
Peremehe tunne kui Elva juhtimise alus
Parempoolne Tõnu Aigro kutsub parempoolse ilmavaatega inimesi üles liituma
Kohalik omavalitsus peaks olema kogukonna süda – koht, kus otsused sünnivad koostöös elanikega, kus ametnikud tunnevad vastutust ja tähendust oma töös ning kus juhtimine on läbipaistev ja väärtuspõhine. Peremehe tunne ei tähenda domineerimist, vaid hoolimist. See on sisemine veendumus, et iga otsus peab teenima kogukonna pikaajalisi huve, mitte lühiajalist poliitilist kasu.
Viimaste aastate riiklik poliitika on näidanud, kuidas „ajutise peremehe“ mentaliteet – KULUTAME, SEST SAAME – on juurdunud omavalitsustes. Toetused jagatakse, projektid tehakse, aga keegi ei küsi, kas need lahendavad päriselt kohalikke probleeme. Peremehe tunne eeldab, et iga euro kulutatakse mõttega, iga otsus tehakse kogukonna huvides, mitte poliitilise kasu nimel. Kui omavalitsus suudab luua keskkonna, kus professionaalid tunnevad end peremeestena oma valdkonnas, sünnib ka kvaliteetne teenus. Igasugune halduslik üle-reguleerimine tapab initsiatiivi. Parempoolne vaade ütleb: usalda inimest, anna talle vastutus ja lase tal tegutseda.
Eesti vajab rohkem peremehi – mitte ainult taludes ja ettevõtetes, vaid ka omavalitsustes. Peremehe tunne ei tähenda pelgalt omamist, vaid vastutust, hoolimist ja oskust näha kaugemale kui järgmine eelarveaasta. Kohalikus omavalitsuses tähendab see, et otsustajad tunnevad oma kogukonda, oskavad ja tahavad seista selle huvide eest ja ei lase end juhtida pelgalt ministeeriumist tulevatest juhistest. Kui otsused sünnivad Tallinnas-Tartus, aga mõjuvad Paluperas, siis peab Palupera hääl olema laual. Kohalikud juhid, kes tunnevad oma kogukonda, suudavad teha targemaid ja sihipärasemaid otsuseid kui kauged ametnikud.
Peremehe-perenaise tunnetus ei piirdu ametnikega. Vastupidi, kõige ehedamalt peegeldavad peremehe hoiakut just ettevõtlikud ja tegusad inimesed, kes loovad kogukonnas väärtust ja võtavad vastutust mitte kohustuse, vaid sisemise soovi tõttu. Kui kodanik tunneb, et tema arvamus loeb, sünnib usaldus. Ja usaldusest kasvab vastutus, mis toidab kogukonna elujõudu.
Kuidas edasi?
Nende põhimõtete elluviimiseks Elva vallas on vaja konkreetseid samme:
- Külmutada omavalitsuse püsikulud ja hinnata kriitiliselt iga uue kulutuse vajalikkust.
- Hariduselu vallas peab saama parema korralduse ja taseme. Meie noored peavad saama juured, aga ka tiivad oma eluks.
- Anda rohkem otsustusõigust initsiatiivikatele kohalikele juhtidele. ÄÄREMAASTUMIST tänases halduskorralduses tuleb vältida.
- Muuta volikogu komisjonide töö sisulisemaks ja kaasata kodanikke sisulistesse aruteludesse. Monoloogiga kaugele ei purjeta.
- Vähendada sõltuvust riiklikest toetustest ja arendada kohalikke tulubaasi ja innovatsiooni.
- Põhimõte “usalda, aga kontrolli” – tagab läbipaistva ja tulemuspõhise juhtimise.
Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja volikokku inimesi, kes mõtlevad peremehe-perenaise, mitte sulase kombel. Inimesi, kel on julgust ja tahet seista kohaliku kogukonna eest. Seepärast kandideeringi Erakond Parempoolsed liikmena ise ja kutsun kõiki parempoolselt mõtlevaid ja tegusaid Elva valla inimesi liituma minuga. Võtame koos vastutuse!
Lugupidamisega,
Tõnu Aigro
Elva vallavolikogu liige, Parempoolne