaga seotud olete ja mida olete varem teinud?
Olen elanud ligi 30 aastat Elvas, siin on mu kodu. Olen õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja ühiskonnaõpetust ning mu esimene töökoht oli koolis õpetajana. Hiljem koolitasin täiskasvanuid, eelkõige omavalitsustöötajaid ja -juhte. Selle töö käigus kasvas huvi ka ise omavalitsuse töös osaleda ja peagi avanes võimalus asuda tööle tollasesse Elva linnavalitsusse. Aastatel 1998-2002 olin Elva abilinnapea ja linnapea ametis, kokku 7 aastat. Edasi viis tööelu Rahandusministeeriumisse ning siis Luunja vallavanemaks. Luunja vallaga seovad mind juured – mitu inimpõlve esivanemaid on pärit sealtkandist.
Tänane Elva vald erineb vist päris kõvasti omaaegsest Elva linnast?
Seda kindlasti. Haldusreformi järgselt kujunes suur omavalitsus, mille erinevad piirkonnad ei ole paraku senini piisavalt kokku kasvanud. Sellise suure valla juhtimine on keeruline juba sellepärast, et igal piirkonnal on oma identiteet ja see peaks säilima, kuid rahakott on ühine. Inimese jaoks on aga ikkagi kõige tähtsam tema lähem koduümbrus. Erinevate piirkondade inimeste jaoks on oluline, et nad on valla jaoks samaväärsed nagu keskuse elanikud ehk et vald näeb ja kuulab kõikide kohtade probleeme ning tegeleb nendega.
Elva vallas on kokku üle 80 haldusüksuse ning elanike arv üle 14 tuhande. Seejuures on üsna harukordne, et Elva suuruses linnas on palju töökohti ning siia käiakse tööle ka kaugemalt. Elva vallal on suur potentsiaal. Siin on ilus loodus, tublid inimesed, ettevõtted ja kogukonnad. Nüüd sõltub palju valla juhtidest, kas ja kuidas suudame luua tingimused, et meile võiks elanikke juurde tulla. Minu soov on kindlasti see, et elaniku ja vallavalitsuse vahel oleks sõbralik suhe ehk küsimused saaksid kiirelt vastused, mured lahendatud.
Kas teil on mõtteid, kuidas parandada Elva valla rahalist seisu?
Elva valla rahaline seis on pingeline: ebapiisav likviidsus sunnib kasutama arvelduskrediiti ning piirab nii valla igapäevast toimimist kui ka arenguvõimet. Selle teemaga tuleb tõsiselt tegeleda. Nii suure valla eelarves on võimalik asju ümber korraldada. Meil ei ole vaja kurta maksutulude laekumise üle – Elva vald ei ole kauge ääremaa, siin on tegusaid ettevõtteid ja inimesi ning see kajastub ka maksutuludes.
Vald peab suutma korraldada oma majandustegevust nii, et võimalikult palju raha jõuaks päriselt inimesteni – haridusse laiemalt, huvitegevusse ja elanike heaolu toetavatesse valdkondadesse – mitte ei kuluks liigselt süsteemi ülalpidamisele. Vallal on mitu suurt hallatavat üksust, mis pakuvad teenuseid, mida saaks osta eraettevõtetelt. Vald ei peaks ise pidama soojaettevõtet, tegelema katlamaja katelde vahetamise või koolisöökla menüü koostamisega. Need on tüüpilised erasektori teenused ja neid on võimalik avatud konkursi korras hangetega sisse osta.
Vallal seisavad lähiaastatel ees mitmed vältimatud investeeringud. Lisaks teede ja tänavate korrastamisele vajab ajakohastamist sporditaristu. Valla staadionid on ajast maha jäänud: Elva ja Puhja staadioni projekteerimine juba käib ning Rõngu ja Rannu staadioni uuendamine on kavandatud järgmiseks aastaks. Samuti on Elvas lumekahurite vajadusest räägitud juba aastaid ning nüüd on aeg liikuda aruteludelt lahenduste suunas. Üks suur lubadus on juba tehtud – koolitoit on meie vallas uuest aastast jälle tasuta.
Kui jutt juba hariduse peale läks, siis mis saab Palupera koolist?
Palupera kool on praegu liidetud Rõngu keskkooliga ja ta on 6-klassiline. Koalitsioonilepingus on sätestatud, et Palupera kooli luuakse uuesti kõrgemad klassid ning taastatakse kooli iseseisev staatus. See on kohaliku kogukonna soov.
Omavalitsusel on õigus koolivõrku korrastada, kuid seda tuleb teha kogukonda sisuliselt kaasates. Mõistagi vajab kooli hoidmine ressursse, aga teiselt poolt on see ka märgilise tähendusega. Väga paljude perede jaoks ja mitte üksnes Palupera piirkonnas on eluliselt oluline, et laps saaks õppida väikeses klassis ja väikeses koolis. Selliseid lapsi tuleb järjest juurde ja sellepärast ei ole õige väikseid koole Exceli tabeli järgi kinni panna. Rahalises mõttes ei ole tegemist ületamatu probleemiga. Heasse kooli, mille tulevik on selge ja kindel, tuleb õpilasi juurde ka mujalt vallast. Pole mõistlik tekitada olukorda, kus vald võitleb oma elanikega. Riigikohtu otsus Metsküla kooli osas tõi selgesti välja probleemid ja vead taoliste otsuste korral, mida pole tarvis meil korrata.
Mis on teile Elva vallavanemaks saades kõige tähtsam?
Kõige olulisem on valla juhtimises tihe ja pidev koostöö erinevate osapoolte vahel. Loomulikult on tähtsaimaks kontakt ning koostöö erinevate valla piirkondade, kogukondadega, ettevõtjate ja seltsidega. Kuid valla juhtimine algab volikogust ja vallavalitsusest, suhtlemine volinike ja vallavalitsuse vahel peaks olema sisuline ja järjekindel. Ainult nii saab panna asjad liikuma ja saavutada tulemusi. Veame ju üht ja sama vankrit!
Väljakutse Elva valla juhtimisel on tõsine, vald on suur, erinevaid probleeme ja kogukondi palju. Tööd on siiski võimalik alustada üsna tugeva tundega, kuna sihid on selged ja meeskond tegus ning otsusekindel. Mulle ja kogu meie meeskonnale läheb väga korda, kuidas elu meie vallas edeneb.
Kristina Traks
